2.Välja mõista AS XXX XXX(pankrotis) kasuks menetluskulud 3626,19 eurot.
3.Jätta rahuldamata XXX(pankrotis) avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 3 348,06 euro ulatuses.
4.Rahuldada AS XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Välja mõista XXX(pankrotis) AS XXX kasuks menetluskulud 1224,98 eurot.
6.Jätta rahuldamata AS XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 6 943,92 euro ulatuses.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista AS XXX XXX(pankrotis) kasuks välja menetluskulud 2 401,21 eurot.
8.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS XXX tasuda XXX(pankrotis) hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 401,21 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 20.06.2014.a otsusega XXX(pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa hagi AS XXX vastu osaliselt ning jättis poolte menetluskulud 26% ulatuses XXX(pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa kanda ja 74% ulatuses AS XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.10.2014.a otsusega Harju Maakohtu 20.06.2014.a otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud apellantide endi kanda. Riigikohus jättis 07.01.2015.a määrusega 3-7-1-2-1099-14 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud AS XXX kanda.
2.Kohtulahend jõustus 07.01.2015.a. XXX(pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmits esitas 09.02.2015.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 4258 eurot (käibemaksuga) ning riigilõivu summas 2716,25 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
3.Kostja esindaja edastas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse Harju Maakohtule 09.02.2015.a. Avaldusest nähtub, et AS-ile XXX on õigusabi kokku osutatud summas 8 168,90 eurot (käibemaksuta). Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik nimekirjas sätestatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas 12.02.2015.a kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele hageja seisukohad. Harju Maakohus edastas 27.02.2015.a hageja menetluskulude nimekirja kostja esindajatele, andes kostjale võimaluse esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele hiljemalt 09.03.2015.a. Kostja esindaja edastas 09.03.2015.a kostja seisukoha hageja menetluskulude nimekirja kohta. Kostja vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
4.Kostja vaidleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu. Kostja leiab, et hageja menetluskulud ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ega põhjendatud. Kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus ei kuulu täies ulatuses rahuldamisele. Kostja on esitanud oma menetluskulude suuruseks 4 258,00 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud menetluses tööd 35,30 tundi. Esitatud menetluskulude ulatus ei ole põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus kulud välja üksnes põhjendatud ning vajalikus ulatuses. TsMS-i § 175 lg 1 eesmärgiks on muuhulgas vastaspoole kaitsmine ülemääraste kulude eest. Eelnevast tulenevalt ei ole kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks mitte lepingulise esindaja poolt esindatavatele esitatud arved ning ajakulu, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigikohus on oma 09. novembri 2009. a otsuses nr 3-2-1-112-09 (punktis 18) asunud seisukohale, et menetluskulude väljamõistmine toimub põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi. Sellest tulenevalt peab arvestama, et menetluskulude hüvitamisel ei tohi isik saada kasu, lähtudes kahjuhüvitise väljamõistmise peamisest põhimõttest.
5.Kostjale teadaolevalt kuulutati 28. juunil 2013 välja XXX pankrot ning ühtlasi nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias Palmits. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 43 lg 1 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Käesoleval juhul on pankrotihaldur seda õigust ka kasutanud ning astunud käesolevasse menetlusse võlgniku asemel oma ülesannetest tulenevalt. Kostja on seisukohal, et kõik menetluskulud, mis on tekkinud pärast pankrotihalduri nimetamist ei kuulu hüvitamisele kuivõrd pankrotihaldurile tasutakse selleks ettenähtud tasu juba oma ülesannetest tulenevalt ning lepingulise esindaja menetluskulud ei ole sellises olukorras põhjendatud. Kostja arvates ei ole ühelgi viisil põhjendatud lepingulise esindaja kulude hüvitamine kostja poolt pärast seda kui pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Andrias Palmits. Pankrotihaldur oli võimeline üksinda hagejat asendama ja esindama käesolevas menetluses ning muuhulgas on tegemist pankrotihalduri ühe funktsioonina oma ülesannete täitmisel. Lisaks ei ole hageja kordagi põhjendanud lepingulise esindaja olemasolu vajalikkust pärast seda kui pankrotihaldur asus menetlusse hageja asemel.
6.Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et eelkõige ei kuulu hageja menetluskuludest hüvitamisele 12 tundi (kogusummas 1 440 eurot). Nimetatud 12 tunni sisse on arvestatud kõik menetluskulud, mis on tekkinud pärast pankrotihalduri nimetamist ning viimase poolt võlgniku asemel käesolevasse menetlusse asumist. Täpsemalt: 21.10.2013 – kostja vastusele kirjaliku seisukoha koostamine, selle kooskõlastamine hagejaga (1:10); 22.10.2013 – kostja vastusele kirjaliku seisukoha koostamine, selle esitamine kohtule (0:15); 28.10.2013 – osalemine kohutistungil koos istungi ettevalmistamisega (3:15); materjalidega tutvumine, istungiks ette valmistamine, kostja 08.05.2014 seisukohtade ja tõenditega tutvumine, nõupidamine pankrotihalduriga (3:20); 12.05.2014 – osalemine kohtuistungil koos istungi ettevalmistamisega (4:40).
7.Lisaks soovib kostja selgitada, et 28.10.2013.a kulu seoses hageja esindaja osalemisega kohtuistungil koos istungi ettevalmistamisega ei kuulu hüvitamisele ka põhjusel, et sellel kuupäeval ei toimunud käesolevas tsiviilasjas istungit. 28. oktoobri 2013 istung lükati edasi põhjusel, et pankrotihaldur asus hageja asemel käesolevasse menetlusse. Hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
8.Hageja, tutvunud kostja menetlustoimingute nimekirjaga, on seisukohal, et kostja palub osaliselt kindlaks määrata menetluskulud toimingute eest, mis hüvitamisele ei kuulu. Sellised toimingud seonduvad osalemisega Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluses. Hageja põhjendab, et Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2014.a otsuse kohaselt jäid apellatsioonkaebuste menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda ning Riigikohus ei võtnud kostja kassatsioonkaebust menetlusse, mistõttu ei ole Riigikohus ka menetluskulusid jaganud.
9.Täiendavalt on kostja esitanud andmeid oma lepingulise esindaja tööaja kohta, mis on hageja hinnangul osaliselt põhjendamatu. 11.03.2013. a on kostja esitanud kohtule taotluse kostja menetluskulude katteks tagatise andmiseks, mille sisuline osa ilma tiitelleheta ja lõpptaotlusteta on 1,5 lk. Hageja leiab, et selle menetlusdokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi (kostja taotluses kokku 3,0 tundi).
10.Lisaks eeltoodule avaldab kostja taotluses, et on 03.12.2013. a koostanud täiendava seisukoha seoses menetluskulude tagatise andmisega, millele on kulunud 2,55 tundi. Hageja ei leidnud
sellist menetlusdokumenti avalikust e-toimikust ning kohus ei ole sellise menetlusdokumendi esitamisele 16.12.2013. a määruses, millega tagatise andmise küsimuse lahendas, viidanud. Hageja vaidlustab seetõttu eelnimetatud ajakulu.
11.Kostja avaldab, et tema lepinguline esindaja on koostanud ülevaate käesoleva tsiviilasja menetluse kohta ning kohtunud kostja seadusliku esindajaga, millele on kulunud 4 tundi. Hageja leiab, et põhjendatud ajakulu on 1 tund (vaidlustatud ajakulu 3 tundi). Koostatud ülevaadet ei ole kohtule esitatud ning seetõttu ei ole võimalik hinnata sellele koostamisele kulunud aega. Kohtumist kliendiga 1 tunni ulatuses peab hageja põhjendatuks.
12.Taotluses palub kostja kindlaks määrata menetluskulud, mis seonduvad 12.05.2014. a kohtuistungiga. Kostja leiab, et istungi ettevalmistamise ja sellel osalemisega seotud ajakulu on kokku 9 tundi. Hageja leiab, et põhjendatud ajakulu on 5 tundi (vaidlustatud ajakulu 4 tundi), sest istung ise kestis 3 tundi ja 45 minutit. Arvesse ei peaks võtma ajakulu, mis kulus kirjalike taotluste esitamisele, mille esitamiseks antud korduvad tähtajad olid möödunud ning mida ükski kohtuaste ei menetlenud. Kohtuistungi ettevalmistamist 1 tunni ja 15 minuti ulatuses peab hageja põhjendatuks.
13.Kokkuvõtvalt vaidlustab hageja kostja menetlustoimingute ajakulust 22,05 tundi ning leiab, et põhjendatud ajakulu on 41,86 tundi. Täiendavalt leiab hageja, et esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama muuhulgas esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Võttes arvesse eeltoodut, peab hageja põhjendatuks kostja menetluskulusid summas 5023,20 eurot (s.o 41,86 × 120). Kohtu põhjendused
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud
17.Esmalt analüüsib kohus hageja kantud menetluskulusid. Hageja menetluskulud on riigilõiv
2 716,25 eurot ning õigusabikulu 4 258 eurot (käibemaksuga). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulude summas 6 974,25 eurot. Hageja avaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks maakohtus on riigilõiv 2 716,25 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu summas 2 716,25 eurot tasumist hageja poolt ning leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega.
18.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et ajavahemikus 06.02.2012.a – 13.12.2012.a on hageja teostanud alljärgnevad menetlustoimingud: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, hagiavalduse esitamine kohtule, määruskaebuse koostamine, kostja vastuse ning lisadega tutvumine ning kostja vastusele seisukohtade koostamine kogukuluga 14 tundi 3 minutit. Kohtutoimikust ning kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on XXX ennast menetluses esindanud isiklikult kuni 08.02.2013.a, kuni XXX volitas XXX end lepingulise esindajana kohtumenetluses esindama (I kd, tl 196). Alates 11.02.2013.a teostatud toimingust on nähtav XXX XXX esindajana tegutsemine. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja kulud menetlustoimingute eest vahemikus 06.02.2012.a – 13.12.2012.a rahuldamata.
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud 28.10.2013.a istungil osalemiseks ning istungi ettevalmistamiseks 3 tundi 15 minutit. Kostja märgib, et 28.10.2013.a kulu seoses hageja esindaja osalemisega kohtuistungil koos istungi ettevalmistamisega ei kuulu hüvitamisele põhjusel, et sellel kuupäeval ei toimunud käesolevas tsiviilasjas istungit. 28. oktoobri 2013 istung lükati edasi põhjusel, et pankrotihaldur asus hageja asemel käesolevasse menetlusse. Kohus ei pea hageja esitatud ajakulu istungil osalemiseks ning selleks ettevalmistumiseks põhjendatuks ning selgitab järgnevalt miks. Kohtutoimikust nähtub, et XXX on 24.10.2013.a edastanud kohtule päringu istungi toimumise kohta, milles muuhulgas märgib, et on hageja volitatud esindajana andnud kõik kohtuasjaga seotud materjalid üle hageja pankrotihaldurile. XXX palus teda istungi edasilükkamisest või toimumisest teavitada, et tal oleks vajadusel võimalus istungi edasi lükkamata jätmise korral kohtuistungi materjalid hageja pankrotihaldurilt tagasi küsida ning kohtuistungiks ette valmistada (II kd, tl 384). Kohus teavitas 24.10.2013.a e-kirjaga hageja lepingulist esindajat kohtuistungi edasilükkamisest määramata ajaks, seoses hageja pankroti väljakuulutamisega (II kd, tl 385). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja esindaja märgitud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning kohtuistungil osalemiseks ei ole põhjendatud ning jätab märgitud ajakulu rahuldamata.
20.Kostja hinnangul ei kuulu hageja menetluskuludest hüvitamisele 12 tundi (kogusummas 1 440 eurot). Nimetatud 12 tunni sisse on arvestatud kõik menetluskulud, mis on tekkinud pärast pankrotihalduri nimetamist ning viimase poolt võlgniku asemel käesolevasse menetlusse asumist, täpsemalt 21.10.2013 – 12.05.2014 teostatud toimingud. Kostja arvates ei ole ühelgi viisil põhjendatud lepingulise esindaja kulude hüvitamine kostja poolt pärast seda kui pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Andrias Palmits. Pankrotihaldur oli võimeline üksinda hagejat asendama ja esindama käesolevas menetluses ning muuhulgas on tegemist pankrotihalduri ühe funktsioonina oma ülesannete täitmisel. Lisaks ei ole hageja kordagi põhjendanud lepingulise esindaja olemasolu vajalikkust pärast seda kui pankrotihaldur asus menetlusse hageja asemel. Kostja seisukoht, mille kohaselt saab pankrotihaldur raha oma ülesannete täitmise eest, on asjasse puutumatu. Menetluskulud tuleb välja mõista pankrotivõlgniku ehk XXX(pankrotis) kasuks. Kohus selgitab, et pankrotihaldurit võib kohtumenetluses esindada esindaja nagu iga
teist menetlusosalist. Kohtutoimikust nähtub, et XXX on esindajana tegutsenud ka peale hageja asendumist. Kohus on käesoleva määruse punktis 19 analüüsinud 28.10.2013.a toimingut, jättes antud kulu rahuldamata. Ülejäänud osas peab kohus esitatud õigusabikulu põhjendatuks ning vajalikuks, analüüsides esitatud dokumentide ning teostatud toimingute sisu ning mahtu.
21.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
22.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 2 184 eurot. Hageja menetluskulud kohtus on kokku 4 900,25 eurot (riigilõiv 2 716,25 eurot + lepingulise esindaja kulu 2 184 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 3 626,19 eurot (tulenevalt Harju Maakohtu 20.06.2014.a otsuse menetluskulude jaotusest 74% põhjendatud ja vajalike menetluskulude summast 4 900,25 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 3 348,06 euro ulatuses (taotletud summa 6 974,25 eurot – rahuldatud summa 3 626,19 eurot). Kostja menetluskulud
23.Järgnevalt analüüsib kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Avaldusest nähtub, et kostjale on õigusabi osutatud 8 168,90 euro eest, tunnihinnaga 127,82 eurot (käibemaksuta) 63,91 tunni vältel. Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 8 168,90 eurot.
24.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjat on kohtumenetluse käigus esindanud kaks esindajat tunnihinna määraga 127,82 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on vastavalt Riigikohtu praktikale vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul on põhjendatud. Käesolev vaidlus on tavapärasest keerukam. Menetlus läbis kaks kohtusüsteemi astet. Tõendite maht on tavapärasest mahukam ning vaidluse ajaline kestvus keskmisest pikem, mis annab võimaluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
13.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades eeltoodut ning asja
olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutamist tunnihinnaga 127,82 eurot (käibemaksuta).
25.Järgnevalt hindab kohus mitme lepingulise esindaja kaasamise põhjendatust käesolevas tsiviilasjas. Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on lahendi 3-2-1-112-09 p-s 17 toonitanud, et TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud lõikes pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Heas usus toimiv menetlusosaline esitab sellekohased põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses omal algatusel. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Kohus on asja keerukust hinnanud käesoleva määruse punktis 20. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kahe esindaja kaasamist käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses ja mitme esindaja õigusabikulude hüvitamist hageja poolt.
26.Kostja esindajatel on 03.04.2013.a ning 08.04.2013.a kulunud kostja vastuse koostamiseks hageja 11.03.2013.a vastusele ning konsultatsiooniks Margus Haudiga 6 tundi. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja esindajad on kohtule edastanud kostja vastuse hageja 11.03.2013.a seisukohtadele. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus kostja esindajate ajakulu vastuse koostamisega seoses põhjendatuks. Konsultatsioon Margus Haudiga on kohtu hinnangul põhjendatud ning vajalik. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et põhjendatud ning vajalik ajakulu on käesoleval juhul 1 tund summas 127,82 eurot (1h x 127,82 eurot/h).
27.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajatel kulunud taotluse koostamiseks 11.09.2013.a 3 tundi. Hageja leiab, et selle menetlusdokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi. Kohus hinnanud taotluse sisu ja mahtu, on seisukohal, et kostja märgitud ajakulu ei ole põhjendatud ning vajalik. Kohtutoimikust nähtub, et kostja taotlus on esitatud 3-l leheküljel, millest sisuline osa moodustab ca 1,5 lk. Lisaks, on kostja esindaja 09.09.2013.a kulutanud 1,25 tundi taotluse koostamisele. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus eelnimetatud toimingu põhjendatud ajakuluna 2 tundi summas 255,64 eurot (2h x 127,82 eurot/h).
28.Kostja esindajad on 03.12.2013.a koostanud täiendavad seisukohad seoses eeldavate menetluskulude tagatise taotlusega ajakuluga 2,55 tundi. Hagejal ei olnud võimalik antud menetlusdokumenti avalikust e-toimikust leida ning hageja hinnangul ei ole kohus sellise menetlusdokumendi esitamisele 16.12.2013. a määruses, millega tagatise andmise küsimuse lahendas, viidanud. Hageja vaidlustab seetõttu eelnimetatud ajakulu. Kohus, tutvunud kohtutoimikuga, ei tuvastanud kostja poolt märgitud menetlusdokumenti kostja seisukohtadega seoses eeldavate menetlusekulude tagatise taotlusega. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kostja esindajate märgitud ajakulu 2,55 tunni ulatuses.
29.Kostja esindaja on 30.04.2014.a koostanud ülevaate seoses tsiviilasjaga 2-12-9532 ning osalenud kohtumisel Margus Haudiga ajakuluga 4 tundi. Hageja leiab, et põhjendatud ajakulu on 1 tund (vaidlustatud ajakulu 3 tundi), kuna koostatud ülevaadet ei ole kohtule esitatud ning seetõttu ei ole võimalik hinnata selle koostamisele kulunud aega. Kohtumist kliendiga 1 tunni ulatuses peab hageja põhjendatuks. Kohus hinnanud kohtuasja materjalide sisu ning mahtu 30.04.2014.a seisuga, arvestades muuhulgas kohtumist Margus Haudiga, on seisukohal, et kostja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud.
30.Kostja esindajal on 08.05.2014.a kulunud seisukohtade koostamiseks 12.05.2014.a kohtuistungiks 5 tundi ning kohtuistungil osalemiseks 4 tundi. Hageja leiab, et põhjendatud ajakulu on 5 tundi (vaidlustatud ajakulu 4 tundi), kuna istung ise kestis 3 tundi ja 45 minutit. Hageja hinnangul ei peaks arvesse võtma ajakulu, mis kulus kirjalike taotluste esitamisele, mille esitamiseks antud korduvad tähtajad olid möödunud ning mida ükski kohtuaste ei menetlenud. Kohtuistungi ettevalmistamist 1 tunni ja 15 minuti ulatuses peab hageja põhjendatuks. Kohus hinnanud seisukohtade sisu ning mahtu, lisaks kohtuistungi kestust, peab põhjendatuks ning vajalikuks kostja esindaja märgitud ajakulu 9 tunni ulatuses.
31.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et vastuse koostamisele XXX pankrotihaldurile on kulunud 11.06.2014.a ning 15.06.2014.a 1,5 tundi. Kohus, tutvunud kohtutoimikuga, ei tuvastanud kostja poolt edastatud vastust pankrotihaldurile. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kohtul ei ole võimalus koostatud dokumendiga tutvuda, kuna eelnimetatud dokumenti pole kohtumenetluse käigus esitatud, ei pea kohus põhjendatuks kostja esindaja poolt märgitud toimingu ajakulu 1,5 tunni ulatuses.
32.Kostja menetluskulude nimekirjas on välja toodud kulud seoses apellatsioonkaebuse ning vastuapellatsioonkaebuse vastuse koostamisega, lisaks kulud kassatsioonkaebuse koostamisega. Hageja on seisukohal, et kostja palub osaliselt kindlaks määrata menetluskulud toimingute eest, mis hüvitamisele ei kuulu. Sellised toimingud seonduvad osalemisega Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluses. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.10.2014.a otsusega Harju Maakohtu 20.06.2014.a otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud apellantide endi kanda. Riigikohus jättis AS XXX kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud AS XXX kanda. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kostja esindaja märgitud toimingute ajakulu ning jätab apellatsioon- ning kassatsioonimenetlusega seotud kostja kulud rahuldamata.
33.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
34.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses maakohtu menetlusega põhjendatuks mahus 36,86 tundi, mis kostja esindaja tunnihinda (127,82 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 4 711,45 eurole. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja kostja maakohtu menetluskulud summas 1 224,98 eurot (tulenevalt Harju Maakohtu 20.06.2014.a otsuse menetluskulude jaotusest 26% põhjendatud ja vajalike menetluskulude summast 4 711,45 eurot). Kostja avaldus jääb rahuldamata summas 6 943,92 eurot (taotletud summa 8 168,90 eurot – rahuldatud summa 1 224,98 eurot). Tasaarvestus
35.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2 401,21 eurot (3 626,19 eurot – 1 224,98 eurot).
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on nii hageja kui ka kostja vastava taotluse esitanud. Kuna kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2 401,21 eurot, ei ole kostja viivisetaotlus enam asjakohane, sest kostja on kohustatud tasuma raha hagejale, mitte vastupidi. Kohus jätab kostja viivisetaotluse rahuldamata ning rahuldab hageja viivisetaotluse. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 401,21 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.