Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-37663
Tsiviilasi
OÜ Kondsor hagi Heily Smirnovi vastu kahjuhüvitise 7433,87 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7433,87 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. detsembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kondsor apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30. september 2014. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): OÜ Kondsor (registrikood: 10081270; asukoht: Tartu Aleksandri 8), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (kostja): Heily Smirnov (isikukood: XXXXXX; elukoht: XXXXXXXXXXX), esindaja Einar Vallandi
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 14. detsembri 2013. a otsus muutmata. Jätta OÜ Kondsor apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maa- ja ringkonnakohtus kntud menetluskulud OÜ Kondsor kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Kondsor esitas 18.09.2012. a hagi Heily Smirnovi vastu kahjuhüvitise 7433,87 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning K. ja Heily Smirnov 01.06.2009 kokkuleppe hagejale kuuluvate kinnistute UÜ Raukas & Ko ning Vaht ja K. ning Heily Smirnovile kuuluva XXX kinnistu jagamiseks 12 väiksemaks kinnistuks. Kinnistute jagamise järgselt pidi K. ja Heily Smirnovi ühisomandisse mh minema jagamise teel moodustatud XXX külas XXX vallas Tartumaal asuv kinnistu XXX park. Kokkuleppe p-i 5 kohaselt paiknevad XXX park kinnistul AS-i Kondsor rajatud silohoidla ja osa sõnnikuhoidlast ning AS Kondsor korraldab omal kulul eelnimetatud hoonete lammutamise tähtajaga 01.09.2010, sh taotleb kõigi tööde teostamiseks vajalikud load ja nõusolekud, veab ära lammutamise tulemusena tekkinud materjalid ja jäätmed ning heakorrastab kinnistu. 31.08.2010 pikendasid pooled tööde tähtaega ühe aasta võrra. 02.08.2011 asus hageja teostama kokkulepitud töid. Selle käigus selgus, et keegi on asunud pinnast ja lammutamise tulemusel tekkinud jäätmeid ära vedama nii XXX pargi kui ka XXX tee 1 kinnistult. Asjaolude selgitamiseks peatas hageja 08.08.2011 objektil tööd ning esitas juhtunu kohta avalduse politseile. Selgus, et pinnas on veetud kostjale kuuluvale XXX kinnistule tee ehitamiseks. Töid XXX pargi kinnistul jätkati 24.08.2011. Samal päeval keelas kostja töö. 25.08.2011 anti hagejale üle kirjalik teade tööde peatamise kohta kuni objektil esinevate võimalike puuduste väljaselgitamiseni. 17.11.2011 vastas kostja, et kuna hageja ei ole rajatisi lammutanud ja lammutamise tulemusena tekkinud jäätmeid kokkulepitud ajaks ära viinud, on hageja lepingut rikkunud ning rajatised on muutunud kostja omandiks. XXX tee 1 kinnistu kuulus hagejale, mistõttu kostjal puudus igasugune õiguslik alus sealt pinnase ja ehitusjäätmete äravedamiseks. Kostja on jätnud õigusliku aluseta täitmata kohustuse võimaldada hagejal töid teostada. Tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõistes. Rikkumine on toonud kaasa selle, et hageja jäi ilma tööde teostamisel saadavast materjalist, millel on rahaline väärtus. Hagejale tekitatud kahju on 7433,87 eurot.
2.Kostja palus 29.10.2012 vastuses jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 01.06.2009 kokkuleppe p-st 5 tulenevalt sai hageja endale võetud kohustusi täita ainult sellises järgnevuses: 1) taotleda kõik tööde tegemiseks vajalikud load ja nõusolekud; 2) vedada ära lammutamise tulemusena tekkinud materjalid ja jäätmed; 3) heakorrastada kinnistu. Hageja rikkus paljusid ehitamise reegleid ning jättis mh täitmata kohustuse hankida vajalikud load ja nõusolekud. Tartu Vallavalitsuse vastusest järelepärimisele selgub, et hageja ei ole üritanudki koostada projekti rajatiste lammutamiseks ega taotlenud ehitusluba. See on oluline lepingurikkumine ning kostja peab just selle kohustuse täitmata jätmist pooltevahelise mittemõistmise tekkimise peamiseks põhjuseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on vedanud ära lammutusjäätmeid ja pinnast XXX pargi kinnistult ja XXX tee X kinnistult.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 14.12.2013. a otsusega rahuldamata OÜ Kondsor hagi Heily Smirnovi vastu 7433,87 euro väljamõistmiseks. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. VÕS 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS §-st 127 tulenevalt peab hageja tõendama kohustuse rikkumise kostja poolt, oma kahju ja selle suuruse ning põhjusliku seose kostja rikkumise ja oma kahju vahel. Kohus leidis, et tõendatud ei ole kostja poolt kohustuse rikkumine, hagejal kahju tekkimine ega põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja väidetava kahju vahel. Kohus leidis, et lepingust tuleneb kostjale kohustus lubada ja taluda XXX pargi kinnistul hageja kokkuleppe p-is 5 sätestatud tegevusi. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et ta 24.08.2011 hageja töö peatas. Kohus leidis, et eksitav on hageja väide, et kostja ei ole esitanud tööde peatamise alust ega põhjendanud tööde peatamist (I kd lk 116, 166). Kostja väitel peatas ta hageja tööd oma kinnistul seetõttu, et hageja ei olnud taotlenud töödeks vajalikke lube ja nõusolekuid vastavalt kokkuleppe p-ile 5, mistõttu ei olnud selge materjali ja tööde maht, ning süüdistas kostjat alusetult materjali äraviimises (I kd lk 96, 157, II kd lk 45). Poolte kirjavahetusest nähtuvalt ei ole nad jõudnud teostatud ja teostatavate tööde osas kokkuleppele. Muuhulgas vaidlevad pooled selle üle, mida on hagejal õigus kostja kinnistult ära vedada ning kas kadunud materjali on ära viinud hageja või kostja (I kd lk 11-20, 100-101). Hagiavaldusest nähtuvalt peatas tööd objektil 08.08.2011 kõigepealt hageja, et selgitada välja, kes on asunud pinnast ja lammutamise tulemusel tekkinud jäätmeid ära vedama, ning esitas avalduse ka politseile. Hageja arvates viis materjali ära kostja (I kd lk 3, 116, 166, 184). Kostja 24.08.2011 kirjast nähtuvalt tekkis tal kahtlus hageja teostatud ja teostatavate tööde lepingutingimusele vastavuses ning vajalike lubade, projektide ja kooskõlastuste olemasolus, samuti nähtub kirjast, et poolte vahel oli erimeelsus lepingu eseme mahu osas (kas silohoidla osaks on ka mullavallid; I kd lk 11). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole taotlenud tööde teostamiseks vajalikke lube ega kooskõlastusi, seda kinnitavad ka Tartu Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti vastused (I kd 103, 105). Kohustus tööde teostamiseks vajalike lubade ja nõusolekute taotlemiseks tuli hagejale kokkuleppe p-ist 5 ning ta oli saanud ka volituse selleks vajalike toimingute tegemiseks (I kd lk 46). Asjaolu, et tööde alustamisel kostja hagejal lubade ja kooskõlastuste olemasolu ei kontrollinud, ei võta kostjalt õigust tugineda nende puudumisele hiljem, eriti vaidluse tekkimisel asjaolude üle, mis oleks tuvastatud puuduvas dokumentatsioonis. Arvestades hageja eelnevaid süüdistusi seoses pinnase ja jäätmete kadumisega ning kostja 24.08.2011 kirjas toodut, oli tööde peatamine kostja poolt õigustatud ja seda ei saa pidada lepingu rikkumiseks või vastuvõtuviivituseks VÕS § 119 järgi. Isegi kui kostja käitumist saaks pidada
lepingurikkumiseks, tingis kostja tegevuse hageja enda eelnev käitumine, mistõttu ei või hageja kostja poolt kohustuse rikkumisele tugineda. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Isegi kui kostja oleks töid peatades rikkunud lepingut ja hageja võiks sellele tugineda, ei ole tõendatud hageja kahju ega ka põhjuslik seos väidetava kahju ja kostja lepingurikkumise vahel. Hageja heidab kostjale ette, et kostja viis 02.-06.08.2011 osaliselt ära hagejale kuulunud materjali ega võimaldanud hagejal ära viia ülejäänud hagejale kuuluvat materjali (I kd lk 117, 184). Samas väidab hageja, et kostja ära viidud materjalikogusel pole tähtsust. Ta ei ole sidunud oma nõuet asjaoluga, et kostja viis hagejale kuulunud materjali kinnistult minema, vaid lähtub saamata materjali koguste määramisel OÜ Haspo arvamusest (I kd lk 7, 23-38, 185, II kd 38, 50-51). OÜ Haspo on hinnanud 2001. a geodeetilise alusplaaniga tuvastatud olukorda ja olukorda, mis oleks pidanud olema pärast kokkuleppe p-i 5 täitmist, st detailplaneeringuga ette nähtud olukorra loomist. Nende kahe olukorra vaheks olev materjali kogus ongi hageja arvates tema poolt kantud kahju. Pooled ei vaidle selle üle, et teatud kogus pinnast ja lammutusjäätmeid, mida hageja peab enda omaks, kadus 2011. a augustis enne kostja poolt 24.08.2011 tööde peatamist (I kd lk 3). Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kes materjali teisaldas, kuigi hageja ei pea seda iseenesest oluliseks. Hageja on kohtumenetluses korduvalt paljasõnaliselt väitnud, et temale kuulunud ja kadunud jäätmed ja pinnase viis ära kostja 02.-06.08.2011 XXX kinnistul asuvale teele (I kd lk 116, 166, 184). Hageja ei vaidle iseenesest vastu, et kinnistul paiknes hunnikutena ka kostja materjal (II kd lk 52). Materjalihunnikud nähtuvad Maa-ameti kaardiserveri väljavõttelt (I kd lk 49, 50) ning OÜ Sootaga VÜ juhatuse liige kinnitab, et on tarninud kostja elukohta materjali tee ehituseks ja osaliselt ladustanud materjali silohoidlas (I kd lk 108). Kohus nõustus kostjaga, et tunnistajate Nikolai Jakovlevi ja Maarek Muru ütlustega on tõendatud, et: 1) kogu XXX kinnistul paiknevale teele 2011. a augustis veetud materjal pärines kostja enda materjalihunnikutest; 2) ehitiste lammutamine ja nendest eraldunud materjali äravedu hagejaga kokkulepitud kohta algas pärast tee-ehituse lõppemist; 3) ehitiste lammutamise käigus ei saadud materjali, millest oleks võimalik teed ehitada; 4) kostja puutumus XXX pargi kinnistul tehtud töödega piirduski vaid tee-ehituse kokkuleppimisega ja tee-ehituse eest tasumisega (II kd lk 31-33, 44-45). Mantrum OÜ on esitanud kostjale arve tee-ehituse eest (II kd lk 20). Hageja esitatud M.K. ja K.R. seletustest, kes viibisid sündmuskohal vastavalt 07.-08.08.2011 ja 31.08.-02.09.2011, ei saa teha järeldust kostja kinnistule rajatud tee materjali päritolu kohta (I kd lk 41, 42). Hageja ja OÜ Mantrum vahel sõlmitud kokkuleppest (I kd lk 107), OÜ Mantrum esitatud dokumentaalsetest tõenditest (II kd lk 5-19, lk 26-27) ning tunnistajate ütlusest nähtub vaid, et hageja tellis OÜ-lt Mantrum lammutustöid, hageja ja OÜ Mantrum vaidlevad hageja jaoks teostatud tööde üle ning OÜ Mantrum arvates on hageja ise objektilt ära vedanud killustiku tooraine (II kd lk 12). Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks lasknud teisaldada midagi muud peale oma materjalihunnikute. Seega kadus osa materjali, mida hageja pidas enda omaks ja mille väärtuse hüvitamist ta nõuab, juba enne kostja poolt tööde peatamist ning ajal, mil objektil teostati töid hageja enda korraldusel. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kokkulepe andis talle õiguse vedada kostja kinnistult ära ka pinnast. 01.06.2009 kokkuleppest tuleneb hagejale selgesõnaliselt vaid õigus viia ära ehitiste lammutamise tulemusena tekkinud materjali ja jäätmeid (I kd lk 46). Kohus nõustus kostjaga, et poolte üldsõnalist kokkulepet kinnistu heakorrastamise kohta ei saa käsitada kokkuleppena väljaspool lammutatava ehitise konstruktsioone oleva pinnase omandiõiguse hagejale üleandmise kohta (I kd lk 90, 158). Hageja ei ole vastupidist
kokkulepet tõendanud, kuigi vaidlus pinnase kuuluvuse üle oli kostja 24.08.2011 kirja järgi ka üheks tööde peatamise ajendiks (I kd lk 11). Eeltoodut arvestades ei nõustunud kohus hagejaga, et tegelikul olukorral ei ole tähtsust ja et hageja kahjuks, mis tekkis seoses kostja poolt 24.08.2011 tööde peatamisega, on OÜ Haspo arvamuses toodud pinnase ning silohoidla paneelide hüpoteetiline kogus (I kd lk 185, II kd lk 52). Kohus nõustus kostjaga, et OÜ Haspo lähteülesanne on antud vaidluse kontekstis väär ja algandmed puudulikud. Hageja ei ole tõendanud, et tal jäi midagi kokkuleppe järgi saamata ning seda just kostjale etteheidetud rikkumise tulemusena. Lisaks ei ole kostja vastu sellele, et hageja viib tema kinnistult ära ülejäänud lammutusjäägid, kui neid peaks seal veel leiduma (I kd lk 101, 177). Eeltoodut arvestades tuleb jätta rahuldamata hageja nõue silohoidla detailide väärtuse 592 euro ja pinnase väärtuse 6522,67 euro hüvitamiseks. Kohus nõustus kostjaga, et pooltevahelisel lepingul puudus seos XXX tee 1 kinnistuga ning hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kostjal oleks nimetatud kinnistu ja sellel väidetavalt asunud 1,9 t kruusaga ka lepinguväline seos (I kd lk 94, II kd lk 45-46). Seega tuleb hagi ka XXX tee 1 kinnistult väidetavalt äraveetud kruusa hüvitamiseks summas 319,20 eurot jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Kondsor esitas 14.01.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palus menetluskulud jätta vastustaja kanda ning võtta tsiviilasja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) puudub otsuses põhjendus selle kohta, millisel õiguslikul alusel võis kostja 24.08.2011. a tööde teostamise peatada. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8; 2) on maakohus oluliselt eksinud ka tööde peatamise faktiliste aluste hindamisel väites, et tööde peatamise tingis asjakohaste lubade puudumine; 3) osundab apellant, et olulise koguse silohoidlast (järvepoolne osa) oli kostja omavoliliselt teisaldanud juba varasemal ajal enne lammutustöid (vt aerofoto ja google foto juuni 2011. a). Kuna osa silohoidlast (järvepoolne osa) oli kostja poolt varem ära veetud, puudus apellandil ka praktiline vajadus lammutamiseks ehitusluba taotleda, kuivõrd sisuliselt puudus ehitis, mille lammutamiseks luba taotleda. Hageja osundab, et silohoidla ehituseks kasutatud materjali, samuti kostjale kokkuleppe p-i 5 alusel kuuluma pidanud pinnase kogust, ei saa teisiti hinnata kui OÜ Haspo hinnangus on seda tehtud; 4) andis pooltevahelise kokkuleppe p 5 OÜ-le Kondsor õiguse saada endale tööde teostamisest üle jäävad materjalid ja jäätmed. Apellandile jääb arusaamatuks, miks jättis maakohus käsitlemata kõik hageja seisukohad, mis puudutasid kokkuleppe punkti 5 ning selle tõlgendamist. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8; 5) on maakohus jätnud hageja korduvatest rõhutustest hoolimata tähelepanuta, et tema nõue ei põhine kostja poolt toodud ja ära viidud materjalikogusel. Apellant rõhutab, et ta ei nõua ega ole nõudnud kostjalt hüvitist selle materjali eest, mille kostja on ise toonud ja ära viinud. Hageja nõuab kostjalt vaid selle materjali väärtuse hüvitamist, mida hageja ei saanud kostja poolt kokkuleppe p-i 5 rikkumise tõttu objektilt ära viia;
6) jääb apellandile arusaamatuks kohtu viide, et OÜ Haspo asjatundja lähteülesanne või algandmed on puudulikud. Apellant selgitab, et kahju seisneb detailplaneeringu järgse olukorra loomisega üle jääva pinnase koguses ja selle väärtuses. Detailplaneeringu eelne ja järgne täpne olukord on kõrgusjoonte kaudu toodud esile OÜ Haspo hinnangus.
5.Heily Smirnov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõige apellandi väide, et kohus ei ole selgitanud vastustaja poolt tööde peatamise õiguslikku alust ning et ka vastustaja ei ole sellele alusele viidanud. Kohus on põhjendanud, et tööde jätkamise keelamist õigustas apellandi enese käitumine; 2) seab apellant kahtluse alla selle, et XXX pargi kinnistul üldse olid ehitised. Vastustaja on vastuses hagile osundanud õigusnormidele, mille alusel peab ehitise lammutamiseks ja pinnase teisaldamiseks olema projekt, ehitusluba, kooskõlastus (tl 90-92); 3) tähendas 17.11.2011 kirjas (tl 18) väljendatud nõustumine 30.08.2011 kirja (tl 13) p-des 2 ja 3 avaldatuga üksnes nõustumist sellega, et maapinna planeerimisel võetakse aluseks teatav kõrgusjoon ning luuakse teatav kalle. Väär on apellandi väide, et selline nõustumine (eriti eelmises lõigus avaldatut silmas pidades) väljendas sobivas vormis tehtud vastustaja tahteavaldust oma kinnisasja pinnase omandiõiguse apellandile üleandmiseks; 4) puudub käesolevas vaidluses seos vastustaja tegevuse ning OÜ Haspo arvutuste vahel;
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu maakohtu
14.detsembri 2013 otsus muutmata.
7.Hageja esitas hagi lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudes. Hageja tugines 01.06.2009 AS Kondsor ja K.S. ning Heily Smirnovi vahel sõlmitud notariaalse kinnistuste jagamise kokkulepe p-le 5. Nimetatud p-ti 5 kohaselt hakkab kinnistu XXX park kuuluma ühisomandina K. ja H. Smirnovile. AS Kondsor korraldab omal kulul sellele kinnistule tema poolt rajatud silohoidla ja osa sõnnikuhoidlast lammutamise (1.09.2010), sealhulgas taotleb kõik tööde tegemiseks vajalikud load ja nõusolekud, veab ära lammutamise tulemusena tekkinud materjalid ja jäätmed ning heakorrastab kinnistu (I kd lk 46).
8.Ringkonnakohtu arvates saab poolte vahel sõlmitud kokkulepet käsitleda käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus hageja taotlema load ja nõusolekud ning korraldama omal kulul rajatiste lammutamise ja krundi heakorrastamise kostjale kuuluval kinnistul. Tasu osas kokkulepe puudus, kuid hagejal oli õigus ära vedada lammutamise ja heakorrastamise tulemusel tekkivad materjalid ja jäätmed.
9.Hagi kohaselt seisnes kostja poolt lepingu rikkumine selles, et kostja viis ära kinnisasjalt materjali, mille ära viimise õigus oli lepingust tulenevalt hagejal. Hageja väitel viis kostja materjali enda teistele kinnisasjadele. Materjali koguse tuletas hageja kinnisasjal olnud rajatiste ehitamiseks kulunud materjalikoguste järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoluga, et asjas ei ole tõendatud, et kostja viis materjali ära. Poole seadusliku esindaja seletus ei ole tõend, kuid ringkonnakohus viitab 30.09. ringkonnakohtu istungil hageja seadusliku esindaja seletusele, kes selgitas, „et käis teisel päeval tööde teostamist kontrollimas. Kopafirmaga oli kokkulepe, et taastatakse detailplaneeringus nõutud alumine pinnase reljeef ja mis jääb üle, veetakse hageja maatüki peale, see on XXX kinnistule. Kolmas isik pidi materjali vedama sinna. Siis lahkusin mina objektilt, tagasi tulles nägin, et ülesannet ei ole täidetud, et ülesannet on täidetud kostja huvides. Rajati kostja teed. Kostja sekkus meievahelisse lepingusse.“ Hageja seadusliku esindaja seletus kinnitab maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kostja ei viinud materjali ära. Hageja sõlmis lepingu kolmanda isikuga. Kolmas isik ei täitnud hageja väitel nende vahel sõlmitud kokkulepet teha lammutustöid ja vedada materjal hageja kinnistule. Kolmas isik viis materjali kusagile mujale.
10.VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei pannud kostjale kohustust tagada lammutamisele kuuluvate rajatiste ja lammutatud rajatiste materjali säilimine, ka ei olnud kostjal kohustust tagada materjali hageja kinnisasjale viimine. Lepingu p. 5 alusel tekkis hagejal õigus teatud tähtaja jooksul toimetada vajalike kooskõlastuse saamine kostja(te) nimel nendelt saadud volituse piires ja õigus kostja kinnisasjalt rajatised lammutada ja krunt heakorrastada ning materjal kinnistult ära vedada. Lepingus ei ole märgitud, kuhu hageja materjali ja jäätmed peab vedama, kas enda või kostja või kellegi kolmanda kinnistule, kuid kuna lepinguga andis kostja hagejale notariaalse volituse kõikide lammutamise ja heakorrastamisega seotud tööde tegemiseks, siis võib eeldada, et volitus hõlmas ka otsustusõiguse, kuhu materjal vedada. Asjaolu, et kolmas isik, kellega hagejal oli lammutamiseks ja materjali veoks leping sõlmitud, ei täitnud hagejaga sõlmitud kokkulepet, ei saa olla hagi rahuldamise aluseks. Kahju ärahoidmine ei olnud selles osas kostja kohustus. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejal puudub nõue kostja vastu, siis ei oma tähendust ka hageja väited selle kohta, et kolmas isik viis materjali kostja kinnisasjale, samuti vaidlused materjali koguse üle.
11.Ringkonnkohus märgib, et kui lähtuda eeldusest, et hagejal tekkis kahju selle tõttu, et kostja takistas tööde peatamisega hageja lammutustööd ning tegi võimalikuks, et keegi lammutas ja vedas ära materjali, mida oli õigus omandada hagejal, ka siis puudub kostja vastutus. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus ei põhjendanud, millisel õiguslikul alusel võis kostja 24.08.2011 tööde teostamise peatada ning rikkus sellega TsMS 442 lg-t 8. Tööde teostamise peatamine on faktiline asjaolu, mille üle pooled ei vaidle, pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus tööde teostamine peatada. Maakohus põhjendas otsuse p-des 16 ja 17 tööde peatamise asjaolusid ja põhjuseid ning leidis, et kostjal oli kujunenud olukorras õigus tööd peatada, kuna hageja oli lepingut rikkunud.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et kostja peatas 24.08.2011 tööd põhjendatult. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 24.08.2011 ei olnud hagejal vajalikke kooskõlastusi ja lube, mille omandamine oli lepinguga talle lammutustööde teostamise eeldusena kohustuseks pandud. Ringkonnakohus märgib, et kui lepingu täitmise käigus selgus, et teatud kooskõlastusi või lube ei ole kas vaja või neid ei ole võimalik taotleda, siis oli hageja kohustus sellest eelnevalt kostjat teavitada ja lepingut tulnuks vastavalt muuta.
12.Apellandi väited selle kohta, et maakohus tuvastas ebaõigesti faktilised asjaolud ja hindas tõendeid valesti, ei ole õiged. Maakohus asus õigesti seisukohale, et asjas ei ole tuvastatud kostja poolt lepingu rikkumine.
13.Õige ei ole apellandi väide, et maakohtu hinnang OÜ Haspo poolt koostatud arvamusele on põhjendamatu. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja kalkulatsiooni analoogse rajatise ehitamiseks kuluva materjali osas ei saa kahju suuruse määramisel aluseks võtta, kuna kostja vaidlustas selle ning teada ei ole, kui suur oli poolte vahel sõlmitud kokkuleppe ajal tegelik rajatiste maht, mida hagejal oli õigus lammutada ja ära vedada. Samuti ei ole selge, kui palju materjali viis kinnistult ära hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kokkuleppe täitmise käigus kolmas isik.
14.Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja TsMS § 162 alusel jäävad poolte kantud menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.