Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja I elukaaslasele Jürgen Hilpusele 05.05.2014 edasiandmiseks kostjale I. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale I kättetoimetatuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale II avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.09.2014. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale II avalikult kättetoimetatuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostjad võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostjad said tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades vajalikuks põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osalist rahuldamist. Kooskõlas kohtu 08.10.2014 elektronkirja ning TsMS § 1741 lg-ga 3 ja § 174 lg-ga 5 esitas hageja 14.10.2014 kohtule oma menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega. Avalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1376,74 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 1251,74 eurot (koos käibemaksuga). Hageja õigusabikulud on tasunud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS, kes on piiratud käibemaksukohustuslane ja õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele. Hageja lisas avaldusele MAQS Law Advokaadibüroo OÜ arved ja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud kogusummas 1376,74 eurot ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist. Väljamõistetud menetluskulud palub hageja kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arvelduskontole nr EE472200221049641283. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Asja materjalidest nähtub, et hageja on 21.04.2014 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 125 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 123, § 124 lg 1 ning § 133 lg 1 ja 2 järgi 761,01 eurot, millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 125 eurot, kuivõrd avaldus esitati elektrooniliselt www.e-toimik.ee kaudu. Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja 2(4)

makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt resolutsiooni p-d 4 ja 5). Kohtu hinnangul tuleb eespool märgitust lähtudes antud juhul asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga. Hagejat esindas kohtus MAQS Law Advokaadibüroo OÜ advokaat Siiri Traat-McClelland, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 13,6 tundi tunnihinnaga 92,04 eurot koos käibemaksuga. Advokaadibüroos töötava advokaadi tasu 92,04 eurot tunnis tuleb pidada mõistlikuks tasuks. Arvete selgitustest nähtuvalt on õigusabiteenus seisnenud materjalidega tutvumises, kaasuse analüüsis, suhtlemises kliendiga nii e-kirja kui telefoni teel (asjaolude täpsustamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ja haginõuete kooskõlastamiseks), hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises ning menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ettevalmistamises ja lisade komplekteerimises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna arvetel märgitud ajakuluga (kokku 13,6 tundi), leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud, kuna kõik eespool nimetatud toimingud ei ole nii ajamahukad, mistõttu kohus vähendab menetluskulude rahalist suurust. Kohtu 3(4)

hinnangul ei ole põhjendatud jätta kostjate kanda ka kliendile kohtumenetluse seisust ülevaate tegemise kulusid. Kohus selgitab, et kuna kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, tuleneb teavitamiskohustuse (käsundisaaja peab käsundi täitmisega seotud oluliste asjaolude kohta andma käsundiandjale teavet) nõue kliendilepingust. Kohtu arvates ei ole seetõttu tegemist menetluskuluga, mille väljamõistmist saaks TsMS § 175 lg 1 alusel nõuda vastaspoolelt. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasi ei olnud mahukas ega õiguslikult keerukas. Hageja esitas kostjate vastu laenulepingu rikkumisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõude. Kohtul ei tulnud asja lahendamisel kohaldada erinevaid õigusnorme omavahelises koostoimes ega hinnata suurel hulgal erinevaid faktilisi asjaolusid. Asi on lahendatud kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mistõttu peab kohus hageja avalduse arutamisele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 10 tundi, mis teeb hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 920,40 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus Maret Virro avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-14-16591 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1045,40 eurot (125 + 920,40). Nimetatud summa kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 1045,40 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arvelduskontole nr EE472200221049641283. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.