AS BIGBANK hagi Anu Kukk ja Ludmilla Kask (end Balõtševa) vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
376,21 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. märtsi 2014 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anu Kuke apellatsioonkaebus Ludmilla Kase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad): 1) Anu Kukk (isikukood XXXXXXXXXXX) 2) Ludmilla Kask (endine Balõtševa) (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Apellantide esindaja vandeadvokaat Liane Raave Vastustaja (hageja): AS BIGBANK (registrikood 10183757), esindaja Janika Simmul
RESOLUTSIOON
Tühistada Viru Maakohtu 13. märtsi 2013 vaheotsus ning saata AS BIGBANK hagi Anu Kuke ja Ludmilla Kase vastu võla väljamõistmiseks menetluse jätkamiseks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas lõpplahendi tegemisel.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Viru Maakohtu menetluses on AS BIGBANK hagi Anu Kuke ja Ludmilla Kase (end Balõtševa) vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja A. Kuke vahel 25.11.2008 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0805018/95kt, mille raames on sõlmitud kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamiseks ja lepingutingimuste muutmiseks. Hageja ja L. Kase vahel on 25.11.2008 sõlmitud käendusleping. Kuna kostjad ei ole oma kohustusi täitnud, on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt kokku 3 516,69 euro tasumist. Hageja esitas 06.11.2013 istungil alternatiivse nõude, mille täpsustas 20.12.2013 menetlusdokumendis. Hageja ja A. Kukk sõlmisid 19.04.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt ning 11.02.2008 tarbijakrediidi lepingu kokkuleppe nr 1. 25.11.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr 0805018/95kt anti hagejale täiendav krediit, millega tasaarvestati 19.04.2006 tarbijakrediidilepingust nr 0600392/45kt ning selle kokkuleppest nr 1 tulenev võlgnevus. Juhul, kui kohus leiab, et 25.11.2008 tarbijakrediidileping nr 0805018/95kt ja selle kokkulepe nr 1 on tühised, palus hageja seoses 19.04.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt ning selle kokkuleppe nr 1 rikkumisega mõista kostjatelt solidaarselt välja põhinõude ja kõrvalnõuete katteks kokku 1 350,95 eurot ja viivis alates 07.11.2013 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni 29,04% tagastamata krediidisummalt aastas.
2.Viru Maakohus võttis 08.01.2014 määrusega hageja alternatiivse nõude menetlusse.
3.Kostjad vaidlesid alternatiivsele nõudele vastu. Kostjad taotlesid alternatiivse nõude osas aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. 2008. aasta maksete osas algas aegumistähtaeg 31.12.2008 ja neist maksetest tulenevad nõuded aegusid 31.12.2011. 2009. aasta maksete osas algas aegumistähtaeg 31.12.2009 ja neist maksetest tulenevad nõuded aegusid 31.12.2012.
4.Hageja leidis, et alternatiivne nõue ei ole aegunud. Lepingu lõpptähtpäeva saabumisel 23.04.2009 oli kostjate poolt tasumata sissenõutavaks muutunud põhisumma 668,37 eurot ja intress 221,35 eurot. Pärast lõpptähtpäeva on kostjad tasunud 237,82 eurot. Tulenevat TsÜS § 158 lg-dest 1 ja 2 tunnustasid kostjad pärast lepingu lõpptähtpäeva saabumist tasutud maksetega hageja
nõuet, hageja nõude aegumine katkes ja algas uuesti. Krediidilepingu nr 0600392/45kt raames kokkuleppe nr 1, krediidilepingu nr 0805018/95kt ja selle raames kokkuleppe nr 1 sõlmimisel on kostjad tunnustanud hageja krediidilepingust nr 0600392/45kt tulenevat nõuet, kuna hiljem sõlmitud kokkulepped sisaldavad osaliselt ka hageja alternatiivset nõuet. Samuti on kostjad tunnustanud hageja nõuet krediidilepingu nr 0805018/95kt kokkuleppe nr 1 raames võla tasumise kokkulepete sõlmimisel 19.03.2010, 09.07.2010 ja 06.07.2011.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus jättis 13. märtsi 2014 vaheotsusega A. Kuke ja L. Balõtševa taotluse aegumise kohaldamiseks AS BIGBANK alternatiivse nõude osas rahuldamata ja jätkas menetlust. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei arvesta maakohus TsMS § 66 alusel kostjate 22.02.2014 seisukohti, kuna need olid esitatud kohtu poolt määratud tähtaega rikkudes. Hageja ja A. Kuke vahel 19.04.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt järgi pidi A. Kukk laenu tagasi maksma perioodil 23.05.2006 – 23.04.2009. Hageja ja A. Kukk sõlmisid 11.02.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt kokkuleppe nr 1, millest nähtuvalt sooviti kokkuleppega tasaarvestada A. Kukk tarbijakrediidilepingust nr 0600382/45kt tulenevad täitmata rahalised kohustused hageja ees. Kohtu hinnangul tunnustas A. Kukk 11.02.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt kokkuleppe nr 1 allkirjastamisega 19.04.2006 tarbijakrediidilepingust nr 0600392/45kt tulenevat võlgnevust hageja ees ja sellega katkes TsÜS § 158 järgi A. Kukk 19.04.2006 tarbijakrediidilepingust nr 0600392/45kt tulenevate kohustuste aegumise tähtaeg. Hageja esitatud rahaliste maksete laekumise graafikust nähtub, et A. Kukk rikkus ka 11.02.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt kokkulepet nr 1. Hageja ja kostja sõlmisid aga 25.11.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0805018/95kt. Nimetatud lepingust nähtuvalt tasaarvestatakse tarbijakrediidilepingust nr 0600392/45kt tulenevad laenuandja nõuded laenuvõtja vastu lepingujärgse krediidisummaga ja on välja toodud tasaarvestavate nõuete koosseis. Sõlmides 25.11.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0805018/95kt, milles selgelt viidatakse A. Kukk 19.06.2006 tarbijakrediidilepingust nr 0600392/45kt tulenevale võlgnevusele hageja ees, väljendas A. Kukk teadmist võla olemasolust ja tunnustas võlgnevust tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt ja selle kokkuleppe nr 1 järgi ning sellega katkes TsÜS § 158 alusel 11.02.2008 tarbijakrediidilepingust nr 0600392/45kt ja selle kokkuleppest nr 1 tulenevate kohustuste aegumistähtaeg. A. Kukk rikkus ka 25.11.2008 tarbijakrediidilepingut nr 0805018/95kt. Hageja ja A. Kukk sõlmisid 16.02.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0805018/95kt kokkuleppe nr 1, milles viidatakse A. Kukk võlgnevusele 25.11.2008 tarbijakrediidilepingust nr 0805018/95kt ja millega tasaarvestati A. Kuke tarbijakrediidilepingust nr 0805018/95kt tulenev võlgnevus hageja ees. 16.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0805018/95kt kokkuleppe nr 1 allkirjastamisega tunnustas A. Kukk kohtu hinnangul võlgnevust hageja ees ja sellega katkes TsÜS § 158 alusel 25.11.2008 tarbijakrediidilepingust nr 0805018/95kt tulenevate kohustuste aegumise tähtaeg. A. Kukk rikkus 16.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0805018/95kt kokkulepet nr 1. Hageja ütles 12.01.2010 tarbijakrediidilepingu nr 0805018/95kt üles ning sellega muutus TsÜS § 147 lg 1 ja VÕS § 399 alusel kogu A. Kukk võlgu olev summa sissenõutavaks TsÜS § 147 lg 1 järgi ning alates 13.01.2010 algas hageja nõude kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS §146 lg 1 järgi. Hageja ja A. Kukk aga sõlmisid 19.03.2010 ja 09.07.2010 võla tasumise kokkuleppe, mille p-de 2.1, 2.3 ja 3.1 järgi tunnustas A. Kukk võlgnevust hageja ees tarbijakrediidilepingu nr 0805018/95kt järgi. 06.07.2011 sõlmisid hageja ja A. Kukk veel ühe võla tasumise kokkuleppe, kus p-s 2.4 on sõnaselgelt öeldud, et A. Kukk tunnustab tarbijakrediidilepingust nr 0805018/95kt tulenevat võlgnevust. Märgitud võla tasumise kokkulepetega katkes TsÜS § 158 alusel 25.11.2008
tarbijakrediidilepingust nr 0805018/95kt ja selle kokkuleppest nr 1 tulenevate rahaliste kohustuste aegumistähtaeg. A. Kukk tunnustas hageja nõuet ka seeläbi, et tasus ajavahemikul veebruar 2010 - märts 2012 perioodiliselt 19.03.2010, 09.07.2010 ja 06.07.2011 võla tasumise kokkuleppes märgitud ulatuses raha laenulepingu katteks. Viimati tasus A. Kukk hagejale laenumakse 12.03.2012, millega tunnustas hageja nõuet ja millal katkes hageja nõude aegumine TsÜS § 158 alusel. Hageja esitas 22.02.2013 kostjate vastu hagiavalduse, mistõttu on TsÜS § 160 lg 1 alusel hageja nõude aegumine peatunud alates 22.02.2013. Hageja alternatiivne nõue ei ole aegunud ka L. Balõtševa osas. Hageja ja L. Balõtševa sõlmisid 19.04.2006 käenduslepingu, millega viimane võttis endale kohustuse vastutada hageja ja A. Kuke vahelisest krediidilepingust nr 0600392/45kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete, täitmise eest. Kui A. Kukk rikkus krediidilepingut nr 0600392/45kt, jättes 2006 laenumaksed tähtaegselt tasumata, algas hageja käenduslepingust tulenev kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg käendaja vastu TsÜS § 154 alusel 01.01.2007 ja oleks lõppenud 31.12.2009. Hageja ja L. Balõtševa sõlmisid aga 25.11.2008 käenduslepingu, millega L. Balõtševa võttis endale kohustuse vastutada hageja kõigi nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete, mis tulenevad hageja ja A. Kukk vahel 25.11.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0805018/95kt. 25.11.2008 käenduslepingus viidatakse muuhulgas ka sellele, et käendaja kinnitab, et on teadlik hageja ja A. Kukk vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt täitmisega seotud asjaoludest. Samas pidi L. Balõtševa tutvuma tarbijakrediidilepingu nr 0805018/95kt tingimustega ja temale pidi olema arusaadav, et märgitud lepingu sõlmimisega tunnistas A. Kukk võlgnevust hageja ees tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt järgi. Kohtu hinnangul tunnistas L. Balõtševa 25.11.2008 käenduslepingu sõlmisega, et temal on kohustus vastutada A. Kukk kohustuste täitmise eest tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt järgi ja 25.11.2008 käenduslepingu allkirjastamisega katkes hageja käenduslepingust tulenevate nõuete aegumine L. Balõtševa vastu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.A. Kukk esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 13. märtsi 2014 vaheotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kohaldada hageja alternatiivse nõude osas aegumist. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) pidi maakohus TsMS § 66 ja § 331 lg-st 1 tulenevalt esmalt kontrollima, kas 22.02.2014 esitatud kostjate vastus põhjustab menetluse lahendamise viibimist. Maakohus oleks pidanud kostjate vastusega arvestama, kuna selle esitamine ei põhjustanud menetluse lahendamise viibimist; 2) ei ole maakohus tuvastanud, kas ja millised kohustused olid 11.02.2008 seisuga täitmata (sissenõutavaks muutunud) (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-12-99, 3-2-1-95-08, 3-2-1-63-08). Maakohus on tuletanud poolte esitatud tõenditest neid faktilisi asjaolusid, mida pooled oma nõude või vastuväite põhjendamiseks ei ole esitanud (TsMS § 5 rikkumine); 3) kui maakohus leidis, et perioodi aprill 2008 ja juuni 2008 - september 2008 laenumaksete osas algas aegumistähtaeg 01.01.2009, pidi maakohus jaatama seda, et 25.08.2008 (kui sõlmiti tarbijakrediidileping nr 0805018/95kt) ei olnud nimetatud perioodi rahaliste kohustuste suhtes aegumistähtaeg kulgema hakanud ja seega ei saanud aegumine ka katkeda; 4) kui maakohus leidis, et perioodi jaanuar - veebruar 2009 laenumaksete osas algas aegumistähtaeg 01.01.2010, pidi maakohus jaatama seda, et 16.02.2009 (kui sõlmiti tarbijakrediidilepingu nr 0805018/95kt kokkulepe nr 1) ei olnud nimetatud perioodi rahaliste kohustuste suhtes aegumistähtaeg kulgema hakanud ja seega ei saanud aegumine katkeda;
5) on maakohus jätnud tähelepanuta tasaarvestuse sisu ja tagajärjed (VÕS § 197 lg 2). Vastustaja alternatiivse nõude aluseks olevast tarbijakrediidilepingust nr 0600392/45kt tulenevad nõuded lõppesid (loeti täidetuks) tasaarvestusega 11.02.2008 ja seetõttu ei saanud apellant pärast 11.02.2008 neid nõudeid mistahes moel tunnustada; 6) on maakohus jätnud tähelepanuta, et vastustaja palub oma alternatiivse nõude rahuldada üksnes siis, kui tarbijakrediidilepingu nr 080518/95kt kokkulepe nr 1 ja tarbijakrediidileping nr 080518/95kt (sh tasaarvestused) osutuvad tühiseks; 7) on maakohus ekslikult leidnud, et ülesütlemisega muutus kogu võlgu olev summa sissenõutavaks. Tuleb eristada nõudeid, mis a) muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist; b) muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Vastustaja pole tõendanud, et ülesütlemine jõustus ja nõuded muutusid sissenõutavaks 13.01.2010; 8) puudub 19.03.2010 ja 09.07.0201 võla tasumise kokkulepetes punkt 2.3 ning punktides 2.1 ja 3.1 ei tunnusta A. Kukk võlgnevust tarbijakrediidilepingu nr 0805018/95kt järgi.
7.L. Kask esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 13. märtsi 2014 vaheotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kohaldada vastustaja alternatiivse nõude osas aegumist. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) pidi maakohus TsMS § 66 ja § 331 lg-st 1 tulenevalt esmalt kontrollima, kas 22.02.2014 esitatud kostjate vastus põhjustab menetluse lahendamise viibimist. Maakohus oleks pidanud kostjate vastusega arvestama, kuna selle esitamine ei põhjustanud menetluse lahendamise viibimist; 2) ei ole vastustaja kordagi väitnud, et apellant tunnustas alternatiivset nõuet 25.11.2008 käenduslepingu sõlmimisega. Maakohus on rikkunud õigusnorme, jättes TsMS § 5 kohaldamata ja ületades hagi (vastuväite piire); 3) sai aegumise katkemise TsÜS § 158 alusel kaasa tuua üksnes võlgniku poolt nõude tunnustamine võlausaldaja suhtes. Apellandi kinnitus 25.11.2008 käenduslepingus, et ta on teadlik krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidileping nr 0600392/45kt täitmisega seotud asjaoludest, ei väljenda apellandi tahet tunnustada vastustaja alternatiivset nõuet; 4) sai aegumine TsÜS § 158 alusel katkeda üksnes nende nõuete osas, mille osas oli aegumistähtaeg hakanud kulgema (enne aegumistähtaja kulgemise algust ei saa aegumine katkeda). 25.11.2008 sõlmitud käendusleping ei saanud kuidagi mõjutada juba lõppenud 2006. a laenumaksete aegumist. Kui 25.11.2008 olid tasumata 2008. a laenumaksed, algas nende aegumistähtaeg alles 01.01.2009; 5) pidi maakohus kohaldama TsÜS § 158 ja VÕS § 68 lg 3 ka siis, kui ta kostjate 22.02.2014 vastusega ei arvestanud; 6) ühineb apellant A. Kuke apellatsioonkaebuse punktis 2 avaldatuga (VÕS § 149).
8.AS BIGBANK vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei arvestanud maakohus põhjendatult apellantide 22.02.2014 seisukohti. Apellantide lepingulisel esindajal oli võimalik kohe esimesel korral taotleda tähtaja pikendamist pikemaks ajaks kui 21.02.2014. Apellantide lepinguline esindaja on vandeadvokaat, kes peaks suutma hinnata õigesti oma tööülesannete täitmiseks kuluvat aega; 2) on vastustaja oma 20.12.2013 menetlusdokumendi punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 välja toonud, millised kohustused olid sissenõutavaks muutunud enne iga uue lepingu/kokkuleppe sõlmimist. Nimetatud lepingute/kokkulepete sõlmimise eelselt sissenõutavaks muutunud täitmata rahalised
kohustused nähtuvad ka igas lepingu/kokkuleppe punktis „lepingust tulenevad krediidisaaja täitmata rahalised kohustused krediidiandja ees“ või punktis „eritingimused“; 3) kuigi lepingutest/kokkuleppest tulenevad täitmata rahalised nõuded lõppesid tasaarvestuse tulemusena, sisaldasid järgmised lepingud/kokkulepped lisaks tasaarvestusele ka eelmisest lepingust tuleneva võlgnevuse tunnistamist apellandi 1 poolt, sest tasaarvestus eeldab vastastikuste nõuete olemasolu ja tasaarvestust ei oleks saanud toimuda, kui apellantidel ei oleks olnud vastustaja ees täitmata rahalisi kohustusi; 4) nõustub vastustaja maakohtuga põhjendustega nõuete tunnustamise kohta (otsuse p 9.1, 9.2, 9.3) ja ka selles, et vastustaja alternatiivne nõue ei ole aegunud apellant 2 osas; 5) on apellant 1 vastustaja alternatiivset nõuet tunnustanud maksete tasumisega ja krediidilepingu nr 0805018/95kt kokkuleppe nr 1 raames 19.03.2010, 09.07.2010 ja 06.07.2011 võla tasumise kokkulepete sõlmimisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 13. märtsi 2013 vaheotsus tuleb tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning AS BIGBANK hagi A. Kuke ja L. Kase vastu võla väljamõistmiseks tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohus on vaidlustatud vaheotsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning see rikkumine toob kaasa vaheotsuse tühistamise.
10.Nähtuvalt asja materjalidest esitas AS BIGBANK 25.03.2013 hagi A. Kuke ja L. Kase vastu võla summas 3 516,69 eurot väljamõistmiseks (I kd tl 3-9). AS BIGBANK on esitanud 06.11.2013 maakohtule alternatiivse nõude A. Kuke ja L. Kase vastu 1350,95 euro väljamõistmiseks (I kd tl 188-189) ning on palunud alternatiivse nõude läbi vaadata siis, kui maakohus peaks asuma mingil põhjusel seisukohale, et 25.11.2008 tarbijakrediidileping nr 0805018/95kt ja selle kokkulepe nr 1 on tühised. Seega on hageja esitanud asjas põhinõude summas 3 516,69 eurot, milles on hagi alusena tuginetud hageja ja A. Kuke vahel 25.11.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr 0805018/95kt ja selle raames sõlmitud kokkuleppele nr 1 ning hageja ja L. Kase vahel 25.11.2008 sõlmitud käenduslepingule. Samuti on hageja esitanud asjas alternatiivse nõude kostjate vastu summas 1350,95 euro, milles ta tugineb hageja ja A. Kuke vahel 19.04.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr 0600392/45kt ning 11.02.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingu kokkuleppele nr 1, ning mida ta on palunud läbi vaadata juhul, kui kohus leiab, et 25.11.2008 tarbijakrediidileping nr 0805018/95kt ja selle kokkulepe nr 1 on tühised. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Antud juhul on hageja palunud rahuldada alternatiivse nõude üksnes juhul, kui hagiavaldusest esitatud esimest nõuet ei rahuldata. Seega lähtudes TsMS § 370 lg-st 2 tuleks maakohtul antud asjas eelkõige otsustada hagiavalduses esitatud esimese nõude rahuldamine või mitterahuldamine ning juhul, kui esimene nõue jääb rahuldamata, alles siis tuleks otsustada alternatiivselt esitatud nõude rahuldamine või mitterahuldamine. Maakohus, asudes vaidlustatud vaheotsusega lahendama alternatiivselt esitatud nõuet enne esimese nõude lahendamist, on rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 370 lg 2) ning selline rikkumine toob kaasa vaidlustatud vaheotsuse tühistamise.
11.Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et antud juhul ei olnud täidetud TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud eeldused vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise taotluse suhtes.
TsMS § 449 lg 3 järgi aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust; kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesoleval juhul olenemata sellest, kas alternatiivse nõude suhtes esitatud taotlus aegumise kohaldamiseks oleks rahuldatud või jäetud rahuldamata, oleks maakohus pidanud asja edasi menetlema, sest lahendamata on esimene nõue, s.o alternatiivse nõude aegumine ei oleks kaasa toonud asjas lõppotsust ega seda, et asja edasi ei menetleta. Seetõttu on maakohus ennatlikult hakanud lahendama kostjate taotlust aegumise kohaldamiseks alternatiivse nõude suhtes. Eelkõige peaks maakohus lahendama esimese nõude ja alles seejärel, kui esimene nõue jääb rahuldamata, on õigustatud alternatiivse nõude lahendamine (sh läbi vaatama kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks alternatiivse nõude osas.) Lähtudes eeltoodust tuleb maakohtu vaheotsus tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.