Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-13511
Tsiviilasi
AS BIGBANK hagi Anu Kukk ja Ludmilla Kask (end Balõtševa) vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
376,21 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. märtsi 2014 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anu Kuke apellatsioonkaebus Ludmilla Kase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad): 1) Anu Kukk (isikukood XXXXXXXXXXX) 2) Ludmilla Kask (endine Balõtševa) (isikukood
Apellantide esindaja vandeadvokaat Liane Raave Vastustaja (hageja): AS BIGBANK (registrikood 10183757), esindaja Janika Simmul
Tühistada Viru Maakohtu 13. märtsi 2013 vaheotsus ning saata AS BIGBANK hagi Anu Kuke ja Ludmilla Kase vastu võla väljamõistmiseks menetluse jätkamiseks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas lõpplahendi tegemisel.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
nõuet, hageja nõude aegumine katkes ja algas uuesti. Krediidilepingu nr 0600392/45kt raames kokkuleppe nr 1, krediidilepingu nr 0805018/95kt ja selle raames kokkuleppe nr 1 sõlmimisel on kostjad tunnustanud hageja krediidilepingust nr 0600392/45kt tulenevat nõuet, kuna hiljem sõlmitud kokkulepped sisaldavad osaliselt ka hageja alternatiivset nõuet. Samuti on kostjad tunnustanud hageja nõuet krediidilepingu nr 0805018/95kt kokkuleppe nr 1 raames võla tasumise kokkulepete sõlmimisel 19.03.2010, 09.07.2010 ja 06.07.2011.
tarbijakrediidilepingust nr 0805018/95kt ja selle kokkuleppest nr 1 tulenevate rahaliste kohustuste aegumistähtaeg. A. Kukk tunnustas hageja nõuet ka seeläbi, et tasus ajavahemikul veebruar 2010 - märts 2012 perioodiliselt 19.03.2010, 09.07.2010 ja 06.07.2011 võla tasumise kokkuleppes märgitud ulatuses raha laenulepingu katteks. Viimati tasus A. Kukk hagejale laenumakse 12.03.2012, millega tunnustas hageja nõuet ja millal katkes hageja nõude aegumine TsÜS § 158 alusel. Hageja esitas 22.02.2013 kostjate vastu hagiavalduse, mistõttu on TsÜS § 160 lg 1 alusel hageja nõude aegumine peatunud alates 22.02.2013. Hageja alternatiivne nõue ei ole aegunud ka L. Balõtševa osas. Hageja ja L. Balõtševa sõlmisid 19.04.2006 käenduslepingu, millega viimane võttis endale kohustuse vastutada hageja ja A. Kuke vahelisest krediidilepingust nr 0600392/45kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete, täitmise eest. Kui A. Kukk rikkus krediidilepingut nr 0600392/45kt, jättes 2006 laenumaksed tähtaegselt tasumata, algas hageja käenduslepingust tulenev kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg käendaja vastu TsÜS § 154 alusel 01.01.2007 ja oleks lõppenud 31.12.2009. Hageja ja L. Balõtševa sõlmisid aga 25.11.2008 käenduslepingu, millega L. Balõtševa võttis endale kohustuse vastutada hageja kõigi nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete, mis tulenevad hageja ja A. Kukk vahel 25.11.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0805018/95kt. 25.11.2008 käenduslepingus viidatakse muuhulgas ka sellele, et käendaja kinnitab, et on teadlik hageja ja A. Kukk vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt täitmisega seotud asjaoludest. Samas pidi L. Balõtševa tutvuma tarbijakrediidilepingu nr 0805018/95kt tingimustega ja temale pidi olema arusaadav, et märgitud lepingu sõlmimisega tunnistas A. Kukk võlgnevust hageja ees tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt järgi. Kohtu hinnangul tunnistas L. Balõtševa 25.11.2008 käenduslepingu sõlmisega, et temal on kohustus vastutada A. Kukk kohustuste täitmise eest tarbijakrediidilepingu nr 0600392/45kt järgi ja 25.11.2008 käenduslepingu allkirjastamisega katkes hageja käenduslepingust tulenevate nõuete aegumine L. Balõtševa vastu.
5) on maakohus jätnud tähelepanuta tasaarvestuse sisu ja tagajärjed (VÕS § 197 lg 2). Vastustaja alternatiivse nõude aluseks olevast tarbijakrediidilepingust nr 0600392/45kt tulenevad nõuded lõppesid (loeti täidetuks) tasaarvestusega 11.02.2008 ja seetõttu ei saanud apellant pärast 11.02.2008 neid nõudeid mistahes moel tunnustada; 6) on maakohus jätnud tähelepanuta, et vastustaja palub oma alternatiivse nõude rahuldada üksnes siis, kui tarbijakrediidilepingu nr 080518/95kt kokkulepe nr 1 ja tarbijakrediidileping nr 080518/95kt (sh tasaarvestused) osutuvad tühiseks; 7) on maakohus ekslikult leidnud, et ülesütlemisega muutus kogu võlgu olev summa sissenõutavaks. Tuleb eristada nõudeid, mis a) muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist; b) muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Vastustaja pole tõendanud, et ülesütlemine jõustus ja nõuded muutusid sissenõutavaks 13.01.2010; 8) puudub 19.03.2010 ja 09.07.0201 võla tasumise kokkulepetes punkt 2.3 ning punktides 2.1 ja 3.1 ei tunnusta A. Kukk võlgnevust tarbijakrediidilepingu nr 0805018/95kt järgi.
kohustused nähtuvad ka igas lepingu/kokkuleppe punktis „lepingust tulenevad krediidisaaja täitmata rahalised kohustused krediidiandja ees“ või punktis „eritingimused“; 3) kuigi lepingutest/kokkuleppest tulenevad täitmata rahalised nõuded lõppesid tasaarvestuse tulemusena, sisaldasid järgmised lepingud/kokkulepped lisaks tasaarvestusele ka eelmisest lepingust tuleneva võlgnevuse tunnistamist apellandi 1 poolt, sest tasaarvestus eeldab vastastikuste nõuete olemasolu ja tasaarvestust ei oleks saanud toimuda, kui apellantidel ei oleks olnud vastustaja ees täitmata rahalisi kohustusi; 4) nõustub vastustaja maakohtuga põhjendustega nõuete tunnustamise kohta (otsuse p 9.1, 9.2, 9.3) ja ka selles, et vastustaja alternatiivne nõue ei ole aegunud apellant 2 osas; 5) on apellant 1 vastustaja alternatiivset nõuet tunnustanud maksete tasumisega ja krediidilepingu nr 0805018/95kt kokkuleppe nr 1 raames 19.03.2010, 09.07.2010 ja 06.07.2011 võla tasumise kokkulepete sõlmimisega.
TsMS § 449 lg 3 järgi aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust; kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesoleval juhul olenemata sellest, kas alternatiivse nõude suhtes esitatud taotlus aegumise kohaldamiseks oleks rahuldatud või jäetud rahuldamata, oleks maakohus pidanud asja edasi menetlema, sest lahendamata on esimene nõue, s.o alternatiivse nõude aegumine ei oleks kaasa toonud asjas lõppotsust ega seda, et asja edasi ei menetleta. Seetõttu on maakohus ennatlikult hakanud lahendama kostjate taotlust aegumise kohaldamiseks alternatiivse nõude suhtes. Eelkõige peaks maakohus lahendama esimese nõude ja alles seejärel, kui esimene nõue jääb rahuldamata, on õigustatud alternatiivse nõude lahendamine (sh läbi vaatama kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks alternatiivse nõude osas.) Lähtudes eeltoodust tuleb maakohtu vaheotsus tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.