AS Reverta hagi TT vastu võla, intressi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
51 129,31 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja AS Reverta (endine ärinimi AS Parex panka, registreerimisnumber 40003074590, asukoht Republikas laukums 2A, Riia, LV-1522, Läti Vabariik), esindaja Kaire Visnapuu Kostja TT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XXX X, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX,
XXXXX XXXXXXXX), lepingulised esindajad Reet Vokk ja Kaja Tassa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud TT kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi
vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.24.05.2012 esitas AS Reverta (endine ärinimi AS Parex panka, hageja) Harju Maakohtule hagi TT (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 51 129,31 eurot, intress 4493,84 eurot, viivis 24.05.2012 seisuga 32 864,14 eurot, viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras tasumata põhinõudelt alates 25.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud 4154,25 eurot ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.04.2007 laenulepingu nr 842-07-F, mille kohaselt laenas hageja kostjale 2 600 000 krooni (166 170,29 eurot). Laenusumma ja intressimaksed kohustus kostja hagejale tagastama maksegraafikus fikseeritud kuumaksete alusel. Laenulepingu täitmise tagatiseks seati hageja kasuks hüpoteegid kinnisasjale asukohaga XXXXX XXX X, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXX. Laenulepingust tulenevaid igakuiseid graafikujärgseid kuumakseid kostja nõuetekohaselt ei tasunud. Hageja saatis kostjale korduvalt nõudekirju lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kuivõrd kostja vaatamata meeldetuletustele võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 25.05.2009 kostjaga sõlmitud laenulepingu ennetähtaegselt üles. Hageja avalduse alusel algatati 12.03.2010 ka täitemenetlus laenu tagatiseks oleva kinnisasja realiseerimiseks, kuid kinnisvara madalseisust tingituna ei ole vara käesoleva ajani müüdud. Kuna pärast lepingu ülesütlemist on kostja teinud hagejale tagasimakseid, ja hageja, eeldades, et osaliselt saab ta nõude kostja vastu rahuldada laenu tagatiseks oleva kinnisasja müügist, esitas nõude üksnes osale põhivõlgnevusest, summas 51 129,31 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja arvates on hagi ebaselge, kuna hageja ei ole põhjendanud kostjalt kohtumenetluse kaudu hagetava summa suurust. Nõude teeb ebaselgeks asjaolu, et 03.05.2012 nõudis hageja kostjalt nõudekirjas 162 126,02 euro tasumist, kohtutäiturile on täitmiseks esitatud nõue summas 174 233,10 eurot, esitatud hagiavalduses nõuab hageja aga oluliselt väiksema summa, s.o 51 129,31 euro, tasumist. Samuti teeb nõude ebaselgeks asjaolu, et käesolevas asjas on alustatud ka täitemenetlust kinnisasja asukohaga XXXXX XXX X, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXX, suhtes, millele seatud hüpoteegid tagavad kostja sõnul kõiki kostja kohustusi hageja ees. Kostja hinnangul ei ole olukorras, kus käib täitemenetlus, võimalik välja selgitada, milline on hageja tegelik nõue. Kostjale on arusaamatu, millele tuginedes leiab hageja, et kinnistu lõplikuks müügihinnaks võib saada 127 125 eurot. Kostja sõnul algavad kinnisvaraportaalis City24 toodud XXXXXX külas müüdavate kinnistute müügihinnad 188 000 eurost, mistõttu ei ole kostja hinnangul mõistlik eeldada, et vaidlusaluse kinnistu hind võiks kujuneda niivõrd palju väiksemaks.
4.Samuti leidis kostja, et hageja poolt hagiavalduses toodud muud kulud, mis lisanduvad kostja põhinõude summale ning mida hageja soovib kinnistu eeldatavast müügihinnast maha arvata, on osaliselt põhjendamatud. Hageja on esitanud õigusabikulude nõude õigusliku aluseta, samuti on kostja arvates põhjendamatu ja ülemäära suur nimetatud kulude suurus.
5.Kostja palus hageja nõude rahuldamisel vähendada väljamõistetavaid viiviseid, mis on põhjendamatult suured ning mille sissenõudmine kostjalt oleks ebamõistlikult koormav,
kuna kostja puhul on tegemist füüsilise isikuga, kes on sattunud makseraskustesse ning kelle majanduslik seisund ei ole võrreldav hageja kui krediidiasutuse majandusliku seisundiga. Samuti leidis kostja, et hageja on teadlikult viivitanud võla sissenõudmisega, et saada nõudelt suuremat kasumit viiviste näol. Hageja ütles lepingu kostjaga üles väidetavalt mais 2009, kuid pöördus hagiga kohtusse alles mais 2012, s.o vahetult enne hagi aegumistähtaja saabumist. Viiviste mõistliku suuruse leidmisel tuleb lähtuda seaduses sätestatud viivitusintressi määrast.
6.Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud asjaolu, et laenulepingu ülesütlemise avaldus on kostjale kättetoimetatud. Kostja leidis, et kuivõrd talle ei ole tähtkirja ülesütlemisavaldusega kättetoimetatud, ei ole laenuleping ka lõppenud ning hageja poolt esitatud hagi on seetõttu alusetu. Maakohtu otsus
7.28.06.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 88 487,29 eurot, millest põhivõlgnevus on 51 129,31 eurot, intress 4493,84 eurot ja viivis 24.05.2012 seisuga 32 864,14 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel määratud protsendina tasumata põhisummast (mis hagi esitamise hetkel oli 149 799,48 eurot) päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 25.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
8.Kohus leidis, et poolte vahel 17.04.2007 laenulepingu nr 842-07-F sõlmimist tõendavad hageja poolt kohtule esitatud laenulepingu (t/l 9-16) ja maksegraafikute (t/l 17-21) koopiad, samuti hageja poolt kohtule esitatud kostja konto väljavõte (t/l 25), mille kohaselt kostja on teinud laenu tagasimakseid. Kohus juhindus pooltevahelise vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) laenulepingu sätetest. Kohus viitas VÕS § 396 lg-s 1 sätestatud laenulepingu mõistele ja leidis, et arvestades asjaolu, et hageja andis kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsedes, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. Kuna poolte vahel on sõlmitud kirjalik laenuleping, on leping pooltele täitmiseks kohustuslik vastavalt VÕS § 8 lg-s 2 sätestatule. Samuti viitas kohus VÕS § 76 lg-tele 1 ja 3, § 82 lg-tele 1 ja 7, § 108 lg-le 1, §-le 100 ja § 101 lg 1 p-dele 1, 4 ja 6.
9.Kuivõrd pooled vaidlevad asjaolu üle, kas poolte vahel sõlmitud laenuleping on nõuetekohaselt üles öeldud või mitte, võttis kohus seisukoha, kas hageja poolt kostjale saadetud laenulepingu ülesütlemisavaldus, mille koopia hageja ka kohtule esitas (t/l 2324), on kostjale kätte toimetatud või mitte. Kohus märkis, et hageja sõnul saatis ta kostjale 26.05.2009 tähitud kirjaga teatise laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mis toimetati kostjale kätte 28.05.2009 kell 13.30, mille kohta väljastati hagejale AS-i Eesti Post poolt kviitung nr 6440894 (t/l 151). Nimetatud saadetise kostjale kättetoimetamise tõendamiseks esitas hageja kohtule ka AS-i Eesti Post poolt hagejale väljastatud kinnituse eelnimetatud postisaadetise kostjale kättetoimetamise kohta (t/l 152-153). Kostja aga leidis, et hageja esitatud tõenditega ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et ülesütlemisavaldus on kostjale kätte toimetatud, kuna kostja tegi ka ise järelepärimise AS-ile Eesti Post (t/l 161) ning taotles, et talle väljastataks koopia allkirjalehest, millega väidetavalt talle tähtkiri kätte anti, kuid AS-i Eesti Post vastuse kohaselt (t/l 162), ei ole võimalik rohkem kui 6 (kuus) kuud tagasi saadetud tähtkirjade allkirjalehtede koopiaid väljastada, kuna neid ei säilitada.
10.Kohus juhindus laenulepingu ülesütlemise tahteavalduse kättetoimetatuks lugemisel pooltevahelisest laenulepingust ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimeses lauses ja lg-s 2 sätestatust ning samuti VÕS § 416 lg 1 teises lauses sätestatust. Kohus oli seisukohal, et eelnimetatud sätete kohaselt peab vaidluse korral tahteavalduse saatja tõendama, et tahteavaldus on saadetud tahteavalduse saaja mõjusfääri,
tahteavalduse saaja aga peab omakorda tõendama, et ta ei ole tahteavaldust kätte saanud. Kuivõrd vastavalt laenulepingu p-le 11.2 edastatakse panga poolt kirjalik avaldus lepingu erakorralise ülesütlemise kohta laenusaajale tähitud kirjaga või antakse üle temale isiklikult allkirja vastu, misjuures käesoleval juhul tugineb hageja asjaolule, et ülesütlemisavaldus on kostjale edastatud tähitud kirjaga, on kohtu hinnangul hageja poolt kohtule esitatud AS-i Eesti Post poolt väljastatud kviitungiga nr 6440894 ja AS-i Eesti Post 30.05.2013 kinnituskirjaga tõendatud, et laenulepingu ülesütlemisavaldus on kostjale kätte toimetatud, kuna tahteavaldus on nimetatud tõendite kohaselt edastatud tahteavalduse saaja mõjusfääri ja kostja ei ole tõendanud kohtule, et ta ei ole tahteavaldust kätte saanud, tõendades üksnes asjaolu, et AS Eesti Post ei väljasta rohkem kui 6 kuud tagasi saadetud tähtkirjade allkirjalehtede koopiaid.
11.Tulenevalt eeltoodust on kogu tagasimaksmata laenunõue muutunud kostja suhtes sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt oleks kostja võlgnevuse hagejale tasunud täielikult või suuremas ulatuses, kui hageja hagiavalduses väidab. Kuivõrd rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, on hageja laenu tagasimaksmise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt soovitud summas 51 129,31 eurot.
12.Hageja intressinõude osas märkis kohus, et lisaks laenule on kostja tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 kohustatud tasuma hagejale ka intressi, sest hageja on andud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja ei ole hageja poolt kohtule esitatud intressi arvestuskäiku (t/l 29) vaidlustanud ja seega kuulub rahuldamisele ka hageja intressinõue summas 4493,84 eurot.
13.Hageja viivisenõude lahendamisel juhindus kohus VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 367 ning märkis, et kostja ei ole ka viiviste arvestuskäiku (t/l 30) arvutuslikult vaidlustanud. Kuivõrd kostja palus vähendada hageja nõutud viiviste määra seaduses sätestatud määrani, võttis kohus seisukoha, kas viiviste vähendamine on põhjendatud või mitte. VÕS § 113 lg-le 8 ja § 162 lg-le 1 tuginedes leidis kohus, et viivise vähendamine ei ole käesolevas asjas põhjendatud, sest hageja nõuab käesoleval juhul kostjalt viivist vastavalt kohtule esitatud viiviste arvutustabelile (t/l 30) seaduses sätestatud määrast väiksemas määras, s.o 0,02% päevas ehk 7,3% aastas (seadusjärgne viivis oli 2007 esimesel poolaastal 10,50%, 2007 teisel poolaastal ja terve 2008 11%, 2009 esimesel poolaastal 9,5% aastas, 2009 teisel poolaastal, 2010 ja 2011 esimesel poolaastal 8% aastas, 2011 teisel poolaastal 8,25% aastas ja 2012 8% aastas) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis moodustab vaid ca 21,9% (32 864,14 jagatud 149 799,48) põhivõlgnevusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja poolt kostjalt nõutav viivis ebamõistlikult suur ja kostjalt kuulub viivis väljamõistmisele hageja poolt nõutud määras, s.o 24.05.2012 seisuga 32 864,14 eurot. Kohus leidis, et kostja väited nagu oleks hageja viivitanud meelega kostjalt võla sissenõudmisega, on meelevaldsed. Hageja on nõudnud kostjalt pidevalt oma võla tasumist, mida tõendavad hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletuskirjad, kuid kostja on jätnud oma kohustused hageja ees täitmata.
14.Kohus oli seisukohal, et kostja väited, et hageja nõue ei ole selge, kuna käesolevas asjas on alustatud ka täitemenetlust kinnisasja asukohaga XXXXX XXX X, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXX, suhtes, millele seatud hüpoteegid tagavad kostja sõnul kõiki kostja kohustusi hageja ees, ei ole põhjendatud, sest vastavalt täitemenetluse seadustiku §-le 57 tagastatakse täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa võlgnikule. Seega, juhul kui kostja tasub hagejale käesoleva otsusega väljamõistetud summa, siis väheneb ka hageja nõue täitemenetluse käigus realiseeritava kinnisasja müügist saadava tulemi jaotamisel ja kinnisasjale sissenõude pööramisel saadud tulemist ülejäänud raha tagastatakse kostjale. Kohus leidis, et seega on hageja nõue selge ja
põhjendatud.
15.Arvestades asjaolu, et kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda, ei käsitlenud kohus kostja väiteid, et hageja nõuab õigusabikulusid õigusliku aluseta, samuti, et nimetatud kulude suurus on põhjendamatu, tõendamata ning ülemäära suur. Apellatsioonkaebus
16.29.07.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 28.06.2013 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Kostja hinnangul on kohus jätnud asjas esitatud tõendid igakülgselt hindamata või on hinnanud neid valesti ning on seetõttu jõudnud valedele järeldustele. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on lõppenud, kuna laenuleping on nõuetekohaselt üles öeldud. Kohus asus seisukohale, et hageja esitatud tõenditega (tähtkirja kviitung nr 6440894 ja AS-i Eesti Post 30.05.2013 kirjaga) on tõendatud, et laenulepingu ülesütlemisavaldus on kostjale kätte toimetatud, kuna tahteavaldus on nimetatud tõendite kohaselt edastatud tahteavalduse saaja mõjusfääri ja kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole tahteavaldust kätte saanud. Kostja leiab, et hageja esitatud tõenditega ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et ülesütlemisavaldus on kostjale kätte toimetatud.
18.Kohus asus ekslikult seisukohale, et kostja esitatud tõend (AS-i Eesti Post kiri 13.06.2013) tõendab üksnes asjaolu, et AS Eesti Post ei väljasta rohkem kui kuus kuud tagasi saadetud tähtkirjade allkirjalehtede koopiaid. Nimetatud kirjas on märgitud, et AS Eesti Post teostab postisaadetiste järelotsimist 6 kuu jooksul alates saadetise postile üleandmisele järgnevast päevast. Nimetatud kirjas ei ole seega öeldud, et postiasutus ei väljasta rohkem kui kuus kuud tagasi saadetud tähtkirjade allkirjalehtede koopiaid. Sellest tuleb järeldada, et järelepärimisele eelnenud rohkem kui kuus kuud tagasi saadetud tähtkirjade allkirjalehtede koopiaid ei väljastada, kuna neid nii pikalt ei säilitata. Hageja saatis ülesütlemisavalduse kostjale väidetavalt tähtkirjaga 26.05.2009. Kuna rohkem kui kuue kuu jooksul saadetud kirjade järelotsimist ei tehta, siis ei saanud AS Eesti Post ka 30.05.2013 kättetoimetamise fakti allkirjalehelt kontrollida ning AS-ilt Eesti Post hagejale 30.05.2013 esitatud tõend tähtkirja kostjale kätte andmise kohta ei ole usutav. Kuna eeltoodud tõend on vastuolus kostja esitatud tõendiga ning ei ole ülaltoodud asjaolusid arvestades usutav, siis ei saa sellele tuginedes ka lugeda tõendatuks ülesütlemisavalduse kostjale kättetoimetamist. Kuna kohus on hinnanud kostja esitatud tõendit ebaõigesti, siis ei ole kohus eeltoodud asjaoludele pööranud piisavalt tähelepanu ning on jätnud tõendite vastuolu hindamata.
19.Kostjale ülesütlemisavalduse kättetoimetamist ei saa lugeda tõendatuks ka hageja esitatud tähtkirja saatmise kviitungiga nr 6440894, millelt nähtub ainult, et hageja on andnud postiasutusele üle kostjale adresseeritud tähtkirja. Kviitungi alusel ei ole võimalik väita, et sellega saadeti just laenulepingu ülesütlemisavaldus. Tähtkirja postiasutusele üleandmisel vastu saadud kviitung ei tõenda, et kiri on adressaadini toimetatud ega ka seda, et adressaadile saadeti tähtkirja saabumise teade, vaid seda, et saatja on tähtkirja postiasutusele üle andnud. Seega ei saa kviitungit lugeda ka selliseks tõendiks, millele tuginedes saaks TsÜS § 69 lg-test 1 ja 2 lähtudes lugeda tahteavalduse saajani toimetatuks. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei saa lugeda tahtevaldust kätte antuks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-8-09 ja 3-2-1-151-11). Antud juhul ei ole tõendatud ka see, et tähtkirja saabumise teade pandi kostja postkasti. Kuna hageja esitatud tõend (AS Eesti Posti kiri) ei ole usutav, siis ei saa sellele tuginedes väita, et postiasutus pani kostja postkasti teate tähtkirja saabumise kohta ega ka seda, et kostja sai tähtkirja kätte. Seega ei saa väita, et
ülesütlemisteade jõudis kostja mõjusfääri ja tal pidi olema võimalus sellega tutvuda. Hageja ei ole tõendanud, et ta saatis kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse ja kostja sai selle kätte.
20.Kostja hinnangul on kohus eksinud, väites, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole hageja tahteavaldust kätte saanud. Kostja leiab, et antud juhul ei pidanud tema tahteavalduse mitte kättesaamist tõendama, vaid hageja pidi tõendama, et ta on ülesültmisavalduse saatnud ja kostja on selle kätte saanud. Kuigi TsMS § 230 lg 1 kohaselt on pooltel võrdne tõendamiskohustus, siis teatud asjades ei saa seda poolelt nõuda, eriti kui tegemist on negatiivsete asjaolude tõendamisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-12 asunud seisukohale, et teatud juhtudel saab poolele panna tõendamiskoormuse üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on piiratud. Ka antud juhul saab kostja tõendada asjaolu, et ta ei ole hageja ülesütlemisavaldust kätte saanud, ainult osaliselt, andes selle kohta ütlusi ning esitades AS-ilt Eesti Post saadud tõendi selle kohta, et tal ei ole võimalik muid tõendeid esitada, kuna postiasutus neid nii pikka aega ei säilita. Eeltoodule tuginedes tuleb kostja hinnangul lugeda, et hageja ei ole kostjale ülesütlemisavaldust kätte toimetanud, mistõttu ei ole pooltevaheline leping lõppenud ning hagi on alusetu. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
23.Apellatsioonkaebus põhineb maakohtus esitatud väitel, mille kohaselt ei saa hageja poolt esitatud tõenditega lugeda tuvastatuks fakti, et kostja on hageja poolt saadetud lepingu ülesütlemise teate kätte saanud. Kostja on endiselt seisukohal, et hageja ei ole lepingu ülesütlemist tõendanud ning seetõttu on laenuleping siiani jõus ja hagi samal põhjusel alusetu. Maakohus on käsitlenud kostja nimetatud seisukohta ning selgitanud vajaliku selguse ja põhjalikkusega, miks tuleb hagi vaatamata kostja vastuväidetele rahuldada. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et hageja esitatud tõenditega saab lugeda tõendatuks, et hageja on lepingu ülesütlemise teate saatnud kostjale laenulepingus kokkulepitud viisil ning hageja poolt esitatud postikviitung ja AS-i Eesti Post kinnitus kostjale tähitud kirja kätteandmise kohta on lepingu lõpetamise tahteavalduse edastamise kohta piisavad tõendid. Samuti on õige maakohtu järeldus, et kostja poolt esitatud AS-i Eesti Post vastus kostja järelepärimisele tõendab üksnes seda, et AS Eesti Post ei teosta postisaadetiste järelotsingut pikemalt kui 6 kuu jooksul, mitte aga seda, et tähitud kirja ei ole kostjani toimetatud. Kuna maakohus on kostja vastuväidetele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohtadega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku ega põhjendusi pikemalt korrata. Olgu lisatud, et nii või teisiti, tuleb ülesütlemise teade lugeda kostjale kätte toimetatuks hagimaterjalide edastamisega ning kostjal ei saa alates hagi ja selle lisade kättesaamist olla kahtlust hageja soovis võlasuhe lõpetada ja kostjale laenatud raha tagasi saada.
24.Kuna kostja ei ole maakohtu lahendit muudel motiividel vaidlustanud ega seadnud kahtluse alla maakohtu poolset põhinõude ja viivise arvutuslikku õigsust, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu lahendi paikapidavust muus osas kontrollida.
Kolleegium märgib siiski, et nõustub maakohtu käsitlusega, mille kohaselt kohustub VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingu järgi laenuandja andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagastama. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule. Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS §-d 100 ja 101). Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmise rikkumisel kohustuse täitmist ning sellega viivitamisel VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 kohaselt viivise tasumist.
25.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.