28.06.2013.a. kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-20480
Tsiviilasi
AS-i Reverta hagi XXXvastu võla 51.129,31 euro, intressi 4.493,84 euro, viivise 24.05.2012.a. seisuga 32.864,14 euro, viivise VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates 25.05.2012.a. kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulude ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni, väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
51.129,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Reverta (endine ärinimi AS Parex panka, registreerimisnumber 40003074590, asukoht Republikas laukums 2A, Riia, LV-1522, Läti Vabariik, e-post [email protected]); Hageja esindaja: Kaire XXX (e-post [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepingulised esindajad: Reet Vokk ja Kaja Tassa (RV Õigusbüroo OÜ, registrikood 12444096, asukoht Pärnu mnt 67a, 11134 Tallinn, e-posti aadressid [email protected] ja [email protected]).
Asja läbivaatamine
02.10.2012.a. ja 16.05.2013.a. kohtuistungitel
Istungil osalenud isikud
02.10.2012.a. kohtuistungil osales hageja esindaja Kaire XXX ja 16.05.2013.a. kohtuistungil osalesid hageja esindaja Kaire XXX ning kostja esindaja Kaja Tassa.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXAS-i Reverta kasuks 88.487,29 eurot (kaheksakümmend kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend seitse eurot ja kakskümmend üheksa senti), millest põhivõlgnevus on 51.129,31 eurot, intress 4.493,84 eurot ja viivis 24.05.2012.a. seisuga 32.864,14 eurot.
3.Välja mõista XXXAS-i Reverta kasuks hagi esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 ja § 94 lõike 1 sätestatu alusel määratud protsendina tasumata põhisummast (mis hagi esitamise hetkel oli 149.799,48 eurot) päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 25.05.2012.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus.
4.Jätta AS Reverta menetluskulud XXX kanda.
5.Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast ja sellest, kas kaebus esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, menetluse käik ja hageja nõue
1.AS Reverta esitas 24.05.2012.a. hagi XXX vastu võla 51.129,31 euro, intressi 4.493,84 euro, viivise 24.05.2012.a. seisuga 32.864,14 euro, viivise VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates 25.05.2012.a. kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulude ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud määras väljamõistmiseks lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus määras käesolevas asjas esimese kohtuistungi ajaks 02.10.2012.a. Kuivõrd kostja kohtuistungile ei ilmunud ning hageja esindaja esitas kohtuistungil palve teha asjas tagaseljaotsuse, rahuldas Harju Maakohus hagi oma 12.10.2012.a. tagaseljaotsusega. 15.11.2012.a. esitas kostja kohtule taotluse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks ja kaja tagaseljaotsuse peale ning palus tsiviilasjas menetlus taastada. Kohus rahuldas oma 04.03.2013.a. kohtumäärusega kaja esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Samuti rahuldas kohus oma 28.03.2013.a. kohtumäärusega kaja 12.10.2012.a. tagaseljaotsusele ja taastas käesolevas asjas menetluse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 17.04.2007.a. laenuleping XXX, mille kohaselt laenas hageja kostjale 2.600.000,00 krooni (166.170,29 eurot). Laenusumma ja intressimaksed kohustus kostja hagejale tagastama maksegraafikus fikseeritud kuumaksete alusel. Laenulepingu täitmise tagatiseks seati hageja kasuks hüpoteegid kinnisasjale asukohaga XXX, registriosa nr XXX. Laenulepingust tulenevaid igakuiseid graafikujärgseid kuumakseid kostja aga
2 (7)
nõuetekohaselt ei tasunud. Võlgnevusest tingituna saatis hageja kostjale korduvalt nõudekirju lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kuivõrd kostja, vaatamata meeldetuletustele, võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 25.05.2009.a. kostjaga sõlmitud laenulepingu ennetähtaegselt üles. Hageja avalduse alusel algatati 12.03.2010.a. ka täitemenetlus laenu tagatiseks oleva kinnisasja realiseerimiseks, kuid kinnisvara madalseisust tingituna ei ole vara käesoleva ajani müüdud. Kuivõrd pärast lepingu ülesütlemist on kostja teinud hagejale tagasimakseid, ja hageja, eeldades, et osaliselt saab ta nõude kostja vastu rahuldada laenu tagatiseks oleva kinnisasja müügist, esitas nõude üksnes osale põhivõlgnevusest, paludes kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 51.129,31 eurot.
3.Hageja on seisukohal, et kostja väide, et hageja nõue on ebaselge, ei vasta tõele, kuna täitemenetluse toimumise ajal hagi esitamine ei tee hageja hinnangul nõuet automaatselt ebaselgeks. Kuivõrd hageja on kohtule esitanud kõik nõude suurust ja kujunemist tõendavad dokumendid ning selgitanud, et ta esitab hagi nõude osas, mida täitemenetluses kinnistu müümisest saadav tulem tõenäoliselt ei kata, on hageja hinnangul hagi esitamine käesoleval kujul õigustatud. Samuti selgitas hageja hagiavalduses toodud nõude suuruse arvestuse põhimõtteid. Kuivõrd hageja nõue hagi esitamise seisuga oli kokku summas 187.959,20 eurot, kinnisasi on koormatud hageja kasuks hüpoteekidega summas 216.021,30 eurot, kinnistu võimalikuks müügihinnaks kõige negatiivsema prognoosi kohaselt on hageja hinnangul 127.125,00 eurot, millest hageja arvestas maha ka täitekulud 15% ~ 19.000,00 eurot, kinnistu kindlustamisega seotud kulud 372,00 eurot aastas (kaheaastase perioodi eest), hagi esitamisel tasutud riigilõivu 4.154,25 eurot ja täiendavad kulud õigusabile (prognoositavalt summas 3.754,84 eurot), palus hageja kostjalt välja mõista kokku võlgnevuse summas 88.487,29 eurot (187.959,20 + 372,00 + 372,00 + 4.154,25 + 3.754,84 – 108.125,00 = 88.487,29).
4.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena: laenulepingu nr XXX, maksegraafikud, nõuded kostjale (08.01.2009.a. ja 03.05.2012.a.), 25.05.2009.a. lepingu ülesütlemise teatise, kostja konto väljavõte, intressi ja viivise arvutusi kajastavad tabelid, kindlustuspoliisi, tähtkirja saatmise kviitungi ja kinnituskirja AS-ilt Eesti Post. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja palus jätta kohtule esitatud hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata, kuna esitatud hagi on tema sõnul ebaselge. Ebaselguse all peab kostja silmas seda, et temalt kohtumenetluse kaudu hagetava summa suurust ei ole hageja põhjendanud.
6.Kostja väiteil teeb nõude ebaselgeks asjaolu, et 03.05.2012.a. nõudis hageja kostjalt nõudekirjas 162.126,02 euro tasumist, kohtutäiturile on täitmiseks esitatud nõue summas 174.233,10 eurot, esitatud hagiavalduses nõuab hageja aga oluliselt väiksema summa, s.o 51.129,31 euro, tasumist. Samuti teeb kostja väitel nõude ebaselgeks just asjaolu, et käesolevas asjas on alustatud ka täitemenetlust kinnisasja asukohaga XXX, registriosa nr XXX, suhtes, millele seatud hüpoteegid tagavad kostja sõnul kõiki kostja kohustusi hageja ees. Kostja hinnangul ei ole, olukorras, kus käib täitemenetlus, võimalik välja selgitada, milline on hageja tegelik nõue. Kostjale on arusaamatu, millele tuginedes leiab hageja, et kinnistu lõplikuks müügihinnaks võib saada 127.125,00 eurot. Paljas hageja sellekohane väide, et hind võiks selliseks kujuneda, on kostja hinnangul ebapiisav tõend. Kostja sõnul algavad kinnisvaraportaalis City24 toodud XXX külas müüdavate kinnistute müügihinnad 188.000,00 eurost, mistõttu ei ole kostja hinnangul mõistlik eeldada, et vaidlusaluse kinnistu hind võiks kujuneda niivõrd palju väiksemaks.
3 (7)
7.Samuti leiab kostja, et hageja poolt hagiavalduses toodud muud kulud, mis lisanduvad kostja põhinõude summale, ning mida hageja soovib kinnistu eeldatavast müügihinnast maha arvata, on osaliselt põhjendamatud. Kostja leiab, et hageja on esitanud õigusabikulude nõude õigusliku aluseta, samuti on kostja arvates nimetatud kulude suurus põhjendatamatu, tõendamata ning ülemäära suur.
8.Seoses hagiesemega märgib kostja, et juhul, kui kohus leiab siiski, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, tuleb vähendada väljamõistetavaid viiviseid, mis on põhjendamatult suured ning mille sissenõudmine kostjalt oleks ebamõistlikult koormav, kuna kostja puhul on tegemist füüsilise isikuga, kes on sattunud makseraskustesse, ning kelle majanduslik seisund ei ole võrreldav hageja, kui krediidiasutuse, majandusliku seisundiga. Samuti leiab kostja, et hageja on teadlikult viivitanud võla sissenõudmisega, et saada nõudelt suuremat kasumit viiviste näol. Hageja ütles lepingu kostjaga üles väidetavalt mais 2009.a., kuid pöördus hagiga kohtusse alles mais 2012.a., s.o vahetult enne hagi aegumistähtaja saabumist. Kostja leiab, et antud juhul tuleks viiviste mõistliku suuruse leidmisel lähtuda seaduses sätestatud viivitusintressi määrast.
9.Viimasena leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et laenulepingu ülesütlemise avaldus on kostjale kättetoimetatud. Kostja leiab, et kuivõrd talle ei ole tähtkirja ülesütlemisavaldusega kättetoimetatud, ei ole laenuleping ka lõppenud, ning hageja poolt esitatud hagi on seetõttu alusetu.
10.Kostja esitas kohtule dokumentaalsete tõenditena kostja avalduse AS-ile Eesti Post ja AS-i Eesti Post vastuse kostjale. Kohtuotsuse põhjendused.
11.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: -
Hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2007.a. laenulepingu nr XXX, mille kohaselt laenas hageja kostjale 2.600.000,00 krooni (166.170,29 eurot); Laenulepingu täitmise tagatiseks seati hageja kasuks hüpoteegid kinnisasjale asukohaga XXX, registriosa nr XXX; 12.03.2010.a. algatati täitemenetlus laenu tagatiseks oleva kinnisasja realiseerimiseks, kuid kinnisvara ei ole käesoleva ajani müüdud.
12.Hageja ja kostja vahel 17.04.2007.a. sõlmitud laenulepingu nr XXX sõlmimist tõendavad ka hageja poolt kohtule esitatud laenulepingu (t/l 9-16) ja maksegraafikute (t/l 17-21) koopiad, samuti hageja poolt kohtule esitatud kostja konto väljavõte (t/l 25), mille kohaselt kostja on teinud laenu tagasimakseid. Kuivõrd eeltooduga on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping, juhindub kohus poolte vahel vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) laenulepingu sätetest. VÕS § 396 lõike 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Arvestades asjaolu, et hageja andis kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsedes, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. Kuna poolte vahel on sõlmitud kirjalik laenuleping, on leping pooltele täitmiseks kohustuslik vastavalt VÕS § 8 lõikele 2 sätestatule. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või
4 (7)
tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval, VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub aga kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Käesoleval juhul nähtub toimikus olevatest dokumentaalsetest tõenditest, et hageja on kostjale saatnud nõudekirju (t/l 22, 2728) andes kostjale täiendavaid tähtaegu kohustuste täitmiseks. Kuivõrd vaatamata eeltoodule kostja oma kohustust hageja ees korrektselt ei täitnud, ütles hageja 25.05.2009.a. kostjaga sõlmitud laenulepingu ennetähtaegselt üles.
13.Kuivõrd pooled vaidlevad asjaolu üle, kas poolte vahel sõlmitud laenuleping on nõuetekohaselt üles öeldud või mitte, võtab kohus alljärgnevalt seisukoha, kas hageja poolt kostjale saadetud laenulepingu ülesütlemisavaldus, mille koopia hageja ka kohtule esitas (t/l 23-24), on kostjale kätte toimetatud või mitte. Hageja sõnul saatis ta kostjale 26.05.2009.a. tähitud kirjaga teatise laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mis toimetati kostjale kätte 28.05.2009.a. kell 13.30, mille kohta väljastati hagejale AS-i Eesti Post poolt kviitung nr 6440894 (t/l 151). Nimetatud saadetise kostjale kättetoimetamise tõendamiseks esitas hageja kohtule ka AS-i Eesti Post poolt hagejale väljastatud kinnituse eelnimetatud postisaadetise kostjale kättetoimetamise kohta (t/l 152-153). Kostja aga leiab, et hageja esitatud tõenditega ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et ülesütlemisavaldus on kostjale kätte toimetatud, kuna kostja tegi ka ise järelepärimise AS-ile Eesti Post (t/l 161) ning taotles, et talle väljastataks koopia allkirjalehest, millega väidetavalt talle tähtkiri kätte anti, kuid AS-i Eesti Post vastuse kohaselt (t/l 162), ei ole võimalik rohkem kui 6 (kuus) kuud tagasi saadetud tähtkirjade allkirjalehtede koopiaid väljastada, kuna neid ei säilitada. Kohus juhindub laenulepingu ülesütlemise tahteavalduse kättetoimetatuks lugemisel pooltevahelisest laenulepingust ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsMS) § 69 lõike 1 esimeses lauses sätestatust, mille kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega ja TsÜS § 69 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud, kusjuures eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda ning VÕS § 416 lõike 1 teises lauses sätestatust, mille kohaselt peab krediidiandja ülesütlemisavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud sätete kohaselt peab vaidluse korral tahteavalduse saatja tõendama, et tahteavaldus on saadetud tahteavalduse saaja mõjusfääri, tahteavalduse saaja aga peab omakorda tõendama, et ta ei ole tahteavaldust kätte saanud. Kuivõrd vastavalt laenulepingu punktile 11.2. edastatakse panga poolt kirjalik avaldus lepingu erakorralise ülesütlemise kohta laenusaajale tähitud kirjaga või antakse üle temale isiklikult allkirja vastu, misjuures käesoleval juhul tugineb hageja asjaolule, et ülesütlemisavaldus on kostjale edastatud tähitud kirjaga, on kohtu hinnangul hageja poolt kohtule esitatud AS-i Eesti Post poolt väljastatud kviitungiga nr 6440894 ja AS-i Eesti Post 30.05.2013.a. kinnituskirjaga tõendatud, et laenulepingu ülesütlemisavaldus on kostjale kätte toimetatud, kuna tahteavaldus on nimetatud tõendite kohaselt edastatud tahteavalduse saaja mõjusfääri ja kostja ei ole tõendanud kohtule, et ta ei ole tahteavaldust kätte saanud, tõendades üksnes asjaolu, et AS Eesti
5 (7)
Post ei väljasta rohkem kui 6 (kuus) kuud tagasi saadetud tähtkirjade allkirjalehtede koopiaid.
14.Tulenevalt eeltoodust on kogu tagasimaksmata laenunõue muutunud kostja suhtes sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt oleks kostja võlgnevuse hagejale tasunud täielikult või suuremas ulatuses, kui hageja hagiavalduses väidab. Kuivõrd rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, on hageja laenu tagasimaksmise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt soovitud summas 51.129,31 eurot. Lisaks laenule on kostja tulenevalt VÕS § 397 lõikest 1 kohustatud tasuma hagejale ka intressi, sest hageja on andud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja ei ole hageja poolt kohtule esitatud intressi arvestuskäiku (t/l 29) vaidlustanud. Seega kuulub rahuldamisele ka hageja intressinõue summas 4.493,84 eurot.
15.Hageja viivisenõude rahuldamisel juhindub kohus VÕS § 113 lõikest 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas (alates 15.04.2013.a. kaheksa protsenti aastas). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja ei ole ka viiviste arvestuskäiku (t/l 30) arvutuslikult vaidlustanud. Kuivõrd kostja on palunud, juhul kui kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja ka viivised, vähendada viiviste määra seaduses sätestatud määrani, võtab kohus alljärgnevalt seisukoha, kas viiviste vähendamine on käesoleval juhul põhjendatud või mitte. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 8 võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lõike 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja palub viivist vähendada põhjusel, et viivised on põhjendamatult suured ning nende sissenõudmine kostjalt oleks ebamõistlikult koormav, kuna kostja puhul on tegemist füüsilise isikuga, kes on sattunud makseraskustesse, ning kelle majanduslik seisund ei ole võrreldav hageja, kui krediidiasutuse, majandusliku seisundiga. Samuti leiab kostja, et hageja on teadlikult viivitanud võla sissenõudmisega, et saada nõudelt suuremat kasumit viiviste näol. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 32.864,14 eurot. Kohus leiab, et viivise vähendamine ei ole käesolevas asjas põhjendatud, sest hageja nõuab käesoleval juhul kostjalt viivist vastavalt kohtule esitatud viiviste arvutustabelile (t/l 30) seaduses sätestatud määrast väiksemas määras, s.o 0,02% päevas ehk 7,3% aastas (seadusjärgne viivis oli 2007.a. esimesel poolaastal 10,50%, 2007.a. teisel poolaastal ja terve 2008.a. 11%, 2009.a. esimesel poolaastal 9,5% aastas, 2009.a. teisel poolaastal, 2010.a. ja 2011.a. esimesel poolaastal 8% aastas, 2011.a. teisel poolaastal 8,25% aastas ja 2012.a. 8% aastas) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis moodustab vaid ca 21,9% (32.864,14 jagatud 149.799,48) põhivõlgnevusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja poolt kostjalt nõutav viivis ebamõistlikult suur ja kostjalt kuulub viivis väljamõistmisele hageja poolt nõutud määras, s.o 24.05.2012.a. seisuga 32.864,14 eurot. Kostja
6 (7)
väited nagu oleks hageja viivitanud meelega kostjalt võla sissenõudmisega, on meelevaldsed, hageja on nõudnud kostjalt pidevalt oma võla tasumist, mida tõendavad hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletuskirjad, kuid kostja on jätnud oma kohustused hageja ees täitmata.
16.Kohus on seisukohal, et kostja väited, et hageja nõue ei ole selge, kuna käesolevas asjas on alustatud ka täitemenetlust kinnisasja asukohaga XXX, registriosa nr XXX, suhtes, millele seatud hüpoteegid tagavad kostja sõnul kõiki kostja kohustusi hageja ees, ei ole põhjendatud, sest vastavalt täitemenetluse seadustiku §-ile 57 tagastatakse täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa võlgnikule. Seega, juhul kui kostja tasub hagejale käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud summa, siis väheneb ka hageja nõue täitemenetluse käigus realiseeritava kinnisasja müügist saadava tulemi jaotamisel, ja kinnisasjale sissenõude pööramisel saadud tulemist ülejäänud raha tagastatakse kostjale. Seega on hageja nõue selge ja põhjendatud. Menetluskulude jaotamine
17.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele mh kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda, ei käsitle kohus käesolevas asjas ka kostja väiteid, et hageja nõuab õigusabikulusid õigusliku aluseta, samuti, et nimetatud kulude suurus on põhjendatamatu, tõendamata ning ülemäära suur. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 51.129,31 eurot, on käesoleval juhul tsiviilasja hinnaks 51.129,31 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.