Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.10.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-15504
Tsiviilasi
Codan Forsikring A/S Eesti filiaali hagi KÜ SOO 12 vastu 714.91 euro saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
714.91 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.04.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ SOO 12 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja/hageja Codan Forsikring A/S Eesti filiaal (registrikood 11299485, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn), esindaja Kadri Ojamaa Apellant/kostja KÜ SOO 12 (registrikood 80102105, asukoht Soo 12-51, Paide), seaduslikud esindajad Kalle Grünthal ja Feliks Roosme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 23.04.2014 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi
saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.08.04.2013 esitas Codan Forsikring A/S Eesti filiaal (hageja) maakohtule hagi, milles palub KÜ-lt SOO 12 (kostja) hagejale välja mõista 714.91 eurot, millest 540.92 eurot on hageja poolt kindlustuslepingu alusel väljamakstud kindlustushüvitise tagasinõue, 109.00 eurot kahju kindlakstegemise kulu ja 64.99 eurot nõude esitamise kulu. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 25.01.2013 Paides XXX XX XX-X korteris kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse. Korter oli kindlustatud hageja juures. Hageja hüvitas kahju 540.90 euro ulatuses. Korteri remontis ettevõte Tafrix OÜ. Kahjukäsitlemise käigus selgus, et korterile tekkinud kahju põhjustas elamu ühiskasutuses oleva kanalisatsioonipüstaku ummistus. Kahjusummale lisandub kahju kindlakstegemise kulu 109 eurot ja kahju hüvitamisega seotud nõude esitamise kulu 64.99 eurot.
3.Kostja ei taganud korteriomanike kaasomandis oleva kanalisatsioonipüstaku korrasolekut, kuna ei kontrollinud torude seisukorda ega teostanud õigel ajal nende hooldustöid. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei põhistanud, miks toimus veeavarii just kostja süül või tema tegevuse tagajärjel. Veeavarii tagajärjel kahju põhjustamise eest peab vastutama mitte korteriühistu, vaid kanalisatsioonitoru ummistuse põhjustanud korteriomanik. Kostja sisekorraeeskirja punkti 1 kohaselt tegeleb kostja vaid rikete või avariiliste olukordade likvideerimisega. Torude puhastamine preventiivsel eesmärgil ei ole kostja kohustus.
5.Kostja vaidles vastu ka kahjustuste ulatusele ja kahjusumma suurusele, samuti kahju kindlakstegemise kulule ja nõude esitamisega seotud kahjule. Esimese astme kohtu otsus
6.Pärnu Maakohus rahuldas 23.04.2014 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 714.91 eurot, millest 540.92 eurot on hageja poolt kindlustuslepingu alusel väljamakstud kindlustushüvitise tagasinõue, 109 eurot kahju kindlakstegemise kulu ja 64.99 eurot nõude esitamise kulu. Menetluskulud jäid kostja kanda.
7.Vaidlust ei ole selles, et:
-
-
-
25.01.2014 kehtis hageja ja JA vahel sõlmitud kodukindlustuse leping (Leping), kindlustuse ese – korter XXX XX XX-X Paide linnas ja kindlustusvõtja omavastutus 63 eurot (t lk 46); 25.01.2014 tungis vesi läbi JA korteri köögi lae ning rikkus köögi siseviimistluse (t lk 12, 77-79); veelekke põhjustas elamu korteriomanike ühiskasutuses oleva kanalisatsioonipüstaku ummistus, mille täpne asukoht ja tekkepõhjus ei ole teada (t lk 10, 80-81); hageja hüvitas kahjukäsitluse kokkuvõtte, teostatud tööde akti ja arve-saatelehe nr 130078 alusel JA-le tekkinud kahju, tasudes Tafrix OÜ-le korteri remondi eest 540.92 eurot; JA kanda jäi omavastutus 63 eurot (t lk 7-9,12); elamu korteriomanikud on moodustanud kostja (t lk 90-93).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lõike 1 kohaselt läks hagejale üle tema poolt hüvitatud kahju ulatuses JA-le kuuluv kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu. Kuna elumajas on moodustatud korteriühistu, siis kuuluvad korteriomandiseaduse (KOS) sätted kohaldamisele ainult niivõrd, kui nad ei ole vastuolus korteriühistuseadusega (KÜS).
9.Kostja on KÜS § 2 lõike 1 mõistes korteriomanike (sh ka JA) loodud mittetulundusühistu, mille asutamise eesmärgiks oli majandada ühiselt neile kuuluvate korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelisi osi ja esindada korteriühistu liikmete (korteriomanike) ühiseid huve, samuti korraldada ühistu liikmetele eluruumi kasutamisega seotud teenuste osutamist (t lk 90). Seega on korteriomanikud KÜS § 2 lõike 1 alusel teinud kostjale korralduse (käsundilaadne õigussuhe) ühiselt majandada korteriomanditeks jaotatud paljukorterilist elumaja ning esindada liikmetest korteriomanike ühiseid huvisid.
10.KÜS § 15 ja § 15.1 järgi tähendab korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine nii majandustegevuse kava, aruandeid kui majandamiskulusid. Majandamiskulud on vastavalt KÜS § 15.1 lõikele 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks KÜS-i tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eeltoodut arvestades oli kostja seadusest tulenevalt kohustatud regulaarselt tegema hooldustöid elamu kanalisatsioonitorustiku läbilaskevõime tagamiseks, so võimaliku ummistuse tekke vältimiseks. Seda enam olukorras, kus kostja oli teadlik asjaoludest, mis võivad tekitada kanalisatsioonitorustiku ummistuse. Kostja esindaja ütluste kohaselt tekib ummistus eelkõige toidujäätmetest, pensionärid ei kasuta torupuhastusaineid, siis ummistus tekibki, püstak ei lähe aga koheselt umbe (t lk 81).
11.Kostja jättis täitmata KÜS §-de 2 ja 15.1 alusel tekkinud võlasuhtest tuleneva elumaja kanalisatsioonitorustiku korrapärase hooldamise kohustuse, mis seisnes selles, et olles teadlik kanalisatsioonitorustikus ummistuse tekkimise võimalikest ohtudest, ei võtnud tarvitusele piisavaid meetmeid ummistuse ärahoidmiseks, et tagada elamu kasutuskõlblik seisukord. Kostja esindaja ütluste kohaselt lükkab korteriühistu aeg-ajalt torusid läbi, kanalisatsioonitoru puhastati aasta varem (t lk 81). Nimetatud asjaolu kinnitab, et kostja tegelikult teadis ja pidas ka elamu majandamisel vajalikuks korteriühistu ülesandeks kanalisatsioonitorustiku puhastamist (läbilükkamist). Asjaolu, et kanalisatsioonitorus tekkis ummistus, annab tunnistust, et kostja ei täitnud vajaliku hoolikusega kanalisatsioonitorustiku hooldamise kohustust ega hoidnud elamut kasutuskõlblikus seisukorras. Kostja selline rikkumine on õigusvastane. Kohus viitas VÕS §-le 1043 ja § 1045 lõike 1 punktile 7.
12.Kostja poolt oma kohustuse rikkumise tagajärjel tungis ummistunud kanalisatsioonitorustikust vesi JA korteri peal asuva korteri köögi kraanikausist põrandale ning imbus läbi lae kööki, tekitades sel viisil JA korteriomandile veekahjustuse ja sellega varalise kahju.
13.Kohus viitas VÕS 128 lõigetele 1 ja 3 ning § 132 lõikele 3. Arve-saatelehega nr 130078, OÜ Tafrik tööde üleandmise aktiga nr 1, OÜ Roheline Laine koostatud kahjukäsitluse kokkuvõttega, piltidega kahjustatud korterist, OÜ Tafrik juhatuse liikme R.Metsla e-kirjaga ja Roheline Laine OÜ kahjukäsitleja kirjaga (t lk 7-8, 12, 76-79, 104, 106) luges kohus tõendatuks, et JA korteriomandile veelekke tagajärjel tekitatud kahjustuse (veekahjustused köögi laes, seinal ja põrandakattel) parandamise mõistlikud kulud on 540.92 eurot. OÜ Roheline Laine poolt hagejale väljastatud arvega nr 136002 (t lk 13) on tõendatud JA varakahjude hindamise (kahju kindlakstegemise) kulu 109.00 eurot ning 4PS OÜ arvega nr 117 (t lk 15) tõendatud kahju hüvitamisega seotud nõude esitamise kulu 64.99 eurot. Kostja vastuväited, et JA korteriomandi kahjustuse ulatus oli kahjukäsitleja poolt tuvastatust väiksem ning et tegeliku kahjustuse parandamise kulu on kaetav kindlustusvõtja omavastutusega, on paljasõnalised. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt lasub kostjal kohustus tõendada oma vastuväiteid. Kostja ei esitanud oma vastuväite kinnituseks mingeidki tõendeid. Eeltoodut arvestades luges kohus tõendatuks, et JA-le korteriomandi kahjustamisega tekitatud otsene varaline kahju, mille hüvitamist kahju saajal on õigus nõuda, on kokku 714.91 eurot.
14.Kohus asus seisukohale, et juhul, kui kostja oleks elumaja kanalisatsioonitorustikku hooldanud piisava regulaarsusega, tehes korrapäraselt vee läbivoolu tagamiseks kanalisatsioonitorustiku puhastustöid, oleks ta saanud ummistuse tekkimist vältida. Sellisel juhul ei oleks kanalisatsioonitorustik täielikult ummistunud ning vee läbivool sellisel määral takistatud, et oleks saanud tekkida veekahjustused JA korterile. Seega on JA-le tekkinud kahju põhjuslikus seoses VÕS § 127 lõike 4 mõttes kostja õigusvastase käitumisega.
15.Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema süüdi kahju tekitamises (VÕS § 1050 lõige 1), kuna kahju tekitas korteriomanik, kes oma vale tegevusega (toidujäätmete, rasv jne kanalisatsiooni kallamisega ja puhastusvahendite mittekasutamisega) tekitas ummistuse. Kohus viitas VÕS § 103 lõigetele 1, 2 ja 3. Riigikohus on lahendis nr 3-2-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Elamu kanalisatsioonitorustiku kontrollimine ja regulaarne puhastamine torustiku ummistumise ärahoidmiseks oli ja on kostja mõjupiirkonnas olev asjaolu. Lisaks oli kostjale teada, et elumaja osad elanikud (pensionärid) kallavad ummistust tekitavaid aineid kanalisatsiooni ega kasuta torupuhastuvahendeid (t lk 10, 81-82). Seetõttu oli kostjal võimalik ummistuse tekkimist ette näha ning kahju tekkimist ära hoida nt torustiku regulaarse puhastamisega või puhastustööde korraldamisega, vajadusel selleks korteriomanikelt täiendavat raha kogudes. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, milles nähtuks tema rikkumise vabandatavus.
Apellatsioonkaebus
16.20.06.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud.
17.Kostja hinnangul ei saa ta vastutada korteriomanikule tekitatud kahju eest, sest on täitnud kohustust hooldada elamut, mh lükata kanalisatsioonitorusid aeg-ajalt läbi, lähtudes üldiselt väljakujunenud tavadest. Kostja tagas kanalisatsioonitorude korrashoiu kuni tekkis ummistus, mille täpne asukoht ja tekkepõhjus ei ole teada. Kostja ei saanud ette näha ega mingil viisil mõjutada seda, et selle püstaku korteriomanikud kasutavad ühiskanalisatsiooni hooletult, mistõttu tekib kanalisatsioonitoru ummistus. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei pea ega saa kostja vastutada hooletu kasutamise tagajärjel tekkinud kahju eest. Samas lasub korteriomanikel, kes kasutavad kanalisatsioonipüstakut, kus toimus avarii, kohustus kasutada asja hoolikalt ja sihtotstarbeliselt. Kaevatava otsusega on loodud pretsedent, kus olenemata ummistuse tekkepõhjustest vastutab kanalisatsioonitoru ummistuse tagajärgede eest igal juhul korteriühistu ja seda ka siis, kui nt vahetult pärast kanalisatsioonitorude hooldust on hooletu korteriomaniku tegevuse tagajärjel ummistunud toru ja tekkinud kahju. Antud juhul ei ummistuse tekkepõhjus teada. Vältimaks selliseid olukordi, on kostja sisekorraeeskirja punktis 1 kehtestatud, et kostja tegeleb vaid rikete või avariiliste olukordade likvideerimisega. Maakohus ei ole eeltoodud asjaoludele hinnangut andnud.
18.Kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt, tuginedes vaid hageja esitatud tõenditele, mis samas on vastuolulised. Kohus ei ole asjaolule, et hageja esitatud tõendid on vastuolulised põrandakattematerjalide osas, mingit hinnangut andnud. Samuti puuduvad põhjendused, kuidas võivad linoleumile tekkida veeplekid.
19.Täiesti arusaamatu on kohtu järeldus, et kostja ei ole oma väidet, et korteriomandi kahjustuste ulatus oli kahjukäsitleja poolt tuvastatust väiksem ning tegeliku kahjustuse parandamise kulu on kaetav kindlustusvõtja omavastutusega ning remonditud on kogu korter, kinnituseks esitanud tõendeid. Kostja on väidete tõendamiseks esitanud fotod, millistelt nähtub, et veekahju lael ei ole sellises ulatuses nagu aktis märgitud, veekahju seinal puudub. Kui puudub veekahju seintel, ei ole põhjendatud ka seinte värvimine koos pahtli parandustega. Seega on kohus jätnud vääralt neile tõenditele hinnangu andmata ja asunud seisukohale, et tõendeid ei ole esitatud. Vastustaja seisukoht
20.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb lahendi põhjendusi. Kaebuses on apellant jäänud maakohtus esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Kuna maakohus on neile asjakohaselt ja piisavas ulatuses vastanud, siis ringkonnakohus samu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel ei korda. Kolleegium võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
22.Hageja nõudeõigus tuleneb VÕS § 492 lõikest 1, mille kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega selleks, et kostja vastutaks hageja ees, tuleb tuvastada, kas kostja
vastutaks samadel asjaoludel JA ees. Puudub vaidlus, et JA oli kahjujuhtumi toimumise ajal kostja liige ja elamus asuva korteriomandi omanik, seega ka elamu tehnosüsteemide kaasomanik.
23.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et pooled jõudsid menetluse kestel ühisele arusaamale, et kahju tekkis elamus kanalisatsioonitoru (püstaku) ummistuse tagajärjel. Puudub ka vaidlus ja kehtiva kohtupraktikaga on kooskõlas, et elamu kanalisatsioonisüsteem kuulub korteriomandite omanike kaasomandisse. Sarnases olukorras on Riigikohus lahendis nr 32-1-129-13 jõudnud järeldusele, et kahjustatud korteriomandi omanikul on kahju hüvitamise nõudeõigus kaasomanikuna teiste kaasomanike (seega teiste korteriomanike) vastu, kellele tuleneb KOS § 11 lõike 1 punktist 1 ja lõikest 2, samuti § 10 lõikest 1, § 12 lõikest 3 ja § 15 lõikest 5 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõike 5 esimesest ja teisest lausest ühine üldine solidaarne kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju ja vastutavad kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav.
24.Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et kui leiab tõendamist maja haldava korteriühistu tegevusetus, mh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise korraldamata jätmine, võib ühistu omakorda vastutada kahju eest solidaarselt kaasomanikega. Korteriühistu on asutatud kaasomandis olevate korteriomandite mõtteliste osade majandamiseks korteriomanike poolt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-61-14 selgitanud, et korteriomanikul on KOS § 15 lõike 5 järgi õigus nõuda korteriühistult, et korteriomandi eset valitsetaks korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena KOS § 15 lõike 6 järgi korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. See on ühistu ülesanne ja seega ka kohustus. Korrashoiukohustus on piiratud vaid KOS § 16 lõikega 2.
25.Käesolevas vaidluses tuvastas maakohus, et ühistu juhatusele olid teada probleemid mõnede liikmete poolt kanalisatsiooni kasutamisega (ebapiisava hulga vee ja puhastusvahendite kasutamine) ja et selle tulemusena võivad tekkida torude ummistused. Seega pidi ühistu juhatus võtma tarvitusele vajalikke meetmeid, et ummistusi vältida (torude regulaarne puhastamine ja selle tarbeks vajadusel täiendava raha kogumise küsimuse üldkoosolekul tõstatamine, liikmete hulgas vajaliku teabetöö tegemine vmt). Kolleegium nõustub maakohtuga. Juhatusel tuleb ühistu ülesannete täitmiseks vajalike meetmete planeerimisel arvestada konkreetse elamu korteriomanike kooslusega. Kuna leidis tuvastamist korteriühistu tegevusetus, vastutab kostja kahju eest solidaarselt kaasomanikega ning VÕS § 65 lõike 1 alusel oli hagejal õigus esitada kahju hüvitamise nõue kogu ulatuses ühe solidaarvõlgniku vastu. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleerib VÕS § 69. Asjaolu, millisel konkreetsel põhjusel tekkis vaidlusalune ummistus, käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma. See võib omada tähtsust juhul, kui korteriomanikest kaasomanikud ja korteriühistu solidaarvõlgnikena soovivad oma sisesuhtes vastutust jagada, kuid selle probleemi käsitlus väljub käesoleva hagi piiridest.
26.Kahju hüvitamise aluseks saab käesoleval juhul olla VÕS § 115 lõige 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, va kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või ei kuulu kahju seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Maakohus on asjakohaselt leidnud, et korteriomanike ja korteriühistu vahel on käsundilaadne lepinguline suhe, seega tuleb maakohtu otsuse põhjendustest jätta välja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise aluste käsitlemine. VÕS § 1044 lõike 2 kohaselt ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda deliktiõiguse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti või kui rikutud
lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Ka tuvastas maakohus VÕS § 115 lõike 1 alusel kahju hüvitamise kohustuslike eelduste ( kohustuse rikkumise kostja poolt, kostja vastutuse rikkumise eest, kindlustusvõtjast korteriomanikule kahju tekitamise, kahju hõlmatuse rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahelise põhjusliku seose) esinemise. Kostja ei tuginenud ühelegi kindlustatud korteri omanikule etteheidetavale asjaolule kahju kaaspõhjustamises või kahju tõrjumata jätmises ega muule kahju hüvitise vähendamise aluseks olevale asjaolule (VÕS § 139 lõiked 1 ja 2, § 127 lõige 5, § 140 lõige 1).
27.Kolleegium ei nõustu apellandiga, nagu oleks maakohtu otsusega loodud pretsedent, kus olenemata ummistuse tekkepõhjusest vastutab kanalisatsioonitoru ummistuse tagajärgede eest igal juhul korteriühistu. Eelpool tõi kolleegium välja Riigikohtu praktika asjakohaste seaduste kohaldamise kohta ja sellest tuleneb üheselt, et korteriomandite eseme osaks olevate ehituste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks, ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks ja ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamiseks loodud korteriühistu (põhikiri t lk 90-93) vastutab oma liikmete ees ja/või solidaarselt nendega, kui liikmete käsundit ei ole suudetud nõuetekohaselt täita.
28.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et analüüsitud tõendite kogum (käsitletud maakohtu otsuse punktis 7) tõendab kindlustusvõtja poolt hüvitatud kahju suuruse põhjendatust. Kahju ulatuse kindlakstegemisega ja hüvitamisega seotud tagasinõude esitamisega seotud kulutuste sissenõudmiseks annab aluse VÕS § 128 lõige 3, mille kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamisega seoses kantud kulusid, sh mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja tõi küll esile mõned ebatäpsused kahjukäsitleja aktis (põrandamaterjali ebatäpne nimetamine, eksimus lae suuruses), kuid kokkuvõttes ei lükka need ümber hageja tõendite kogumit. Maakohus märkis asjakohaselt, et kostjal oli võimalik esitada omapoolseid tõendeid nii kahju ulatuse kui selle likvideerimiseks vajalike remonttööde maksumuse kohta, kuid seda õigust kostja ei kasutanud. Ainult fotode alusel ei saa kahju ulatuse kohta seisukohta võtta, kui kahjustatud köögi üle vaadanud ja remondi faktiliselt teostanud ehitusettevõtte selgituste kohaselt oli veekahjustuse tõttu rikutud lagi (kollased laigud), mistõttu olid vajalikud pahtli parandused ja värvimine kogu ulatuses, kuna vatasel korral oleks lagi jäänud laiguline; sama seintega; põranda PVC-katet oli vesi samuti kahjustanud (heledad laigud), mistõttu tuli kate eemaldada ja paigaldada uus koos põrandaliistutega (t lk 104). TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab hagimenetluses menetlusosaline tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus tõendeid kogumis objektiivselt ja igakülgselt ning otsustab oma siseveendumise alusel, kas poole väide on tõendatud. Kolleegiumil puudub alus heita maakohtule ette tõendite hindamise kohutuse rikkumist.
29.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.