Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Kohus leidis Txxxxx Rxxxxxx avaldas kaebuses, et tema suhtes on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täiteasi nr 084/2014/1838, mis on algatatud sissenõudja OÜ Placant Group taotlusel 12.02.2014.a kohtuotsuse alusel välja mõistatud 220.44 euro ja lisanduva viivise sissenõudmiseks. Võlgnik on täitmisteate kätte saanud 13.06.2014.a. 26.06.2014.a arestis kohtutäitur võlgniku pangakontod, kuivõrd võlgnik ei olnud vabatahtliku tasumise tähtaja möödumise ajaks teavitanud kohtutäiturile oma sissetuleku allikat, liiki ega krediidiasutust, mille asuvale kontole sissetulek laekub, et kohaldada kontole mittearestitava sissetuleku miinimumi. 08.07.2014.a esitas võlgnik täiturile taotluse, milles palus tema Swedbank AS-is asuvale kontole rakendada TMS §132 sätestatud nn arestivaba summat. 10.07.2014.a sai võlgnik täiturilt kirja selgitustega sissetuleku mõiste kohta ja palve tõendada oma sissetulekut dokumentaalselt ning esitada selleks pangakonto väljavõtte. Võlgnik esitas täiturile pangakonto väljavõtte 18.07.2014.a. Samal päeval teatas täituribüroo töötaja, et kuna konto väljavõttest ei nähtu, et kuna pärast 28.05.2014.a oleks võlgnikule makstud töötasu või muud TMS § 131 lg 1 nimetatud mittearestitavat sissetulekut, siis ei ole kohtutäituril alust kohaldada võlgniku pangakontole arestivaba elatusmiinimumi. Võlgnik omakorda vastas samal päeval, et tal puudub sissetulek või töötasu ja ta elab riiklikest toetustest. Võlgnik pakkus ka, et tasub täiteasjas igakuiselt 10.- eurot, kui täitur tema konto arestist vabastab. Täitur omakorda pakkus, et võlgnik tasuks vähemalt esimese osamakse. Täitur ja võlgnik kokkuleppele ei saanud. 23.07.2014.a esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevusele võlgniku pangakonto elatusmiinimumi piires aresti alt vabastamata jätmise tõttu ja täitemenetluse nõuete rikkumises täiteasjas nr 084/2014/1838. Kohtutäitur lahendas kaebuse 18.08.2014. a otsusega jättes kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul on võimalik TMS § 133 lg 1 nimetatut kohaldada vaid sellele füüsilisest isikust võlgniku kontole, millele laekub võlgniku sissetulek. Võlgnik võib saada sissetuleku ka kolmanda isiku kontole või sularahas. Nimetatud asjaolusid peab täitur hindama. Võlgnik teatas täiturile ise 18.07.2014.a e-kirjas, et elab riiklikest toetustest, kuid nende toetuste laekumisi kontole näha ei olnud. Kohtutäitur andis kaebust lahendades võlgnikule võimaluse esitada 10 päeva jooksul andmed oma kontole laekuva sissetuleku kohta. Andmete esitamisel kohaldada võlgniku kontole arestimisele mittekuuluvat miinimumi uutest saadavatest andmetest lähtudes, andmete mittelaekumisel kohaldada kontole aga arestimisele mittekuuluvat miinimumi olemasolevate andmete alusel. Otsuses jättis täitur andmete laekumise ajaks sissetuleku ühe miinimumpalga ulatuses arestimata. Võlgnik esitas täiturile kirjaliku selgituse, et tema sissetulekuks on pension ja xxxxxx linnavalitsuse poolt makstav sotsiaaltoetus ja põhjendas, miks tema sissetulek kontole ei laeku vaid ta võtab selle välja sularahas. Täitur 04.09.2014.a vastas, et kuna pangakontole ei laeku sissetulekuid, ei ole täituril alust rakendada sinna ka arestivaba elatusmiinimumi. Avalduses teatas võlgnik, et soovib riigi õigusabi korras esindajat. Samuti märkis võlgnik, et kui kohus leiab, et kaebus on piisav, e takistata kohtus oma õigusi, võib esindaja ka määramata jätta. Kohus võttis avalduse 25.09.2014.a menetlusse, edastas selle kohtutäiturile, kellel palus esitada andmed kaevatava otsuse kätte toimetamise kohta ja oma seiskoha avaldusele. Kohus ei lahendanud riigi õigusabi taotlust, kuna soovis välja selgitada, kas kaebus on üldse esitatud tähtaegselt. Kohus korraldas menetlusosaliste ärakuulamise 07.10.2014.a. Ärakuulamisel avaldas võlgnik, et vaidlustas seda täituri ostust, millega täitur pani tema konto aresti alla ega ole nõus seda vabastama. Kohtutäitur teatas, et 18.08.2014.a täituri otsus on võlgnikule kätte toimetatud 19.08.2014.a meilile ja allkirja vastu 21.08.2014.a. Võlgnik sellele vastu ei vaielnud, kuid

väitis, et esitas kaebuse täituri sellele viimasele e-kirjale, milles täitur teatas, et ta siiski kontot lahti ei tee. Kohus kuulas ära võlgniku ja täituri selgituse asja sisu kohta. Kohus ja täitur selgitasid võlgnikule, milliseid toiminguid tal oleks vaja teha, et täitur saaks tema konto elatise miinimummääras avada. Võlgnik teatas, et ei soovi käituda selgituse kohaselt ja leidis, et täitur kiustab teda taga. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada. Täitemenetluse seadustik (TMS) näeb kohtutäituri otsusele kaebuse esitamisele ette kindla korra: § 218 lg 1 kohaselt võin kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Käesolevalt on võlgnik esitanud kohtutäituri tegevusele kaebuse, mille täitur lahendas 18.08.2014.a otsusega. Nimetatud otsus oli kaevatav 10 päeva selle võlgnikule kätte toimetamisest alates. Puudub vaidlus, et avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 21.08.2014.a (t lk 57). Seega sai otsusele kaebust esitada kuni 31.08.2014.a aga kuna see oli pühapäev, siis oli viimane kaebuse esitamise päev 01.09.2014.a. Võlgnik on kaebuse kohtule esitanud 12.09.2014.a. Eeltoodust tulenevalt on kaebus esitatud tähtaega ületades. Võlgnik ei ole kinni pidanud TMS–s ette nähtud kaebuse esitamise tähtajast ja on sellega minetanud võimaluse kaebust esitada, mistõttu tuleb kohtule esitatud avalduse menetlus lõpetada. Kohus märgib, et täituri 04.09.2014.a e-kirja võlgnikule ei saa aga pidada kohtutäituri otsuseks, millele kaebust esitada. Tutvunud nimetatud kirjavahetusega (t lk 58-59), leiab kohus, et võlgniku 02.09.2014.a kiri (mida küll originaalina esitatud pole ja see sisaldub vaid kaebuse tekstis), millele täitur 04.09.2014. avastas, ei ole käsitletav uue kaebusena vaid pigem täiendava selgitusena või siis uue taotlusena vabastada konto nn 0-arestist. Sellele viitab võlgniku ka 04.09.2014 e- kiri (t lk 58 pöördel), milles ta ise märgib, et tegemist oli vastusega kohtutäituri otsusele ja soovis teada, millal saab miinimumsummat kasutada. Täituri 04.09.2014.a e-kirjas ei tee otsust vaid annab täiendavaid selgituis, mida võiks võlgnik teha, et kontot nn 0-arestist vabastada. Samuti on lisatud uuesti ka 18.08.2014.a otsuses olnud resolutsioon. Kohus leiab, et menetluse lõpetamine antud asjas ei kahjusta võlgniku huve ebamõistlikult, sest võlgnik ise avaldas, et saab oma sissetuleku kätte sularahas. Kui võlgnik aga soovib saada sissetulekut kontole, on tal võimalus täita kohtutäituri nõuded (eelkõige lasta kanda oma pension kontole, ja esitada selle kohta sotisaalameti tõend ja oma vastav taotlus täiturile). Kui ka sellisel juhul kontot ei vabastata, on võlgnikul õigus uuesti esitada kaebus algselt täiturile ja selle mitterahuldamisel ka kohtule, kuid seejuures tuleb järgida seaduses sätestatud tähtaegu. Seega ei ole võlgnik jäänud õigusliku kaitse võimaluseta. Võlgnik esitas kohtule avalduses ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus leiab, et avaldus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna kohtul oli kahtlus avalduse edu osas juba selle menetlusse võtmisel, ei lahendanud kohus taotlust koheselt. Kohus leiab, et menetluses tuleb vältida liigseid mittevajalikke kulusid. Kohtu hinnangul puudub aga

käesolevalt põhjendatus taotluse rahuldamiseks, sest kohus lõpetabki menetluse võlgniku poolt kaebetähtaja ületamise tõttu. Kohtu hinnangul ei ole menetlusökonoomilselt otstarbekas hakata menetluse lõpetamisel hindama võlgniku taotlust sisuliselt. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt jääb kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse lahendmaisel tasutud riigilõiv menetlusosalise kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Käesolevalt lõpetab kohus menetluse, seega on lahend tehtud võlgniku kahjuks. Tema tasutud riigilõiv jääb seega tema enda kanda. Muud menetluskulud jätab kohus neid kandud menetlusosaliste kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.