lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-08-66657/226

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-66657/226
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
16.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2172
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-66657

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16.10.2014, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Margo Klaar, Ande Tänav

Tsiviilasi

Osaühingu Herder hagi Pärnu linna vastu taganemisavalduse õiguspäraseks tunnistamiseks, kostja nõusoleku andmise tuvastamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks, ostuhinna 2 236 907,70 euro, intressi 132 411,64 euro ja viivise 339 182,63 euro, samuti viivise protsendina nõudmiseks põhinõudest alates 23.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni ja kahju 436 609,12 euro hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pärnu Maakohtu 04.09.2014 kindlaksmääramiseks Osaühingu Herder määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing Herder (registrikood 10393526), seaduslik esindaja juhatuse liige Aat Kuum, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu, lepingulised esindajad vandeadvokaat Martin Tamme ja vandeadvokaat Arsi Pavelts

määrus

menetluskulude

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 04.09.2014 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Asjaolud Riigikohtu poolt hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise keeldumise 01.08.2013 määruse tegemise tulemusena jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2013 otsus, millega ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu otsuse ja jättis Osaühingu Herder hagi Pärnu linna vastu täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud Osaühingu Herder kanda. 30.08.2013 esitas kostja kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, näidates kostja menetluskuludena riigilõivu 19 173,49 eurot, asjatundja arvamuse kulu 223,69 eurot ja õigusabikulusid 65 931,23 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitas, et avalduses nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. Kostja taotles TsMS § 177 lg 2 alusel, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja vastuväited Menetluses esitatud dokumentidest nähtuvalt on kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Varul ja vandeadvokaat Martin Tamme. Hageja esitas vastuväite kuludele, mis seonduvad kolmandate isikutega, kes ei ole menetluses kostja lepingulised esindajad, s.o Ants Mailend, Arsi Pavelts, Kadriann Habakukk, Maarja Vau tegevusega (12 091,31 eurot). Kostja ei ole selgitanud, millest on käesolevas asjas tingitud mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused. Käesolevat vaidlust ei saa pidada ka sellisel määral keerukaks, mis õigustaks mitme lepingulise esindaja kasutamist. Samuti ei ole põhjendatud järgmised kulutused: • kulutused, mis seonduvad välismaise õiguskirjanduse analüüsiga (kostja avalduse lisa 23) – professionaalse õigusnõustaja puhul eeldatakse kursisolekut õigusalase kirjandusega. Kostja ei ole samuti esile toonud asjaolusid, mille puhul võiks järeldada, et tegemist oleks olnud sellise vaidlusega, mille osas varasem kohtupraktika puuduks või mis oleks hõlmanud välismaise õigusega seonduvat. •

büroosiseseid nõupidamised (kostja avalduse lisasid nr 2, 5, 23, 24).

•

kulutused kassatsioonkaebusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks (kostja avalduse lisa nr 25) – kassatsioonkaebust ei võtnud Riigikohus menetlusse, mistõttu kandis kostja menetluskulusid olukorras, kus nende kandmine ei olnud põhjendatud.

Arvestades hageja enda poolt käesolevas menetluses kantud kulude suurust, on kostja hüvitamist taotletavad kulud tervikuna ebaproportsionaalselt suured. Edasine menetluse kulg 02.01.2014 määrusega Pärnu Maakohus peatas menetluskulude kindlaksmääramise menetluse kuni Osaühingu Herder juhatuse nimetamiseni. 27.03.2014 määrusega kohus uuendas menetluskulude kindlaksmääramise menetluse. 11.04.2014 tegi Pärnu Maakohus määruse menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise kohta. 30.04.2014 esitas Osaühing Herder 11.04.2014 kohtumääruse peale määruskaebuse. 26.05.2014 jättis Pärnu Maakohus määruskaebuse rahuldamata ja saatis lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus 03.07.2014 määrusega tühistas Pärnu Maakohtu 11.04.2014 määruse, kuna määruse tegi ebaseaduslik kohtukoosseis ning saatis taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks uueks lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Esimese astme kohtu määrus

2(6)

Maakohus rahuldas Pärnu Linna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus mõistis Osaühingult Herder välja menetluskulud summas 69 390,13 eurot Pärnu linna kasuks ning viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiks eelkõige asja olemust ja mahtu, asja lahendamiseks vajalike istungite arvu ja vaidluses läbitud kohtuastmete arvu. Vastavalt toimiku materjalidele on antud asjas kostja esindajad 02.12.2008 koostanud ja esitanud 31,5leheküljelise ja 22 lisaga kostja vastuse hagile ja taotluse tõendite kogumiseks, 16.01.2009 3,5-leheküljelise kostja täiendava seisukoha koos tõenditega 50 leheküljel, 02.03.2009 2-leheküljelise kostja seisukoha kolmanda isiku määruskaebusele, 20.11.2009 5-leheküljelise kostja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ja täiendava seisukoha, 07.01.2010 2,5-leheküljelise kostja täiendava seisukoha, 22.01.2010 17,5-leheküljelise kostja täiendava seisukoha ja taotlused, 05.02.2010 5,5leheküljelise kostja täiendava seisukoha ja taotlused, 22.02.2010 3,5-leheküljelise kostja täiendava seisukoha ja taotlused, 17.03.2010 2-leheküljelise taotluse istungi protokolli parandamiseks, 14.04.2010 7,5-leheküljelise menetlusliku vastuväite seoses tõendite tagastamise ja kogumisega ja korduva taotluse tõendite vastuvõtmiseks ja kogumiseks, 20.05.2010 5,5-leheküljelise seisukoha seoses haginõude suurendamisega ja tõenditega seotud taotlused, 09.09.2010 3,5-leheküljelise täiendava seisukoha seoses AS-ilt Swedbank väljanõutud tõenditega, 08.02.2011 9-leheküljelise kohtunõude täitmise ja tõenditega seotud taotluse, 20.02.2011 0,5-leheküljelise täpsustuse protokolli osas, 24.03.2011 3-leheküljelise seisukoha hageja tõenditele, 19.08.2011 5,5-leheküljelise seisukoha seoses detailplaneeringu menetlusega, 01.09.2011 4,5-leheküljelise täiendava õigusliku põhjenduse ja täiendavad tõendid, 09.09.2011 3,5-leheküljelise kostja täiendava seisukoha ja taotlused, 23.09.2011 4,5-leheküljelise kostja täiendava seisukoha seoses muinsuskaitse eritingimustega, 14.10.2011 3,5leheküljelise seisukoha Pärnu Maakohtu nõudele, 19.10.2011 22,5-leheküljelise kohtukõne teesid, 16.01.2012 23-leheküljelise apellatsioonkaebuse, 07.03.2012 8-leheküljelise vastuse OÜ Herder apellatsioonkaebusele ja Pärnu linna täiendavad tõendid seoses Pärnu linna apellatsioonkaebusega, 19.10.2012 21,5-leheküljelise vastuse OÜ Herder kassatsioonkaebusele, 28.02.2013 42-leheküljelise seisukoha Tallinna Ringkonnakohtule ja 01.04.2013 4,5-leheküljelise Pärnu linna kohtukõne teesid. Kostja esindajad on osalenud Pärnu Maakohtus kohtu eelistungil 13.01.2010 kestusega 1 tund ja 15 minutit, kohtu eelistungil 09.03.2010 kestusega 3 tundi, kohtu eelistungil 22.04.2010 kestusega 2 tundi, kohtu eelistungil 28.09.2010 kestusega 1 tund ja 15 minutit, kohtu eelistungil 16.02.2011 kestusega 4 tundi ja 25 minutit, kohtuistungil 30.08.2011 kestusega 7 tundi, kohtuistungil 31.08.2011 kestusega 7 tundi, kohtuistungil 02.09.2011 kestusega 6 tundi, kohtuistungil 19.09.2011 kestusega 1 tund ja 20 minutit, kohtuistungil 03.10.2011 kestusega 7 tundi, kohtuistungil 19.10.2011 kestusega 2 tundi ja 12 minutit, kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus 27.03.2012 kestusega 1 tund ja 25 minutit, kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus 11.03.2013 kestusega 34 minutit ning kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus 01.04.2013 kestusega 1 tund ja 13 minutit. Tsiviilasja toimikutes olevate menetlusdokumentide kohaselt on kostjat menetluses esindanud vandeadvokaadid Ants Mailend, Martin Tamme ja Paul Varul (menetluse algusetapis Ants Mailend ja Martin Tamme, edaspidi Martin Tamme ja Paul Varul). Arvestades asja keerukust, mida on selgelt näidanud ka vaidluse olemus, maht, menetluse kestus, läbitud kohtuastmete arv, toimunud istungite arv (kokku 14 kohtuistungit), on olnud põhjendatud kostja poolt mitme lepingulise esindaja

3(6)

kasutamine ning TsMS § 175 lg 3 kohaselt ka tehtud kulutused hüvitatakse. Hageja oli teadlik menetluses kostja poolel mitme esindaja osalemises ning arvestades asja keerukust ja mahtu pidi ta arvestama kulude kandmise võimalusega. Põhjendatud ei ole selliste kulude kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine, mis on tekkinud seoses büroo teiste töötajate poolt tehtud toimingutega. Menetlustoiming peab olema seostatav esindajaga – advokaadiga, kes reaalselt menetluses osales, s.t kirjutas menetlusdokumendile esindajana alla, osales kohtuistungil. Esindaja võis küll kasutada oma büroo töötajate abi asjade ettevalmistamisel, kuid sellest tekkinud kulu ei pea teine pool kinni maksma. Reaalselt osalesid menetluses vandeadvokaadid Ants Mailend, Martin Tamme ja Paul Varul. Kulude aruannetes näidatud Arsi Pavelts, Kadriann Habakukk, Maarja Vau ei olnud käesolevas asjas kostja esindajad ja nende poolt kostjale tekkinud kulutusi ei saa panna vastaspoole kanda. Eeltoodud põhjendustel vähendas kohus kostja arvetel 81677, 90139, 91984, 100575, 120455, 121564, 130294 märgitud menetluskulu kokku summas 11 112,12 eurot. Lisaks vähendas kohus 09.02.2010 arvel nr 100154 märgitud kulu 607,16 euro võrra 13.01.2010 toimunud eelistungi ettevalmistamise, tegevuskava analüüsi, kliendiga suhtlemise ja istungil osalemise aega (6-lt tunnilt 5-le tunnile) ja 22.01.2010 kostja täiendava seisukoha ja taotluste ettevalmistamise ja koostamise ajakulu (20,8-lt tunnilt 16,8-le tunnile), kuivõrd eelnimetatud istungi ja menetlusdokumendi ettevalmistustele kulunud aeg on liiga pikk, arvestades, et esindaja Martin Tamme on juba enam kui aasta menetluse asjaoludega tegelenud. Seega arvel nr 100154 märgitust on vajalik ja põhjendatud kulu 3084,38 eurot. Kohus vähendas 09.03.2011 arvel nr 110291 märgitud kulu 532 euro võrra (6,8-lt tunnilt 3-le tunnile, tunnihind 140 eurot), kuivõrd 18.01.2011 toimuma pidanud kohtuistung lükati edasi 16.02.2011 ja ei ole õigustatud Martin Tamme poolt kohtuistungiks ettevalmistamisele ja teeside koostamisele kulunud aega näidatud mahus teiselt poolelt välja mõista, samas osaliselt kulus hiljem 16.02.2011 istungi ettevalmistamisele selle võrra vähem aega, mistõttu kohus osaliselt arvestas tehtud kulutusi. Seega arvel nr 110291 märgitust on vajalik ja põhjendatud kulu 2100 eurot. Kohus vähendas 07.10.2011 arvel nr 111326 märgitud kulu 994 euro võrra (14,1-lt tunnilt 7-le tunnile, tunnihind 140 eurot) Martin Tamme poolt kohtukõne teeside koostamise ajakulu, kuivõrd advokaat on juba ligi kolme aasta jooksul menetluses esindajana osalenud ja asjaoludega tuttav ning seega on kohtu hinnangul kohtukõne teeside koostamise ajakulu liiga pikk. Arvel nr 111326 märgitust on vajalik ja põhjendatud kulu 4631 eurot. Kohus vähendas 07.05.2013 arvel nr 130677 märgitud kulu 2161 euro võrra Paul Varuli poolt 01.04.2013 kohtuistungiks ettevalmistamise ja nõupidamiste ajakulu 5,3 tunni võrra ja büroosiseste nõupidamiste ajakulu 1,4 tunni võrra (tunnihind 170 eurot) ning kostja esindaja Martin Tamme 01.04.2013 kohtuistungiks ettevalmistamise ja teeside koostamise ajakulu 4,5 tunni võrra ja büroosiseste nõupidamiste ajakulu 2,8 tunni võrra (tunnihind 140 eurot), kuivõrd eelnimetatud istungi ja menetlusdokumendi ettevalmistustele kulunud aeg on liiga pikk, arvestades, et esindajad on juba enam kui neli aastat menetluse asjaoludega tegelenud ja nendega tuttavad ning büroosisesed nõupidamised on abistavad toimingud menetlusdokumentide koostamisele ja kajastuvad juba advokaadi kõrges tunnihinnas. Seega arvel nr 130677 märgitust on vajalik ja põhjendatud kulu 4216 eurot. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse 10.07.2013 arvel nr 131104 märgitud kulu 532 eurot menetluskuluna kindlaksmääramiseks ja vastaspoolelt väljamõistmiseks, kuna hageja kassatsioonkaebust ei võtnud Riigikohus menetlusse ja sellele ei tulnud kostjal ka seisukohta anda,

4(6)

mistõttu kassatsioonkaebusega tutvumise ja õigusliku analüüsi ning Riigikohtu praktika analüüsi kulu väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Arvetel nr 90437, 91851, 100295, 100439, 100784, 101342, 101520, 101839, 110625, 111154, 111423, 111924, 122033 ja nendele lisatud kuluaruannetes märgitud kulud on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad hagejalt väljamõistmisele. Eeltoodu alusel määras kohus kindlaks kostja kulud õigusabile summas 49 992,95 eurot, mis on põhjendatud ja vajalikud, arvesse võttes menetluse kestust, vaidluse sisu, asja keerukust, tõendite mahtu, asjas toimunud 14 kohtuistungit, mille käigus kuulati üle tunnistajaid, läbitud kohtuastmete arvu, jõustudes alles kassatsioonkaebuse Riigikohtus menetlusse mittevõtmise määrusega. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 19 173,49 eurot, asja läbivaatamise kuluna espertarvamus summas 223,69 eurot ja kostja kulud õigusabile 49 992,95 eurot, kokku summas 69 390,13 eurot. Kohus rahuldas kostja taotluse kohustada hagejat tasuma menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud Osaühingult Herder välja mõistmata. Maakohus on ebaõigesti välja mõistnud sellises ulatuses menetluskulud. Maakohus ei ole määruse tegemisel arvestanud hageja vastuväidetega, millised olid välja toodud 30.04.2014 määruskaebuses. Tulenevalt vaidluse iseloomust ei olnud tegemist oma iseloomult vaidlusega, mis oleks õigustanud advokaadibüroo õigusteenuse kasutamist ja sellest tulenevalt kulu kandmist. Pärnu linnal on palgalised töötajad, kelle tööülesannete hulka kuulub ka juriidiliste küsimuste lahendamine ning samuti ei saa linnavara müüki pidada selliseks tegevuseks, mis väljuks Pärnu linna igapäevase majandustegevuse piiridest. Seetõttu ei ole Pärnu linna kulutused õigusteenusele põhjendatud ega vajalikud. Määruskaebuse menetlus maakohtus Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning määruskaebusega, leiab, et kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 5 järgi ei korda neid. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele. Ebaõige on määruskaebuse väide, et maakohus ei ole arvestanud vaidlustatud määruse tegemisel hageja poolt 30.04.2014 esitatud määruskaebuses väljatoodud väidetega. 30.04.2014 määruskaebus oli esitatud maakohtu 11.04.2014 määruse peale. 30.04.2014 määruskaebuse menetlemisel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 03.07.2014 määrusega Pärnu Maakohtu 11.04.2014 määruse ebaseadusliku kohtukoosseisu tõttu, mitte põhjusel, et maakohus oleks määranud hagejalt kostja kasuks

5(6)

väljamõistetavate menetluskulude suuruse ebaõigesti. Maakohus ei pidanud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse uuel läbivaatamisel arvestama 30.04.2014 määruskaebuses esitatud väidetega, vaid pidi lähtuma hageja poolt kostja avaldusele esitatud vastuväidetest ja hindama neist lähtudes menetluskulude seaduslikkust ja põhjendatust. Ebaõige on määruskaebuse väide, et Pärnu linna kasuks väljamõistetud menetluskulude ulatus on põhjendamatu. Esiteks märgib ringkonnakohus, et maakohus on kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 põhjalikult analüüsinud ja hinnanud kostja esindajate õigusabiteenusele kulunud aega, võttes seejuures arvesse menetluse kestust, vaidluse sisu, asja keerukust, tõendite mahtu, asjas toimunud 14 kohtuistungit ja läbitud kohtuastmete arvu. Lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub piiratult, s.o juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses välja toonud ühtegi maakohtu poolset rikkumist, mis annaks alust maakohtu otsustuse muutmiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu hinnangus kahelda ja seda muuta. Ebaõige on ka määruskaebuse väide, et tegemist ei olnud vaidlusega, mis oleks õigustanud advokaadibüroo õigusteenuse kasutamist. Pärnu linna ametnikelt ei saa eeldada teadmisi ja oskusi, mida nõuab keerukas tsiviilvaidluses osalemine. Nii asja maht, menetluse kestvus, läbitud kohtuastmete arv kui ka läbiviidud kohtuistungite arv viitavad sellele, et tegemist oli keeruka õigusvaidlusega, mis väljus kostja igapäevase tegevuse raamidest ja mis seetõttu tingis kvalifitseeritud õigusabi teenuse kasutamise vajaduse.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.