Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-12881 Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu) hagi XXXvastu võla saamiseks 19 793,33 eurot
Tsiviilasi Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja Nordea Bank Finland Plc (välismaine registrikood esindajad 1680235-8, asukoht Aleksanterinkatu 36, 00020 Nordea, Soome Vabariik), seaduslik esindaja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn), lepinguline esindajad Tuuli XXX ja Taago XXX (epost [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene XXX(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu, e-post [email protected]) 18.09.2014 Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja lepingulised esindajad Tuuli XXXja Taago XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene XXX
RESOLUTSIOON
1.Teha vaheotsus lõppotsusena.
2.Jätta rahuldamata aegumise tõttu Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu) hagi XXX vastu võla saamiseks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista Nordea Bank Finland Plc-lt (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu) menetluskulud 100% ulatuses XXX kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
2-14-12881 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja ja XXX(edaspidi laenusaaja) sõlmisid 26.06.2006 laenulepingu nr XXX, 01.04.2008 muudatusega muudeti laenulepingu numbrit ning uueks numbriks loeti XXX (edaspidi Laenuleping). Laenulepingu alusel sai laenusaaja hagejalt tarbimislaenu summas 22 369 eurot (I kd tl 9-13).
2.26.06.2006 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille alusel käendas kostja Laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Käenduslepingu punkti 4 kohaselt oli kostja maksimaalne käendussumma 22 369 eurot (I kd tl 35).
3.15.12.2010 saatis hageja kostjale teate, milles hageja palus kostjal tasuda Laenulepingust tulenev võlgnevus, intressid, leppetrahvid ja muud teenustasud hiljemalt 29.12.2010. Hageja märkis, et ütleb lepingu erakorraliselt üles 30.12.2010 ja nõuab kogu laenusumma ennetähtaegset tagastamist, kui kostja võlgnevust eelpool näidatud kuupäevaks ei tasu (I kd tl 185).
4.11.03.2011 saatis hageja laenusaajale ja kostjale Laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles hageja palus Laenulepingust tuleneva võlgnevuse ning lisanduvad intressid, leppetrahvid ja muud teenustasud tasuda hiljemalt 30.03.2011. Hageja märkis, et ütleb erakorraliselt Laenulepingu üles 31.03.2011, kui võlgnevust eelpool nimetatud kuupäevaks ei tasuta (I kd tl 53-54).
5.07.04.2011 sõlmisid hageja ja Laenusaaja võlatunnistuse ja kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta, mille alusel Laenusaaja tunnistas tema ja hageja vahel sõlmitud laenulepingutest ja lepingutest tulenevaid nõudeid summas 52 856,41 eurot seisuga 07.04.2011 (I kd tl 55-60).
6.24.03.2014 esitas hageja kostja vastu hagi Laenulepingust tuleneva võla saamiseks. 27.03.2014 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hageja nõue
7.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 15 589,21 eurot, viivise 4 204,12 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 65 lg 1 ja 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 2, § 94 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1.
8.Hageja märgib, et hagi ei ole aegunud. Hageja leiab, et hageja ütles Laenulepingu üles 01.04.2011 ja seega muutus Laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks alates 02.04.2011. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et põhivõlgnevus muutus sissenõutavaks alates 31.12.2010 ning hagi on aegunud. Kostja palub teha vaheotsuse ja jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kohtuotsuse põhjendus
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 alusel kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on esitanud kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamiseks.
2-14-12881
11.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
12.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle aegumise tõttu.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Kohus leiab, et on tõendatud ja puudub vaidlus selles, et hageja ja XXX sõlmisid 26.06.2006 laenulepingu nr XXX, 01.04.2008 muudatusega muudeti laenulepingu numbrit ning uueks numbriks loeti XXX . Laenulepingu alusel sai laenusaaja hagejalt tarbimislaenu summas 22 369 eurot (I kd tl 9-13). 15.12.2010 saatis hageja kostjale teate, milles palus kostjal tasuda Laenulepingust tulenev võlgnevus, intressid, leppetrahvid ja muud teenustasud hiljemalt 29.12.2010. Hageja märkis, et ütleb lepingu erakorraliselt üles 30.12.2010 ja nõuab kogu laenusumma ennetähtaegset tagastamist, kui kostja võlgnevust eelpool näidatud kuupäevaks ei tasu (I kd tl 185). 11.03.2011 saatis hageja laenusaajale ja kostjale Laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles hageja palus Laenulepingust tuleneva võlgnevuse ning lisanduvad intressid, leppetrahvid ja muud teenustasud tasuda hiljemalt 30.03.2011. Hageja märkis, et ütleb erakorraliselt Laenulepingu üles 31.03.2011, kui võlgnevust eelpool nimetatud kuupäevaks ei tasuta (I kd tl 53-54). 07.04.2011 sõlmisid hageja ja Laenusaaja võlatunnistuse ja kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta, mille alusel Laenusaaja tunnistas tema ja hageja vahel sõlmitud laenulepingutest ja lepingutest tulenevaid nõudeid summas 52 856,41 eurot seisuga 07.04.2011 (I kd tl 55-60).
15.Poolte vahel on vaidlus kas hagi on aegunud.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 160 lg-st 1 tulenevalt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Puudub vaidlus, et hageja saatis kostjale 15.12.2010 teate, milles teatas, et ütleb Laenulepingu erakorraliselt üles alates 30.12.2010, kui Laenulepingust tulenevat võlgnevust hiljemalt 29.12.2010 ei tasuta (I kd tl 185). Puudub ka vaidlus, et Laenulepingust tulenevat võlgnevust 29.12.2010 ei tasutud. Hageja leiab, et hageja ütles Laenulepingu üles 11.03.2011 teatise alusel alates 31.03.2011 (I kd tl 53-54). Nimetatud teatise sisu vastab 15.12.2010 teatise sisule. VÕS § 116 lg 5 kohaselt käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Võlaõigusseaduse üldosa (§§ 1-207) kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Tallinn 2006, komm. § 116 p. 5) kohaselt saab sellist taganemist lugeda tingimuslikuks, kuna see tahteavaldus jõustub, kui kohustust ei ole täidetud täiendava tähtaja lõpuks. Riigikohus on 02.04.2014 otsuse 3-2-1-190-13 punktis 23 märkinud, et „Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (VÕS § 195 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Kui juba 16. juuni 2010. a avaldus oli ülesütlemisavaldus, tõi see avalduses märgitud ajal kaasa lepingu lõppemise, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud. Toimunud ülesütlemist ei saa ka avalduse
2-14-12881 teinud pool ühepoolselt olematuks muuta, mh järgneva sarnase avalduse saatmisega. Tahteavaldust ei loeta TsÜS § 72 järgi tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus.“ Käesoleval juhul oli esimene Laenulepingu ülesütlemise avaldus tehtud tingimuslikult 15.12.2010 saadetud teatisega. Pooled ei vaidle selle üle, et Laenulepingu materiaalsed ülesütlemise eeldused olid täidetud, st Laenulepingust oli tekkinud võlgnevus. Kohus ei nõustu hagejaga, et 30.12.2010 lepingu ülesütlemine oleks olnud vastuolus VÕS § 416 lg-s 2 sätestatuga. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Hageja poolt 15.12.2010 saadetud teatisega on antud kahenädalane tähtaeg kohustuste täitmiseks, lisaks on hageja pakkunud võimalust läbirääkimiseks võlgnevuse tasumiseks. Kohus leiab, et kuivõrd Laenulepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused olid täidetud ning juhindudes Riigikohtu 02.04.2014 otsuse 32-1-190-13 punktis 23 väljendatud seisukohast, tuleb Laenuleping lugeda üles öelduks alates 30.12.2010. Kohus leiab, et nö teistkordne Laenulepingu ülesütlemine 11.03.2011 teatisega ei teinud olematuks varasemat Laenulepingu ülesütlemist. Seega hakkas laenulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kulgema alates 31.12.2010 ning hagi tuli esitada hiljemalt 31.12.2013. Hagi on esitatud 24.03.2014, seega nõue on aegunud. Kohus nõustub kostjaga, et aegumise peatumisel tuleb eristada käendajat ja põhivõlgnikku. Riigikohus on 18.03.2010 otsuse 3-2-1-12-10 punktis 12 leidnud, et käendaja vastu esitatava nõude aegumistähtaeg saab peatuda, kui esinevad peatumise alused käenduslepingu subjektide vahel. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ning kostja vahel peeti hilisemalt läbirääkimisi, mis oleks peatanud aegumise või esineksid muud aegumise peatumise alused. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu, mis on TsMS § 449 lg 3 kohaselt lõppotsus. Kuna kohus jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks analüüsida otsuses nõude põhjendatust ega anda hinnangut muudele esitatud tõenditele. Menetluskulud
17.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.