Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Asjaolud ja menetluse käik 1.1.PLACET GROUP OÜ esitas 13.11.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxx Exxxxxxxxx 961,79 euro saamiseks. Kohus tegi 28.11.2013. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 17.01.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1.2.23.01.2014. a esitas PLACET GROUP oma nõude xxxxxx Exxxxxxxxvastu Tartu Maakohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista maksegraafiku alusel põhivõlg summas 839,21 eurot, inkassotasu summas 46,14 eurot, maksegraafikus sõlmimise tasu summas 20 eurot ja 23.01.2014.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1,35 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 24.01.2014.a kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.01.2013. a laenulepingu nr SR250561, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 500 eurot. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama 360 päeva jooksul, s.o hiljemalt 13.01.2014. a. Kokku kohustus kostja tagastama 708 eurot, sh põhiosa 500 eurot, intressid 198 eurot ja lepingutasu 10 eurot. Kostja kohustus 17.02.2013.a tasuma esimese osamakse summas 49 eurot, millele lisandub lepingutasu summas 10 eurot. Kostja laenulepingust tulenevat maksekohustust ei täitnud ja seetõttu ütles hageja lepingu 05.06.2013.a ennetähtaegselt üles. Hageja andis võlanõude menetleda ITM Inkasso OÜ-le. ITM Inkasso OÜ leidis kostjaga võla tasumiseks kohtuvälise lahenduse. Kostja tunnistas 12.06.2013.a võlgnevust summas 839,21 eurot ning pooled sõlmisid 12.06.2013. a kohustuse täitmiseks lepingu. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel alates 19.07.2013. a kuni 15.01.2014. a igakuiselt 27,14 eurot, v.a esimene osamakse 19.07.2013. a 47,14 eurot ja viimane osamakse 15.01.2014. a 722,51 eurot. Kokku kohustus kostja maksegraafiku alusel tasuma 905,35 eurot, sh põhiosa 839,21 eurot, inkassotasu 46,14 eurot ja maksegraafiku sõlmimise tasu 20 eurot.

2 (5)

48,17 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.08.2014. a kuni põhinõude täitmiseni.

3 (5)

TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 2 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu krediidikulukuse määraks on 96,80 %. Eesti Panga poolt jaanuaris 2013 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 35,57 %. Seega jääb poolte vahelise lepingu krediidi kulukuse määr kolmekordse Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra piiresse ja ei saa lugeda, et leping oleks pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus ei hinda poolte vahel 12.06.2013.a laenulepingujärgse võla tasumiseks sõlmitud kokkuleppe tingimuste kehtivust, kuna hageja loobus oma nõudest nimetatud kokkuleppe alusel. Seega on hageja intressinõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2.6.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivisenõue. Kostja rikkus laenulepingust tulenevat maksekohust ja ei tagastanud hagejale laenu tähtaegselt. VÕS § 101 lg 6 alusel on võlausaldaja õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud tasumata laenu põhiosalt alates lepingu ülesütlemisest viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud. Hageja on arvestanud 29.08.2014.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 48,17 eurot. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista ka alates 30.08.2014.a sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 30.08.2014. a – 15.10.2014. a eest viiviste suuruseks 4,69 eurot (467 eurot x 0,022 % x 46 päeva), mis tuleb samuti kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega välja mõista. 2.7.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 588,38 eurot, millest moodustab 467 eurot põhivõlg, 68,52 eurot intress ja 52,86 eurot 15.10.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 16.10.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

4 (5)

III Menetluskulude jaotus 5.1.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses ja menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevalt esitas hageja algselt hagi hinnaga 1029.93€, millel tasus ka riigilõivu 125€. Kohus rahuldas nõude aga summas 588.38€, so 57,1% ulatuses. Lähtudes TsMS § 163 lg 1 ja arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud kostja kanda 57,1% ulatuses ja ülejäänud osas hageja kanda. 5.2.Hageja võib nõuda kohtult hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.