Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-13-49427 mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Kohtu menetluses on Codan Forsikring A/S hagi K. K.i vastu hüvitatud kindlustushüvitise 8568,99 € väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt xx xx xxxx toimus xxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxx xx juures liiklusõnnetus, milles osalesid Xxxx xx xxxxx, registrimärgiga xxxxxx, ja Xxxx xxxxxxx, registrimärgiga xxxxxx. Liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki Xxxx juht K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), kes sooritas teisest sõidureast vaskpööret ning keeras ette kolmandas reas liikunud xxxxxxx. Liiklusõnnetuse toimumise ajal puudus K. K.il mootorsõiduki juhtimise õigus. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati sõidukile Xxxx varaline kahju summas 8471,16 eurot. Avariiline Xxxx pukseeriti liiklusõnnetuse toimumiskohalt remondiettevõttesse, pukseerimise maksumus oli 48,00 eurot. Otsustamiseks, kas Xxxxi remont on majanduslikult põhjendatud, tellis hageja Roheline Laine OÜ-lt Xxxxi turuväärtuse hindamise, mis maksis 49,83 eurot. Kuna sõiduki remondimaksumus (8471,16 eurot) oli väiksem, kui sõiduki turuväärtus seisuga 21.05.2013 (15.000,00 eurot koos käibemaksuga), siis otsustas hageja hüvitada sõiduki remondimaksumuse. Hageja kindlustusandjana hüvitas Xxxxi remondiarve summas 8471,16 eurot, Xxxxi pukseerimiskulu summas 48,00 eurot ja Xxxxi turuväärtuse hindamise maksumuse summas 49,83 eurot. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju kokku on 8568,99 eurot. Kahjule lisandub kahjukäsitluskulu hageja töötajate poolt tehtud kahjukäsitlustoimingute (kahjuteate vastuvõtmine, kahju registreerimine, kahju suuruse hindamine (hinnapakkumiste võtmine), hüvitamisotsuse tegemine, kindlustusvõtja juhendamine / konsulteerimine, kahjustatud vara taastamise (remondi) organiseerimine; jääkvara võõrandamine ning realiseerimine) eest ning seisneb hageja töötajate töötasus. Antud tegevusi ei oleks olnud vaja teha, kui ei oleks toimunud ülal kirjeldatud liiklusõnnetust. Nimetatud kulu arvestus toimub kaudsete meetoditega: kahjukäsitlusosakonna töötajate töötasu (kahjukäsituskulu) jagatakse perioodi jooksul välja makstud hüvitiste summaga. Nii saadakse suhe kahjukäsitluskulu ja kindlustushüvitise vahel. Hagejal moodustab nimetatud kulu 3,5% hüvitise suurusest, kuid mitte vähem kui 25,00 eurot kahjujuhtumi kohta. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjust 8568,99 eurot 3,5% moodustab 299,91 eurot. Hageja esitas kostjale tekitatud kahju hüvitamise tagasinõude 23.08.2013. Kostja vaidlustas tagasinõude Kindlustuse Vaidluskomisjonis, kus selgitati hagejale, et tagasinõue ei ole põhjendatud, kuna rikkumise ja kahju põhjustamise vahel puudub põhjuslik seos ning et nõue on esitatud vale isiku vastu – nõue oleks tulnud esitada sõiduki valdaja vastu. Hageja esindaja Kindlustuse Vaidluskomisjonis A. L. loobus 10.10.2013 tagasinõudest. Kindlustuse Vaidluskomisjon tegi otsuse 14.10.2013. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse, siis Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsus ei jõustunud. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki Xxxx xx xxxxx valdaja tsiviilvastutuskindlustuse leping sõlmitud hagejaga, kuid liiklusõnnetuse toimumise ajal puudus liiklusõnnetuse põhjustanud K. K.il B kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. LS § 90 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis. Liikluskindlustuse seadus § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu õigus esitada tagasinõue, kui sõidukit juhtinud isik

2-13-49427 ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-10 leidnud, et Liikluskindlustuse seadus § 48 lg 2 p 4 eristatakse sõiduki omanikku ja sõiduki valdajat ning tagasinõude saab esitada üksnes lepingupoole vastu. Liikluskindlustuse lepingu pooleks (kindlustusvõtja) on kostja, kes oli Xxxxi omanik. Eeltoodu alusel kindlustusandja nõuab kostjalt sõiduki Xxxx hüvitatud remondiarve summas 8471,16 eurot, sõiduki pukseerimiskulu summas 48,00 eurot ja sõiduki turuväärtuse hindamise maksumuse summas 49,83 eurot väljamõistmist. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 3 alusel nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulud 299,91 eurot.

KOSTJA VASTUS

Kostja kirjalikus vastuses hagile palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest on vastutav K. K. ning et K. K.il on liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtimisõigus peatunud seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega alates 17.12.2012. Kostja ei olnud teadlik K. K.i juhtimisõiguse peatumisest. Kostja ei ole andnud mootorsõiduki juhtimisõigust üle K. K.ile. Kostja andis mootorsõiduki J.L.-le ning ei olnud teadlik sellest, et K. K. asub mootorsõidukit juhtima. Regressinõue on liikluskindlustuse lepingust tulenev nõue. Kostjal puudub VÕS § 104 mõttes süü. Kostja ei juhtinud liiklusõnnetuse toimumise ajal mootorsõidukit ega andnud ka mootorsõiduki juhtimisõigust üle juhtimisõiguseta isikule. Seega ei ole täidetud LKindlS § 48 lg 2 p 4 kohaldamise alused kostja suhtes. Täiendavalt märgib kostja, et ka K. K.i suhtes ei kohaldu LKindlS § 48 lg 2 p 4, mille kohaldamisalaks on sellised juhtumid, kus isikul ei ole kunagi olnud mootorsõiduki juhtimisõigust (ei ole läbinud juhtimisõiguse saamiseks ettenähtud koolitusi ja/või sooritanud eksameid) või on mootorsõiduki juhtimisõigus peatatud. K. K. oli läbinud mootorsõidukijuhi õppe ning talle oli väljastatud esmane juhiluba kehtivusega kuni 17.12.2012. Seega ei olnud tegemist isikuga, kellel mootorsõiduki juhtimisõigus puudus. LKindlS § 48 lg 2 p 4 on eristatud sõiduki valdaja suhtes kahte olukorda – juhtimisõigus puudub (st ei ole kunagi olnud) või juhtimisõigus on peatatud. Juhtimisõiguse peatamise regulatsioon on sätestatud liiklusseaduse 124 lõikes 4 - mootorsõiduki juhtimisõigus peatatakse, kui mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 101 lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. Seega on liikluskindlustuse seaduse mõttes juhtimisõiguse puudumine regressi aluseks üksnes juhtudel, kus juhtimisõigust ei ole kunagi olnud või isiku terviseseisundi nõuetele mittevastavuse tõttu on juhtimisõigus haldusaktiga peatatud. Liiklusseadus sätestab mitmed erinevad regulatsioonid, kus varasemalt juhtimisõigust omanud isikul keelatakse ajutiselt mootorsõiduki juhtimine. LS § 124 lg 1 ja 3 kohaselt on selleks ka juhtimisõiguse peatumine (juhiloa kehtivusaeg on lõppenud või saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev) ning LS § 125 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine. Neid kahte viimast alust ei ole aga seadusandja pidanud vajalikuks lisada tagasinõude aluste hulka, kuna neil juhtudel on tegemist formaalse keeluga juhtida mootorsõidukit, mis ei mõjuta isiku juhtimisoskuseid. Sõltumata sellest, kas isikul on juhiluba kehtivuse kaotanud või juhtimisõigus on karistusena ära võetud, on juhil siiski oskused ja võime mootorsõidukit juhtida ning selline isik ei ole liikluses ohtlikum, kui enne nende aluste tekkimist. Tõlgendades liikluskindlustuse seaduse tagasinõude aluseid süstemaatiliselt tuleb asuda seisukohale, et seadusandja on seadnud tagasinõude esitamisel aluseks juhtimisoskuse ja juhtimisvõimekuse, mitte formaalse juhiloa kui dokumendi kehtivuse. Seetõttu ei saa tagasinõuet esitada isikule, kelle juhtimisõigus on peatunud üksnes seetõttu, et tema juhiloa kehtivusaeg oli möödunud

KOSTJA TAOTLUS VAHEOTSUSE TEGEMISEKS

12.08.2014 eelistungil ja 26.08.2014 kirjalikus taotluses kostja taotles teha vaheotsuse õigusnormi kohaldatavuse ja nõude põhjendatuse osas. Kostja põhistab taotlust sellega, et asja lahendamiseks on vajalik toimunud liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamine, mis nõuab mitme isiku ülekuulamist ja tõendite uurimist. Samas on olulise tähendusega küsimus, kas kostja

2-13-49427 sõidukit juhtinud isiku esmase juhiloa kehtivuse lõppemine on üldse aluseks, mis võimaldab hagejal liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 4 alusel esitada tagasinõude. Kostja jääb oma 26.11.2013 vastuse punktis 10 esitanud põhjaliku seisukoha juurde LKindlS § 48 lg 2 p 4 kohaldamise kohta isikute suhtes, kelle on juhiloa kehtivus lõppenud. Viidates Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2013 lahendile nr 2-12-22494, kostja leiab, et senise kohtupraktika kohaselt sellisel alusel tagasinõude esitamisel puudub õiguslik alus. Seadusandja tahte kohaselt on regressnõuete aluseks sellised rikkumised, mis avaldavad mõju kindlustusjuhtumi toimumisele või selle asjaolude väljaselgitamisele. Seetõttu on regressi alused juhtimisõiguse seisukohalt piiritletud isikutega, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust või on see peatatud. See tähendab, et tegemist on isikutega, kelle võimet vastavat mootorsõidukit juhtida ei ole kontrollitud. Isikud, kellel on olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning see ei ole seoses terviseseisundi mittevastavusega peatatud, ei kuulu regressinõude alla, kuna nende isikute oskused mootorsõidukit juhtida on kontrollitud ning ainuüksi juhtimisõigust tõendava dokumendi mittekehtivus ei muuda nende isikute võimet juhtida mootorsõidukeid. Risk liiklusõnnetust põhjustada ei ole sõltuvuses isiku dokumendi kehtivusega. Kostja on seisukohal, et K. K.i poolt mootorsõiduki juhtimine liiklusõnnetuse toimumise ajal ei suurendanud kindlustusjuhtumi toimumise riski. Hageja ei ole tõendanud ning see ei ole ka eluliselt usutav, et K. K.i oskused ja võimed mootorsõidukit juhtida vähenesid seoses sellega, et tema juhiluba oli kaotanud kehtivuse. VÕS § 445 lg 3 p 2 kohaselt ei vabane kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Hageja väide, et esmase juhiloa ja juhiloa omanikku tuleb käsitleda erinevalt tulenevalt asjaolust, et esmase juhiloa omanikul tuleb juhiloa saamiseks läbida koolitus, ei ole põhjendatud. Esmase juhiloa omanikul on täielik õigus juhtida mootorsõidukeid võrdselt juhiloa omanikega. Enne juhiloa taotlemist tuleb esmase juhiloa omanikul läbida lõppastme koolitus, mis Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruse nr 60 Lisa 4 kohaselt seisneb teooriaõppes (Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes. Libedasõidu riskivältimise praktikum) ja õppesõidus (Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine). Liiklusõnnetus ei toimunud libedates teeoludes ning eelneva kahe talve jooksul ei olnud libedasõidu õpe autojuhile kohustuslik. Seejuures on lõppastme koolitus kohustuslik üksnes juhul, kui soovitakse taotleda juhiluba. Uue esmase juhiloa taotlemiseks koolitus kohustuslik ei ole. Mitte ükski õigusakt ei reguleeri esmase juhiloa ja juhiloa kehtivuse lõppemisest tulenevaid õiguslikke järelmeid erinevalt. Juhtimisõigus peatub nii esmase juhiloa kui juhiloa kehtivuse lõppemisel samamoodi. Pärast esmase juhiloa kehtivuse lõppu võib isik taotleda koolitusi või eksameid läbimata uue esmase juhiloa. Selline praktika on levinud, kuivõrd lõppastme koolitused on kordades kallimad kui uue esmase juhiloa väljastamise tasutav riigilõiv. Liiklusseaduse § 129 sätestab juhtimisõiguse taastamise nõuded, mis juhiloa kehtivuse lõppemisel sätestab, et täiendavad eksamid tuleb sooritada üksnes siis, kui juhiloa kehtivuse lõppemisest on möödunud enam kui 5 aastat (lg 4). Kehtivuse lõppenud esmase juhiloaga K. K.i oskused ja võimed mootorsõidukit juhtida ei muutunud seoses sellega, et tema esmane juhiluba kui dokument kaotas kehtivuse. Seega ei mõjutanud see liiklusõnnetuse toimumise riski ning ei saa olla aluseks tagasinõude esitamisel. Erinevalt muudest tagasinõude alustest, kus isik ei ole kunagi omanud mootorsõiduki juhtimisõigust (ei ole läbinud koolitust ja/või eksameid) või on juhtimisõigus peatatud seoses juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetele mittevastavusega. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes TsMS § 449 lg 1, LKindlS § 48 lg 2 4, LS § 124, 125 palub kostja teha vaheotsus ja jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

HAGEJA SEISUKOHT VAHEOTSUSE TAOTLUSE OSAS

Hageja 12.08.2014 eelistungil ja 09.09.2014 kirjalikus seisukohas palus samuti kohtul teha vaheotsus, kas kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue LKindlS § 48 lg 2 p 4 alusel, kui

2-13-49427 sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Sealhulgas isikule, kelle juhtimisõigus on peatunud ja tal on täitmata eeldused juhtimisõiguse saamiseks. Väites, et K. K.i suhtes LKindlS § 48 lg 2 p 4 ei kohaldu, kuna K. K. oli läbinud mootorsõidukijuhi õppe, jätab kostja mainimata, et esmase juhiloa kehtivuse lõppedes on vaja läbida lõppastme koolitus ja taotleda juhtimisõiguse saamiseks juhiluba. Kostja leiab, et tagasinõude kohaldamiseks peab tuvastatud rikkumine omama olulist mõju kahjujuhtumi tekkimisele. Sõiduki juhtimise üleandmine isikule, kellel ei ole juhtimisõigust, on õigusvastane tegu ja avaldab olulist mõju kindlustusriskile. LKindlS § 48 lg 2 p 4 alusel on antud tagasinõudeõigus ka olukorras, kus liiklusõnnetuse põhjustas juhtimisõiguseta isik, kelle juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Kostja väidet laiendades ei oleks ka sellisel juhul tagasinõudeõigust, kuna karistuse määramine ei mõjuta kindlustusriski ja isiku juhtimisvõimet, sest ta on läbinud koolituse. LKindlS § 48 lg 2 p 4 ei täpsusta, mis põhjusel juhtimisõigust ei ole või mis põhjusel juhtimisõigus peatati. Kostja poolt viidatud Ringkonnakohtu lahendis nr 2-12-22494 toodud seisukoht ei ole kohaldatav, kuna asjaolud on erinevad. Viidatud lahendis oli tegemist juhiloa aegumisega. Käimasolevas vaidluses aga oli K. K.il esmane juhiluba. Liikluskindlustus on analoogiline tavalise kindlustuslepinguga. Liikluskindlustuse eesmärk on hüvitada kannatanule tekkinud liikluskahju. Liikluskindlustus toimub LKindlS alusel. Tavapäraselt kaasnevad kindlustuslepinguga kindlustustingimused, milles sätestatakse, mis tingimustel kahju hüvitatakse. Kuna liikluskindlustuse eesmärgiks on eelkõige kannatanu kaitse (mitte kindlustusvõtja kaitse), siis peab kindlustusandja kahju hüvitama. Kui kindlustusvõtja rikub seadust, ehk käitub õigusvastaselt, siis on seadusandja näinud kindlustusandja huvide kaitseks tagasinõudeõiguse. Kui lepingupool teab, et sõidukit ei tohi juhtida juhtimisõigust omamata või sõiduki juhtimine antakse üle isikule, kellel juhtimisõigus puudub, siis on see analoogiline olukord olulise lepingutingimuse rikkumisega tavalises kindlustuslepingus. Tagasinõudeõigus ei ole seotud mitte „võimega sõidukit juhtida“ nagu väidab kostja, vaid konkreetselt juhtimisõiguse puudumisega. Tegemist ei ole formaalse olukorraga, vaid seadusandja poolt sätestatud konkreetse keeluga mootorsõidukit juhtida. Kindlustusandjal on õiguspärane ootus arvestada, et olukorras kus kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik käitub õigusvastaselt, siis on kindlustusandjal seadusjärgne tagasinõudeõigus. Tagasinõudeõigus on seotud kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku käitumisega. Tagasinõudeõigus on ka olukordades, kus liiklusõnnetus on toimunud, kuid kindlustusvõtja käitub muul viisil õigusvastaselt. Näiteks lahkub õigusvastaselt liiklusõnnetuse toimumiskohast, sõiduki valdus oli ebaseaduslik, kindlustusmakse oli tasumata, liiklusõnnetusest ei teatata kindlustusandjale jms. Kostja viide LS § 129 ei ole asjasse puutuv, kuna K. K.ile ei oldud väljastatud juhiluba. Esmane juhiluba ja juhiluba on erinevad terminid. Kostja ei ole tõendanud, et juhtimisõiguseta K. K.ile sõiduki juhtimise üleandmine kindlustusriski ei mõjutanud. Hagejale annab tagasinõudeõiguse LKindlS § 48 lg 2 p 4. Seadussätte objektiks on õigus esitada tagasinõue /.../ sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest, võrdsetest juriidilistest faktidest: a) sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust; b) sõidukijuhtimise õigus oli peatatud; c) sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Normi ülesehituse kohaselt on tegemist võrdsete, teineteisest sõltumatute alternatiividega, st alternatiivi A rakendamiseks ei pea samaaegselt esinema B või C ning B ja C koos. Kui õigusnormil on mitu valikulise struktuuriga eeldust, siis peab normi kohaldamiseks olema

2-13-49427 täidetud vähemalt üks eeldustest või mitu eeldust samaaegselt. Kui mõni valikulistest eeldustest ei ole täidetud, siis ei takista see normi kohaldamist. Ehk olukorras, kus sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks lisada normi juriidiliste faktide loetellu olukorda, kus sõidukijuhtimise õigus on peatunud. Selline täpsustus on üleliigne, sest perioodil kui juhtimisõigus on peatunud, siis juhtimisõigust ei ole ning see olukord on sõnaselgelt väljendatud nii alternatiivis A kui ka C. Seaduses kasutatud väljend „sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust“ sisaldab endas kõiki võimalikke olukordi, mis võivad põhjustada juhtimisõiguse puudumise. Olgu selleks siis juhtimisõiguse puudumine vastavat koolitust mitteläbinud isikul, juhtimisõiguse peatamine karistuse tagajärjel või juhtimisõiguse peatumine. Mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on õigusvastane tegu. Sõiduki juhtimise üleandmine isikule, kellel puudub juhtimisõigus, on õigusvastane tegu. Mootorsõiduki juhtimine olukorras, kus juhtimisõigus on peatatud (nt rikkumise tagajärjel), on õigusvastane tegu. Mootorsõiduki juhtimine olukorras, kus juhtimisõigus on peatunud, on õigusvastane tegu. Mootorsõiduki juhtimine olukorras, kus juhil on olemas oskused ja kogemused mootorsõiduki juhtimiseks, kuid tal puudub juhtimisõigus, on samuti õigusvastane tegu. Seadusandja on kirjeldanud täpselt eelduseid, mida on vaja teha juhtimisõiguse saamiseks. Kui need eeldused on täitmata, siis juhtimisõigust ei ole. Asjas omab tähtsust, kas liiklusõnnetuse põhjustanud juht omas avarii toimumise hetkel (21.05.2013) mootorsõiduki juhtimisõigust. Pooltel puudub vaidlus, et K. K.il puudus 21.05.2013 juhtimisõigus ja liiklusõnnetuse põhjustas

K. K..

Asjaolu, et K. K. põhjustas LS sätteid eirates liiklusõnnetuse, näitab selgelt, et kindlustusjuhtumi ehk liikluskahju tekkimise oht oli väga kõrge ja see oht realiseerus 21.05.2013 toimunud liiklusõnnetuse näol. Liiklusõnnetusega tekitati väga suur materiaalne kahju. Kostja esindaja seisukoht (lõik 7), et K. K.i poolt mootorsõiduki juhtimine ja liiklusõnnetuse põhjustamine ei suurendanud kindlustusjuhtumi toimumise riski, on paljasõnaline. Kui K. K.ile ei oleks juhtimist üle antud ja ta ei oleks õigusvastaselt mootorsõidukit juhtinud, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Siin on vahetu seos õigusrikkumise ja liiklusõnnetuse põhjustamise vahel. Samas ei ole vahetu põhjusliku seose olemasolu vajalik tagasinõude realiseerimiseks. Näiteks on tagasinõude õigus ka olukorras, kus kindlustusmakse oli tasumata. Kindlustusmakse mittetasumine ei mõjuta liiklusõnnetuse ehk kindlustusjuhtumi toimumist. Kindlustusandjale regressiõiguse andmine olukorras, kus isik süüliselt rikub liiklusseadust (mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata ja juhtimise üleandmine isikule, kes juhtimisõigust ei oma), on väga mõistlik ja ühiskonna huvidele vastav. Tagasinõudeõigus võimaldab kindlustusandjal seaduskuulekatele liiklejatele hoida kindlustusmaksed madalal. On ilmne, et vastava väljaõppeta, ilma vajalike vilumusteta juht ja nõutavale terviseseisundile mittevastav juht on kindlustusjuhtumi riski suurendav tegur. LS § 96 lg 2 sätestab, et juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest.

2-13-49427 Vastav LS säte jõustus 01.07.2011, st hiljem, kui LKindlS § 48 lg 2 p 4, mis jõustus 25.03.2004. Järelikult on seadusandja oma hilisema seadusega täpsustanud, mida ta peab silmas juhtimisõiguse all ning kuidas juhtimisõiguse olemasolu tuleb tõendada. LS § 96 lg 2 muudatusi tehes ei pidanud seadusandja vajalikuks muuta LKindlS § 48 lg 2 p 4 sõnastust, millest saab järeldada, et juhtimisõiguse puudumiseks loetakse ka olukorda, kus juhiluba on peatunud ja seadusandja on andnud kindlustusandjale tagasinõudeõiguse, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Maanteeamet on liiklusregistri pidajana kinnitanud, et K. K.i juhtimisõigus oli 21.05.2013 peatunud LS § 124 lg 3 p 1 alusel. LS § 124 lg 3 p 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. K. K.i juhiloa kehtivusaeg lõppes 17.12.2012. LS § 124 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine. Tegemist on olukorraga, kus isik on juhtimisõiguse minetanud. Juhtimisõigus olla korraga keelatud ja olemas. Kui juhtimisõigus on vastavalt LS § 124 lg 3 p 1 alusel „keelatud“, siis samaaegselt juhtimisõigust ei ole. K. K.il olid 21.05.2013 täitmata eeldused, et talle oleks saanud väljastada juhtimisõiguse. Riigikohus on oma otsuse nr 3-1-1-18-10 p-s 6 leidnud, et käesoleva väärteoasja lahendamise seisukohalt on otsustava tähtsusega juhiloa kehtivuse tähendus mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu tuvastamisel. Riigikohus on varem selgitanud, et juhtimisõigus ei ole inimese n-ö sünnipärane õigus, kuna seda tuleb riigilt taotleda liiklusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. oktoobri 2009.a. otsus väärteoasjas nr 3-1-1-86-09, p 7.3). Seadus ei sätesta otsesõnu juhtimisõiguse tähtaega, kuid liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LS § 97 lg 2 kohaselt anti esmane juhiluba välja kehtivusega kuni kaks aastat, misjärel tuli juhiluba vahetada. Kolleegium märgib, et seeläbi ei kontrollita üksnes juhtimisõigust tõendava dokumendi vastavust formaalsetele kehtivusnõuetele, vaid ka seda, kas juhiloa vahetaja vastab jätkuvalt LS § 100 lg-s 1 loetletud juhtimisõiguse andmise tingimustele (nt kas tema alaline elukoht on Eestis ning kas tema vanus ja terviseseisund vastab kehtivatele nõuetele). Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 2-12-22494 käsitlenud kehtiva juhiloa puudumise ja sõiduki juhtimiskeelu omavahelist seost järgnevalt: „Kuigi juhiloa füüsiline olemasolu sõiduki juhil ei ole samastatav mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasoluga (Riigikohtu lahend nr 3-1-176-06, p 5), võib seadusandja siiski teatud juhtudel siduda sõiduki juhtimise õiguse olemasolu juhiloa kehtivusega. Seda ongi tehtud LS § 129 lg-s 4 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 "Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele" (määrus) § 19 lg-s 6. Nendest sätetest nähtub, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba 5 aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Mõiste "juhtimisõiguse taastamine" kasutamisest võib järeldada, et kuigi liiklusseadus ei näe seda expressis verbis ette, tingib juhiloa kehtetus siiski juhtimisõiguse puudumise. Juhtimisõiguse olemasolu sõltuvust juhiloa kehtivusest on Riigikohus tunnistanud ka LS § 27 lg 4 tõlgendamisel (3-2-1-4-10, p 11). Pärast juhiloa kehtivuse lõppemist kuni juhiloa vahetamiseni puudub isikul juhtimisõigus ja mootorsõidukit ta juhtida ei tohi. Määruse § 19 lg-st 6 ja §-st 22 nähtub, et 5 aasta jooksul pärast juhiloa kehtivuse lõppemist võib juhiluba vahetada eksameid sooritamata. Nõuetekohase taotluse esitamisel liiklusregistribüroole taastatakse isiku juhtimisõigus ja antakse välja uus juhiluba. Järeldust, et kuni juhiloa vahetamiseni puudub kehtivuse kaotanud juhiloaga isikul juhtimisõigus ja ta ei tohi seni mootorsõidukit juhtida, toetab ka LS § 129 lg-st 4 tulenev nõue kontrollida enne juhtimisõiguse taastamist vähemalt 5 aastajooksul sõiduki juhtimisest eemal olnud isiku teadmisi ja oskusi. Samasugune eesmärk kontrollida sõiduki juhtimisest eemal olnud isiku teadmisi ja oskusi - on näiteks ka esmase juhiloaväljaandmist puudutava LS §-s 98 sisalduva regulatsiooni aluseks.“

2-13-49427 LS § 98 lg 5 - Kui esmase juhiloa omaja ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest saanud vastava kategooria mootorsõiduki või autorongi juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt esmase juhiloa saamiseks nõutava liiklusteooriaja sõidueksami. K. K.ile oli väljastatud esmane juhiluba, mille kehtivusaeg möödus 17.12.2012. K. K.il olid 21.05.2013 täitmata eeldused, mis on vajalikud juhtimisõiguse taotlemiseks. LS § 106 lg 4 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ § 21 lg 1 sätestab, et kui esmase juhiloa omaja on omandanud vajaliku vilumuse ja läbinud lõppastme koolituse ning teda ei ole viimase 12 kuu jooksul karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, väljastatakse talle juhiluba ilma eksamite sooritamiseta. Esmase juhiloa omanik võib esitada taotluse esmase juhiloa vahetamiseks juhiloa vastu liiklusregistri büroole üks kuu enne esmase juhiloa kehtivuse lõppemist. Lõppastme koolituse läbiviimiseks võib esmase juhiloa omanik pöörduda ükskõik millise koolitusluba omava autokooli poole. Lõppastme koolitust võib alustada 11 kuud pärast esmase juhiloa väljastamist ja see koosneb vähemalt kolmest teooriaõppetunnist (a 45 minutit), vähemalt kahest õppesõidukorrast (a 25 minutit) sõiduoskuse üldiseks viimistlemiseks, vähemalt kolmest õppesõidukorrast pimedal ajal ja sama palju õppesõidukordi libedal teel. Lõppastme koolituse läbimise kohta teeb koolitaja vastava sissekande mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusele, täiendavat eksamit sooritada ei ole vaja. Esmase juhiloa omanik peab esitama eelpool nimetatud määruse § 4 lõikes 2 nimetatud dokumendid. Juhi koolituskursuse tunnistus tuleb esitada juhul, kui liiklusregistris puuduvad andmed nõutavate erikursuste ja juhi lõppastme koolituse läbimise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et K. K. oli täitnud 21.05.2013 ülal nimetatud eeldused, et talle võiks väljastada juhiloa. K. K.il oli läbimata juhi lõppastme koolitus, ta ei omanud koolituskursuse tunnistust. Kostja ei ole esitanud eelpool nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse § 4 lõikes 2 nimetatud dokumente, sh K. K.i kehtivat tervisetõendit. Kostja ei ole tõendanud, et K. K. 21.05.2013: • oli omandanud vajaliku vilumuse; • oli omandanud riske vältiva ja teisi arvestava sõiduviisi; • oli läbinud lõppastme koolituse; • teda ei ole karistatud viimase 12 kuu jooksul liiklusnõuete rikkumise eest; • samuti ei ole tõendatud, et K. K.i terviseseisund vastas 21.05.2013 kehtivatele nõuetele. Kui esmase juhiloa omaja on omandanud vajaliku vilumuse ja läbinud lõppastme koolituse ning teda ei ole viimase 12 kuu jooksul karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, väljastatakse talle juhiluba ilma eksamite sooritamiseta. Esmane juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kaks aastat ning esmase juhiloa tähtaja lõppemisel seda uue esmase juhiloa vastu vahetada ei saa.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-13-49427

2-13-49427 Vaidlusaluse õigusnormi tõlgendamisel on ilmselt ekslik hageja seisukoht, nagu oleks ühiskonna huvides anda kindlustusandjale regressiõigus olukorras, kus isik süüliselt rikub liiklusseadust (mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata ja juhtimise üleandmine isikule, kes juhtimisõigust ei oma), sest see võimaldab kindlustusandjal hoida seaduskuulekate liiklejate kindlustusmaksed madalal. Ühiskonna huvides on liiklusohutus, mitte madalad kindlustusmaksed. Liikluskindlustuse seaduse eesmärk on kindlustusena suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kohustusliku kindlustuse kehtestamise teel lihtsustada kannatanutele kahju hüvitamist. Liiklusseaduse (LS) § 3 lg 2 kohaselt korraldab liiklusohutuse tagamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Teadaolevalt ei sõltu ka isiku kindlustusmakse suurus tema seaduskuulekusest, vaid kindlustusriskist, mida hindab kindlustusandja. Isiku riskitase väheneb kindlustusjuhtumita kindlustusperioodide lisandudes ning riskitaset suurendatakse automaatselt pärast seda, kui isiku kindlustuslepingus ettenähtud kindlustusjuhtum on saabunud (kindlustusrisk realiseerunud), ja seda sõltumata sellest, kas LKindlS § 48 lg 2 järgi on kindlustusandjal tagasinõudeõigus selle isiku vastu või mitte.

2-13-49427 kuni 12 kuud pärast esmase juhiloa kehtivuse lõppemist, mistõttu ei ole asjakohased hageja väited, et K. K.i esmase juhiloa aegumine suurendas oluliselt kindlustusriski. Esmase juhiloa 2aastase kehtivusaja lõppemisel 10-aastase juhiloa saamiseks peab isik läbima lõppastme koolituse. Nagu eelviidatud LS § 106 lg-st 4 nähtub, on isikul lõppastme koolituse läbimiseks ja 10-aastase juhiloa taotlemiseks ilma täiendavate eksamiteta aega kuni 12 kuud alates esmase juhiloa tähtaja lõppemisest.

2-13-49427 /Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.