Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

1(6)

2-13-34554 Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Täiendav otsus Viru Maakohtu 11. juuli 2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-34554 rahuldas kohus hagi ja vormistas kohtuotsuse lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja teatas kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 ja lg 2, kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus täiendab Viru Maakohtu 11. juuli 2014 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-13-34554 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu 11. juuli 2014 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-13-34554 osa.

ASJAOLUD

2(6)

2-13-34554 Hageja nõue ja väited Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista korteriomandi majandamiskulud 40 eurot ja viivis tasumata majandamiskuludelt seisuga 01. mai 2013 summas 7,16 eurot, kokku 47,16 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja eluruumi, asukohaga XXX Narva omanik ja seega ka korteriühistu liige. Hageja väitel on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud ja kaasomandi majandamiseks vajalikud kulutused. Kostja ei ole tasunud korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuse kohaseid sihtmakseid alates 2011. aastast. Seisuga 01. mai 2013 on kostjal tasumata sihtmakse 40 eurot. Hageja on arvestanud kostja põhivõlalt viivist seaduses sätestatud määras 0,07% päevas ning seisuga 01. mai 2013 moodustab viivis 7,16 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega määrati sihtmakse trepikodade elektrikilpide vahetamiseks, põhikirjaga vastuolus ning seega ebaseaduslik. Kostja leiab, et sihtmakse määramisel ei ole lähtutud põhikirjas sätestatud arvestamise korrast, s.o makseid tuleb arvestada lähtuvalt korteri pindalast. Kostja on seisukohal, et puudub korteriühistu üldkoosoleku otsus tasumata sihtmakselt viivise arvestamiseks. Kostja väitel kulutas ühistu elektrikilpide vahetamisele vähem kui oli kogutud sihtotstarbeliste maksetena. Faktiliselt kulutati 3669,31 eurot (koguti 4400 eurot) ning puudub üldkoosoleku otsus selle kohta, kuidas on ülejäänud summasid kasutatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud eriotstarbelised tasud, mis katavad vältimatu remondi kulud maja mõttelise osa säilitamiseks vastavalt üldkoosoleku sätestatud korras ja suuruses. Hageja on seisukohal, et viiviste arvutamiseks ei ole vajalik üldkoosoleku otsus, kuna viivise arvutamise õigus tuleneb seadusest. Hageja väitel ei ole kostja vaidlustanud kortriühistu 04. mai 2011 üldkoosoleku otsust sihtmaksete määramise kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks korteriomandi majandamiskulud, 04. mai 2011 üldkoosoleku otsusega määratud sihtmakse elektrikilpide vahetamiseks 40 eurot, ja viivis tasumata majandamiskuludelt seisuga 01. mai 2013 summas 7,16 eurot, kokku 47,16 eurot Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. 3(6)

2-13-34554 Vaidlust ei ole, et elamu Tallinna mnt 44 majandamiseks on loodud korteriühistu (hageja) ning kostja on korteriomandi, asukohaga XXX Narva omanik. Hageja väitel on kostja jätnud tasumata korteriühistu 04. mai 2011 üldkoosoleku otsusega määratud sihtmakse 40 eurot. Hageja väide on tõendatud võlgnevuse arvestusega (t.l.-4). Samuti tõendavad hageja väidet kostja tõendid - 2011. aasta majandustegevuse aastakava (t.l.-36, tõlge t.l.-33 pöördel) ja 2011. aasta majandusaasta aruanne (t.l.-37, tõlge t.l.-34) ning 04. mai 2011 üldkoosoleku protokoll (t.l.-75-76, tõlge t.l.-86). Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt, on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt KÜS § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohus järeldab, et kuna kostja ei ole KOS § 13 lg 3 sätestatud korras vaidlustanud korteriühistu 04. mai 2011 üldkoosoleku otsust elektrikilpide remondi jaoks 40 euro suuruse sihtmakse kogumiseks, on nimetatud otsus kostja jaoks kohustuslik ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole, et kostja poolt on sihtmakse tasumata. Hageja poolt esitatud võla arvestusest (t.l.-4) nähtub, et sihtmakse on sissenõutav alates 30. novembrist 2011. Kostja vastuväide, et ta ei olnud teadlik korteriühistu otsuse täitmiseks vajalikust tähtajast (t.l.-20), ei ole põhjendatud. Kostja on vastuses hagiavaldusele (t.l.-20) märkinud, et osales üldkoosolekul, kus vastav otsus vastu võeti. Hageja poolt esitatud võla arvestusest (t.l.-4) nähtub, et sihtmakse on lisatud korteriühistu poolt esitatud oktoobri 2011 arvele ning võlg 40 eurot kajastub ka edasistel arvetel. Kostja arvete kättesaamist vaidlustanud ei ole. Kostja on arved, mille summast on maha arvatud 40 eurot, tasunud regulaarselt ning sellest järeldub samuti, et kostja on arved kätte saanud. Seega oli kostjale teada nii makse suurus kui ka makse tasumise tähtaeg 30. november 2011. Kostja vastuväide, et ühistu kulutas elektrikilpide vahetamisele vähem kui oli kogutud sihtotstarbeliste maksetena ning puudub üldkoosoleku otsus selle kohta, kuidas on ülejäänud summasid kasutatud, ei ole põhjendatud. Korteriühistu 2011. aasta majandusaasta aruandes (t.l.37) on elektrikilpide vahetuse osas märgitud, et kogutud 4400 eurot ja faktiliselt kasutatud 3669,31 eurot. Kohus järeldab, et kasutamata summa kanti 2012. aasta majandustegevuse aastakava koosseisu. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlustanud 2011 majandusaasta aruannnet ja 2012. aasta majandustegevuse aastakava kinnitavat korteriühistu üldkoosoleku otsust. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks korteriühistu 04. mai 2011 üldkoosoleku otsusega elektrikilpide remondi jaoks määratud sihtmakse 40 eurot.

4(6)

2-13-34554 Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata maksetelt viivist summas 7,16 eurot. Viivise arvestus on tõendatud võlgnevuse arvestamise tabeliga (t.l.-4). Kostja viiviste arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja vastuväide, et viivise arvestamiseks on vaja korteriühistu üldkoosoleku otsust, ei ole õige, kuna KÜS § 7 lg 4 annab viivise arvestamise õiguse korteriühistu juhatusele. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis seisuga kuni 01. mai 2013 kokku 7,16 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja korteri, asukohaga XXX Narva, majandamiskulu võlgnevuse 40 eurot ja viivised seisuga 01. mai 2013 summas 7,16 eurot, kokku 47,16 eurot. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus 40 eurot ja viivis 7,16 eurot, kokku 47,16 eurot. TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kohus leiab, et hagihind moodustab 47,16 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi ja seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, riigilõiv 75 eurot ja õigusabi kulud 130 eurot. Kostja leiab, et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud. Kohus nõustub hageja menetluskuludega osaliselt. Hagi esitamise ajal 22. juulil 2013 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või 5(6)

2-13-34554 kindla summana. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. RLS lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõiv 60 eurot, hageja on tasunud 75 eurot. (t.l.-5). Kostja ei ole kohustatud hüvitama hagejale enam tasutud riigilõivu, kuna vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1 on hagejal õigus enam tasutud riigilõiv tagasi nõuda. Seega on hageja nõue riigilõivu hüvitamiseks põhjendatud 60 euro ulatuses ning see summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja väitel on hageja kandnud õigusabi kulusid lepingulisele esindajale kokku 130 eurot. Vastavalt TsMS § 144 lg 1 p 1 on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Hageja õigusabi kulud on tõendatud hageja lepingulise esindaja arvetega ja konto väljavõtetega (t.l.-98-103). Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja kulud on põhjendatud summas 130 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud, riigilõiv 60 eurot ja õigusabi kulud 130 eurot, kokku 190 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.