lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-20449/19

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-20449/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1226
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2014. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-20449

Tsiviilasi

AS Swedbank hagi Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskini vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. augusti 2014. a määrus, vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumne

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskini määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitajad (kostjad): Elviira Vlaskina (isikukdoo: xxx, elukoht: XXXX), Alexander Vlaskin (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX) Vastustaja (hageja): AS Swedbank (registrikood: 10060701)

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 29. augusti 2014.a määrus muutmata ning Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskini määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 3401 lg 2).

ASJAOLUD

1.Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskin esitasid 09. mail 2014 Tartu Maakohtule vastuhagi tsiviilasjas nr 2-12-20449 (Swedbank AS hagi Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskini vastu 6695,87 euro nõudes). Vastuhagi kohaselt on hageja nõue kostjate vastu põhjendamatu, sest

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kostjad olid hagejaga laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel veendunud, et hüpoteegiga koormatud kinnistu realiseerimisel kaetakse täielikult kostjate võlgnevus hageja ees. Vastuhagi esitajad leiavad, et hageja kui huvitatud pool võimaldas kohtutäituril müüa kostjatele kuuluv korteriomand enampakkumisel naeruväärselt madala hinnaga. Finantsturu süsteemis kannab vastutust hageja, mitte kostjad. Kostjad palusid kohtul keelduda hagi menetlemisest TMS § 8 ja § 10 alusel, sest kohtutäitur ei täitnud eelnimetatud sätetes kehtestatud nõudeid.

2.Tartu Maakohtu 03. juuni 2014 määrusega jäeti vastuhagi käiguta. Kostjatele määrati tähtaeg vastuhagi puuduste kõrvaldamiseks – nõude täpsustamiseks, nõude põhjendavate asjaolude märkimiseks ning menetlusabi taotluse lahendamiseks ettenähtud vormis allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikete isikliku ja majandusliku seisund kohta esitamiseks.
3.09. juulil 2014 esitasid kostjad täiendavaid dokumente ja täpsustusi vastuhagile. Täpsustuste kohaselt on kostjad juba 29. novembril 2011 pöördunud kohtusse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 lg 1 alusel. Swedbank AS pöördus hagiga kohtusse, rikkudes TsMS § 356 ja TMS § 223 lg 1. Hagejal puudus õigus hagiavalduse esitamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohtu 29. augusti 2014 määrusega keelduti E. Vlaskina ja A. Vlaskini vastuhagi menetlusse võtmisest ja jäeti vastuhagiga seotud menetluskulud E. Vlaskina ja A. Vlaskini kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohus juba 3. juuni 2014 määruses selgitanud vastuhagi esitajatele, millised puudused esinevad nende vastuhagis. Maakohus leidis, et vastuhagis esitatud nõue on jätkuvalt ebaselge. Vastuhagist ei nähtu, et see on TsMS § 373 mõtte kohaselt suunatud põhihagi tasaarvestamisele, vastuhagi välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise või nende vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Samuti tuli vastuhagi hagejatel täpsustada nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja esitada selge nõue, et kohus saaks võtta vastuhagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral kohtulahendi resolutsioonis seisukoha. Maakohus põhjendas, et kuivõrd vastuhagi ei ole kirjutatud korrektses eesti keeles, ei olnud võimalik kohtul vastuhagi hagejate põhjendustest aru saada. Samuti ei olnud 9. juuli 2014 vastuhagi täpsustus vormistatud korrektses eesti keeles. Esitatud avalduses on viited TMS § 223 lg 1 (enampakkumise kehtetuks tunnistamine), TsMS § 356 (tsiviilasja menetluse peatamine), mille alusel esitatakse AS Swedbank vastu pretensioone enne kohtuotsuse tegemist tsiviilasjas nr 211-63948. Maakohus leidis, et E. Vlaskina ja A. Vlaskin ei ole 03. juuni 2014 määruses märgitud vastuhagi puudusi kõrvaldanud. Kohtule ei ole esitatud nõuekohast vastuhagi, kus on täidetud üldised menetlusse võtmise nõuded. Vastuhagina esitatud dokumendist võis aru saada, et kostjad ilmselt jätkuvalt vaidlevad hagile vastu ja leiavad, et kohtutäitur ei ole enampakkumist korraldanud korrektselt. Kostjate poolt esitatud dokumendist ei olnud võimalik aru saada, et täidetud oleks TsMS § 373 lg 1 p 1-3 loetletud tingimused, mis võimaldaksid seda dokumenti menetleda vastuhagina. Vastuhagi tuleb TsMS § 3401 lg 2 alusel jätta menetlusse võtmata. Menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei pidanud kohus põhjendatuks lahendada menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks vastuhagi esitamisel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

5.E. Vlaskina ja A. Vlaskin esitasid määruskaebuse, milles vaidlevad maakohtu määrusele vastu. Määruskaebuse esitajad paluvad tunnistada nende vastuhagi põhjendatuks, tuginedes TsMS §-le 356 ja TMS § 223 lg-le 1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Swedbank AS pöördunud käesolevas tsiviilasjas kohtusse, ootamata ära asja arutamist tsiviilasjas nr 2-11-63948. Sellega on rikutud TsMS § 356. Määruskaebuse esitajate arvates on kohus jätnud põhjendamatult vastuhagi menetlusse võtmata, tehes määruse Swedbank AS-i kasuks ja huvides.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 29. augusti 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. E. Vlaskina ja A. Vlaskini määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Õige on maakohtu seisukoht, et E. Vlaskina ja A. Vlaskin ei ole kõrvaldanud vastuhagi puudusi ning ei ole täidetud TsMS § 373 lg-s 1 sätestatud nõuded vastuhagile.
7.Vastuhagist ja selle täiendusest on võimalik järeldada, et E. Vlaskina ja A. Vlaskin tuginevad sellele, et neile kuulunud korteriomand müüdi täitemenetluses liiga odavalt. Määruskaebuse esitajad pöördusid juba 29. detsembril 2011 kohtusse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kuid Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-63948 jäeti hagi läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2014 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus 6. augustil 2014 Riigikohtu määrusega. Kuna hagi jäeti menetlusse võtmata, puudus ka alus käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamiseks TsMS § 356 alusel. Hagi läbivaatamata jätmine ei välista küll hilisemat kohtusse pöördumist samal alusel (TsMS § 426 lg 1), kuid käesolevaks ajaks on E. Vlaskina ja A. Vlaskin ringkonnakohtu hinnangul minetanud oma õiguse nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Käesolevaks ajaks on möödunud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud õigustlõpetav tähtaeg enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks ei saaks E. Vlaskina ja A. Vlaskini põhjendusel (s.o põhjusel, et korteriomand on müüdud liiga odavalt) esitatud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks pidada perspektiivikaks. TMS § 223 lg 1 kohaselt on enampakkumise kehtetuks tunnistamist võimalik nõuda juhul, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise olulisi tingimusi ei ole küll seaduses loetletud, kuid erialakirjanduses on leitud, et müüdava asja hinnaga seotud küsimused ei ole kindlasti olulisteks tingimusteks, mis annaks aluse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (A. Alekand „Täitemenetlusõigus“, Juura Tallinn 2010, lk 170). Ringkonnakohus nõustub erialakirjanduses väljendatud seisukohaga.
8.Maakohus on õigesti märkinud, et E. Vlaskina ja A. Vlaskin ei ole esitanud põhjendusi, mis annaksid alust lugeda, et kostjatel on Swedbank AS-i vastu nõue, mida oleks võimalik esitada vastuhagis. Eelpool põhjendas ringkonnakohus, miks E. Vlaskinal ja A. Vlaskinil ei ole enam võimalik nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Samuti oleks selline nõue suunatud kohtutäituri, mitte aga Swedbank AS-i vastu. Järelikult ei ole E. Vlaskina ja A. Vlaskin esitanud käesoleval juhul nõuet, mida oleks võimalik menetleda vastuhagina praeguses tsiviilasjas.

Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-42-07 otsuse p-s 15 selgitanud, et võlgnikul on õigus nõuda kohtutäiturilt või kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist, kui tema õigusi on enampakkumise käigus või muul viisil rikutud. Siiski on Riigikohus täpsustanud, et ehkki igaühe omandiõigust kaitstakse (põhiseaduse § 32 lg 1), ei tähenda see seda, et ka täitemenetluse käigus müüdava võlgniku vara eest tuleb võlgnikule tagada õiglane ja kohene hüvitis. Täitemenetluses prevaleerib sissenõudja õigustatud huvi saada võlgniku omandisse kuuluva vara müümise arvel rahuldatud oma täitedokumendis väljendatud nõue võlgniku vastu. Käesoleval juhul, kui laenulepingu tagatiseks olnud korteriomandi müügist saadud tulu ei katnud kostjate võlgnevust hageja ees, oli hagejal õigus pöörduda kostjate vastu kohtusse.

9.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29. augusti 2014 määrus muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt E. Vlaskina ja A. Vlaskini kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja