Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Hagimenetluse kulud jätta 2% ulatuses OÜ XXX ja 98% ulatuses XXXAS-i kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on kostja ja XXXOÜ vahel sõlmitud kindlustusleping tüüptingimustel THC 20091 ja ÜU 20021. Kindlustuslepingu kohaselt on kindlustatud isikuks hageja, mis kajastub väljastatud poliisil nr XXX. Hageja teostas jaanuaris 2012 asfalditehase montaažitöid objektil, mille tellijaks oli Maanteeamet. 23.01.2012 leidis aset kindlustusjuhtum. Hageja, kes rentis tööjõudu XXXOÜ-lt, teostatavate asfalditehase montaažitööde käigus kukkus kraanalt alla konteiner, mis kahjustas läheduses asuvaid seadmeid. Kahju kannatas kolmas isik XXXAktsiaselts. Tekkinud kahju suuruseks on 102 026,72 eurot. Hageja teatas kostjale 23.01.2012 kindlustusjuhtumi aset leidmisest ning nõudis kindlustushüvitise väljamaksmist. Kostja teatas 25.06.2012 kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisest. Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited ei ole kohased ja kindlustushüvitis kuulub väljamaksmisele. Poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping ja hageja on tasunud kindlustusmakseid. Toimunud on kindlustusjuhtum, millest hageja on kostjat teavitanud. Hageja vastutab XXXAS-ile tekitatud kahju eest, mille peab kostja hüvitama. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et juhul, kui objekt ei ole deklareeritud, puudub kindlustusandjal kohustus kahjuhüvitis välja maksta (tüüptingimuste punktid 34 ja 36). Kindlustuslepingu esemeks on vastutus kolmandale isikule tekitatud kahju eest, samuti poliisil märgitud vara. Poliisil märgitud deklaratsioonide esitamine on seotud varakindlustusega, mitte vastutuskindlustusega. Deklaratsiooni esitamata jätmine ei ole hüvitusvälistus. Vastavalt VÕS § 427 lg 1 on § 452 lg 2 sätestatu imperatiivne, sättest kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. Deklaratsiooni esitamine või esitamata jätmine ei mõjuta kahju toimumise ohtu ega kahju suurust. Pooled on kokku leppinud, mis mahus on ehitusobjektid kindlustatud. Kindlustuspoliisil on märgitud, et prognoositud ehitustööde lepinguline aastamaht on 2 250 000 eurot, kusjuures suurim ühe ehitatava ehitise maksumus on 1 200 000 eurot. Pooled ei vaidle, et ehitusobjekti, millel toimus kindlustusjuhtum, maksumus ei ületa poliisil märgitud summat. Poliisi kohaselt on kuni olukorrani, kus ehitusmaht ületab kokkulepitud aastamahu, vastutuskindlustuse kindlustuskaitse automaatne. Vastutuskindlustuse puhul seab kindlustusandja kohustuse ulatusele piirid üksnes rahasumma suurus. Objekt, millel on toimunud kindlustusjuhtum, jääb kokkulepitud rahasumma piiresse. Hageja on käitunud vastavalt tüüptingimuste punktile 34 ning deklareerinud asfalditehase montaažitööd 23.01.2012 hommikul. Vastutuskindlustuse üks eesmärk on hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Kahju on kolmandale isikule tekkinud ning see tuleb vastutuskindlustuse alusel hüvitada. Tüüptingimuste punkt 36 on tühine vastuolu tõttu VÕS § 452 lg 2 sätestatuga. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kasutatud masinad ja seadmed on kindlustatud vaid juhul, kui need on eraldi kindlustuslepingus märgitud (tingimuste THC20091b punkt 44.10), kuna kindlustusjuhtumiga kahjustus portatiivne asfalditehase osa, mis koosnes lintkonveierist, metallkorstnast ja bituumenikonteinerist. Tegemist on paigaldamisjärgus tehnoloogiliste seadmetega, mitte hageja poolt kasutatud seadmetega. Hageja ei nõustu kostja hüvitise maksmisest keeldumise alusena viidatud tingimuse THC20091 punktile 200, mille kohaselt ei hüvitata töö tellijale kahju, mis tekkis olemasolevale ehitisele ja punktile 203, mille kohaselt vastutuskindlustuse alusel ei hüvitata olemasolevale ehitisele tekkinud kahju osas, milles olemasolev ehitis oli kahju põhjustanud kindlustatu valduses, kasutuses, kontrolli all või tema tegevuse objektiks. Hageja on seisukohal, et asfalditehase käsitamine olemasoleva ehitisena on ebakohane. Asfalditehas on tehnoloogiline seade, mis paigaldatakse kohta, kus soovitakse asfalti toota.

Tegemist on mitme veoki haagisega, millele laetud seadmed on haagiselt teisaldamata või ka teisaldades teatud viisil kokku ühendatuna võimaldavad toota asfalti. Lisaks märgib hageja, et tingimuse punkt 203 on kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav, kuna sellega välistab kindlustusandja oma vastutuse, mistõttu on see VÕS § 42 lg 1 kohaselt tühine. Tingimuse punkti 203 kehtivuse korral muutuks vastutuskindlustuslepingu sõlmimine kindlustusvõtja jaoks sisutühjaks. Kostja on 26.09.2012 kirjas viidanud tüüptingimuste THS20091 punktile 12.4, milles on sätestatud, et kolmandaks isikuks ei ole objekti tellija. Tingimus ei täpsusta mõistet „tellija“. Hageja mõistis tingimust nii, et tellijana on käsitletav isik, kes on ehitusobjekti tellinud. Praegu ei ole objekti tellija see, kes kahju kannatas. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Seega tuleb tüüptingimuses sätestatud mõistet „tellija“ mõista nii, nagu hageja sellest aru sai – tellijaks on Maanteeamet. XXX Aktsiaselts on kolmas isik nii kindlustuslepingu kui ka VÕS regulatsiooni mõttes ning talle tekkinud kahju tuleb vastutuskindlustuse alusel hüvitada. Vastutuskindlustuse lepingu sõlmimine on hageja jaoks sisutühi, kui vastutus objekti tellija ees tüüptingimusega välistataks. Ei esine mõistlikku põhjust, miks ei peaks ehitustööde teostamisel tellijale õnnetusjuhtumisega tekitatav kahju olema hüvitatav vastutuskindlustuse alusel. Hüvitis muutus sissenõutavaks hiljemalt 25.06.2012, kui kostja teatas hagejale hüvitise mittemaksmise otsusest. Tüüptingimuste ÜU 20021 punkti 72 kohaselt on viivisemääraks 0,1%, kostja on viivisesummat piiranud, sätestades, et viivis ei tohi ületada 10% väljamaksmisele kuuluvast summast. Kostja piirab makstava viivise suurust, mis VÕS § 451 kohaselt on tühine kokkulepe. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-12 punktis 25 märkinud, et selline tüüptingimus on VÕS §-ga 451 osaliselt vastuolus. Riigikohus leidis, et nimetatud sättest tuleneb nõue, et kindlustushüvitise maksmisega viivitamisel tuleb tagada vähemalt seadusjärgse viivise maksmine, st viivise maksmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Seega saab tüüptingimuse järgi arvestada viivist 0,1% päevas kuni 10%-ni kindlustushüvitisest. Kui lepingujärgse viivise arvestuse järgi saaks kostja vähem raha kui seadusjärgset viivist arvestades, tuleb vahe ulatuses arvestada viivist seadusjärgses ulatuses. Seetõttu palub hageja juhul, kui kohtulahendi tegemisel ületab seadusjärgses määras arvutatud viivis 10% põhinõudest, arvestada viivist seadusjärgses määras. Kui viivise suurus ei ületa 10% põhinõudelt, palub hageja viivist arvestada kindlustustingimustes nimetatud määras ehk 0,1% päevas. Seega on TsMS §-s 367 reguleeritud viisil viivise arvutamine hageja alternatiivnõue. 30.09.2013 ja 27.08.2014 vähendas hageja enda nõude summat käibemaksu ja omavastutuse summa võrra, seega jäi põhinõude summaks 90 114,72 eurot ja alates 25.06.2012 kuni 27.08.2014 VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel arvutatud viivise summaks 16 101,40 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt baseeruvad kostja ehitus ja montaažitööde kindlustustingimused rahvusvahelistel ehitustöödega seotud riskide kindlustamisel („Constraction all risk insurance“ ehk CAR) ja montaažitööde kindlustamisel („Erection all risk insurance“ ehk EAR); - vaidlusaluse kindlustuslepingu näol on tegemist aastamahu kindlustuslepinguga, milles lepiti kokku, et prognoositav ehitustööde maht on 2 250 000 eurot, suurima maksumusega ehitatava ehitise maksumus on 1 200 000 eurot ja kindlustusega hõlmatud tööd, lisakaitsed ning vastutuskindlustuse kindlustussumma;

- ehitus- ja montaažitööde kindlustuse näol on tegemist varakindlustusega, millele lisaks on võimalik võtta kindlustuskaitse alla kindlustatud ehitise või monteeritava seadme tööde käigus tingimustes piiritletud juhtudel kolmandale isikule tekkivad kahjud; - aastamahu lepingu alusel on ehitus – ja montaažitööde objektid kindlustatud ainult juhul kui nendest on kindlustusandjale deklareeritud ning kindlustusandja on kindlustuskaitset kinnitanud, aastamahu kindlustuslepingu kindlustusobjekti deklareerimise kohustus on sätestatud kindlustuspoliisi esimesel lehel, millest nähtuvalt peab kindlustusvõtja ehitus – ja montaažitööd deklareerima 3 päeva enne tööde algust; - XXX AS esitas kindlustusvõtja esindajana deklaratsiooni, millega soovis kindlustada asfalditehase demontaaži ja montaažitöid 23.01.2012 kell 16.14, asfalditehase demontaaži ja montaažitööde maksumuseks deklareeriti 12 900 eurot ning montaažitööde perioodiks märgiti

montaažitööde käigus XXXAS-ile tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Hageja on seisukohal, et primaarselt peab kostja kahju hüvitama vastutuskindlustuse regulatsiooni alusel. Alternatiivselt leiab hageja, et kahju kuulub hüvitamisele varakindlustuse regulatsiooni alusel. Hageja väide, et ta on kahju 102 026,72 eurot XXXAS-le hüvitanud, on tõendatud XXXAS-i arve MU0053 25.05.2012 tasumise osamaksete maksekorraldustega nr 36029 16.07.2012 summas 6391,17 eurot, nr 36232 16.08.2012 summas 6391,17 eurot, nr 36460 20.09.2012 summas 6391,17 eurot, nr 36465 25.09.2012 summas 12 782,34 eurot, nr 36639 23.10.2012 summas 6391,17 eurot, nr 36881 29.11.2012 summas 6391,17 eurot, nr 36989 18.12.2012 summas 6391,17 eurot, nr 37957 16.05.2013 summas 6391,17 eurot, nr 37348 18.02.2013 summas 6391,17 eurot, nr 37540 18.03.2013 summas 6391,17 eurot nr 37747 16.04.2013 summas 6391,17 eurot, nr 37957 16.05.2013 summas 6391,17 eurot, nr 38183 17.06.2013 summas 6391,17 eurot, nr 38361 16.07.2013 summas 6391,17 eurot, nr 38572 16.08.2013 summas 2991,17 eurot ja tasaarvestuse kokkuleppega 12.juunist 2012 summas 3168,00 eurot. Kindlustuspoliisist nähtuvalt on tegemist ehitus- ja montaažitööde kindlustuse aastamahu poliisiga, millel on muuhulgas välja toodud kindlustusega hõlmatud tööd, deklaratsioonide esitamine, varakindlustust puudutav osa (põhi- ja lisakaitsed), ehitusplatsi varustust puudutav osa ja vastutuskindlustust (põhi- ja lisakaitsed) puudutav osa. Varakindlustuse kohta on kindlustuspoliisil on märgitud: „Varakindlustuse põhikaitse. Vastavalt kindlustusvõtja poolt esitatud deklaratsioonidele“. Poliisil on märgitud: „Prognoositud ehitustööde lepinguline aastamaht 2 250 000 eurot. Suurim ühe ehitatava ehitise maksumus 1 200 000 eurot. Kui ühe ehitatava ehitise maksumus on eeltoodust suurem, siis aastamahu lepingu kindlustuskaitse sellele ehitisele automaatselt ei laiene.“ Vastutuskindlustuse kohta on kindlustuspoliisil märgitud: „Vastutuskindlustuse põhikaitse. Vastutuskindlustuse kindlustussumma 500 000 eurot. Vastutuskindlustuse lisakaitsed. Ristvastutuse laiendatud kaitse ehitusperioodil - kehtib.“ Lisaks on poliisil omavastutuse osa, kus käsitletakse nii varakindlustuse kui ka vastutuskindlustuse omavastutusi, mis on mõlemal juhul 1250 eurot. Kostja ehitus- ja montaažitööde tingimuste THC 20091 p 3 sätestab, et ehitus- ja montaažitööde (edaspidi ka „Töö“) kindlustuse eesmärk on kindlustuslepinguga piiritletud ulatuses kindlustada:

(kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Kohus on seisukohal, et tegemist on imperatiivse sättega. THC20091 p 161 kohaselt hüvitatakse ehitusperioodi vastutuskindlustuse alusel kolmandale isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud asjakahju või isikukahju, mille hüvitamise eest kindlustatu vastutab vastavalt kehtivatele õigusaktidele. THC20091 p 159 kohaselt on ehitusperioodi vastutuskindlustuse kindlustusjuhtumiks kindlustuslepingus märgitud ehitusperioodil toimunud ning käesoleva kindlustuslepinguga hõlmatud tööde käigus äkiliselt ja ettenägematult toimunud õnnetusjuhtum.“ Kostja on keeldunud hüvitise tasumisest viitega THC 20091 p-le 200, mille kohaselt vastutuskindlustuse osa alusel ei hüvitata töö tellijale tekkinud kahju. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole kolmanda isikuga, kellele tekitatud kahju on THC20091 p 161 alusel kindlustatud. Kindlustuspoliisil puuduvad viited selle kohta, et kolmandate isikute ringi, kellele kahju tekkimisel kindlustuskaitse laieneb, oleks piiratud. Kohus on seisukohal, et kostja on tüüptingimustega THC 20091 p-le 200 piiranud kolmanda isiku mõistet, mis on vastuolus VÕS §-ga 510, kuna antud säte ei piira kolmandate isikute ringi, kellele tekitatud kahju hüvitatakse. XXXAS on kolmas isik VÕS § 510 mõttes, kellele tekitatud kahju on lepingu alusel kindlustatud. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Seega on kostja tüüptingimus THC 20091 p 200 tühine, kuna kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kostja on keeldunud kindlustushüvitise tasumisest ka põhjusel, et hageja esitas asfalditehase montaažitööde deklaratsiooni hilinenult, sest vastutuskindlustuse põhikaitse kehtib kindlustusvõtja poolt deklareeritud objektidele. VÕS § 434 lg 1 sätestab, et kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama enda poolt allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). VÕS § 434 lg 2 p 2 kohaselt peab olema poliisil sama seaduse §-st 428 sätestatud andmed, samuti kindlustusliik, kindlustuslepingu eseme määratlus, kindlustusriskide loetelu ja kindlustusjuhtumist teatamise tähtaeg. Finantsinspektsiooni juhendis, üldnõuded kindlustuslepingutele 1 p-st 4.5.3. on märgitud, et kindlustuspoliisil tuleb esitada kõik kindlustuslepinguga kaetud kindlustusriskid koos täpse viitega kindlustuslepingu (tingimuste) punktile, kus on esitatud kindlustusriskide definitsioon ning täpse viitega kindlustuslepingu (tingimuste) punktile, kus on esitatud välistused. Poliisil esitatud kindlustusriski mõiste peab olema vastavuses kaetud kindlustusriski sisuga ega tohi olla eksitav kindlustuskaitse tegeliku ulatuse osas. Juhendi p 4.5.4. tuleneb, et kui konkreetse kindlustuslepinguga ei ole kaetud mõni kindlustussuhtele kohalduvates tüüptingimustes sätestatud kindlustusrisk, siis sellise informatsiooni peab esitama ka kindlustuspoliisil.

Vaidlusalusel poliisil on märgitud, et varakindlustuse põhikaitse kehtib vastavalt kindlustusvõtja poolt esitatud deklaratsioonidele. Vastutuskindlustuse puhul seda märgitud ei ole, vaid on märgitud, et vastutuskindlustus kehtib vastutuskindlustuse kindlustussumma ulatuses. Poliisil ega ka tingimustes ei ole esile toodud, et deklaratsiooni mitteesitamine saab olla hüvitise tasumisest keeldumise aluseks vastutuskindlustuse korral. Tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX ütlused selle kohta, kas asfalditehase montaažitööd olid kindlustuslepinguga hõlmatud või mitte, on vastuolulised. Nii nähtub XXX ja XXX ütlustest, et kindlustusvõtjale olid tingimused teada, et deklareerida tuli ehitusobjekt 3 päeva enne ehitustööde algust, et asfalditehase demontaažitööd ei olnud deklareeritud ega hõlmatud kindlustuskaitsega, kuid tunnistajate XXX ja XXX ütluste kohaselt said nemad kindlustusvõtjatena aru, et montaažitööd on antud kindlustusperioodil kindlustuskaitsega hõlmatud ning, et vastutuskindlustuse osas ei pidanudki deklaratsioone esitama. XXX ütlustest nähtus veel, et lepingu sõlmimisel ei räägitud läbi selles, et kui deklaratsioon jääb esitamata, siis objektil kindlustuskaitset ei ole ning, et selle poliisi puhul oli neil kohustus objekte deklareerida kord kuus tagant järele. Vastuolude tõttu tunnistajate ütlustes ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet kindlustuslepingu sõlmimisel, kuid nende ütlustest nähtub, et kindlustusvõtjad said poliisi osaks olevatest tüüptingimustest aru teisiti, kui kindlustusandja ja kindlustusmaakler. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kuna poliisile ei ole märgitud, et deklaratsiooni esitamisest või mitteesitamisest sõltub kindlustuskaitse ka vastutuskindlustuse puhul, siis ei saa kostja keelduda kindlustushüvitise tasumisest viitega sellele tingimusele. Mõistlik isik ei pidanud poliisist aru saama selliselt, et varakindlustuse põhikaitsesse puutuv deklareerimise kohustus hõlmab ka vastutuskindlustust, kui seda poliisi märgitud ei ole. VÕS § 452 lg 2 p 1 kohaselt ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja on rikkunud muud kui kindlustusmakse tasumisest kohustust, mis tuleb kindlustusandja suhtes täita enne kindlustusjuhtumi toimumist, kui rikkumine ei mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust. Kohus on seisukohal, et objekti deklareerimisega hilinemist ei saa vastutuskindlustuse puhul pidada rikkumiseks, mille korral vabaneb kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamise kohustust, kuna see ei mõjuta mingil viisil kahju tekkimist ega kahju suurust. Pooltel ei ole vaidlust, et kindlustusmakse tasumise kohustus oli täidetud. Tüüptingimuste THC 20091 p 179 sätestab, et ristvastutuse laiendatud kindlustuskaitse alusel hüvitatakse samal ehitus- või montaažiobjektil tegutsenud töövõtjale (sh peatöövõtjale või alltöövõtjale) või töövõtja töötajale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud asjakahju, mille hüvitamise eest kahju põhjustanud kindlustatu vastutab vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kuna hageja ja XXXAS tegutsesid samal objektil erinevate töövõtjatena, siis on täidetud kostja tüüptingimuste p 179 eeldused ja XXXAS-ile tekkinud kahju on kaetud Kostja tüüptingimuste THC 20091 punkt 198 sätestab, et kui kahju on võimalik hüvitada käesolevate kindlustustingimuste varakindlustuse sätete või varakindlustuse lisakaitsete alusel, siis seda kahju vastutuskindlustuse sätete alusel ei hüvitata. Punkti 199 kohaselt kohaldatakse eelmises punktis (p 198) toodud välistust sõltumata sellest, kas konkreetne kindlustusleping sisaldab

vastavat varakindlustuse kindlustuskaitset, määravaks osutub asjaolu, kas vastava kahju kindlustamine varakindlustuse sätete või varakindlustuse lisakaitsete alusel oleks olnud võimalik. Kohus nõustub hagejaga, et kostja käsitlus, mille kohaselt vastutuskindlustuse alt ei kuulu hüvitamisele kahju, mida saab hüvitada varakindlustuse alusel ja viide tüüptingimustele THC 20091 p-le 198 ja 199, muudab sõlmitud vastutuskindlustuse lepingu sisutühjaks, sest kindlustusandja jätab eelviidatud punktidega endale lubamatult suure diskretsiooniruumi, otsustamaks, mis sätteid ja kindlustuse liiki ta parasjagu kohaldab. Selliselt jääb kindlustusvõtjale kindlustusandja otsustuse, millal liigitub juhtum vara- ja millal vastutuskindlustuse alla, ebaselgeks ja võiks tekkida olukord, kus kindlustusvõtja tasub vastutuskindlustuslepingu alusel kindlustusmakseid, kuid tegelikkuses tal vastutuskindlustusele omast kaitset kolmandale isikule kahju tekitamise riski vastu ei ole. Selliselt rikutakse võlaõigusseaduses sätestatud kindlustuse põhimõtteid, et varakindlustuse alusel hüvitatakse kindlustusvõtjale endale või tema omandis olevale asjale tekkinud kahju ning vastutuskindlustusega kolmandale isikule tekkinud kahju. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja tüüptingimuse punktid 198 ja 199 on VÕS § 42 lg-st 1 lähtudes tühised. Kostja on viidanud ka THC 20091 punktile 202 ja leidnud, et vastutuskindlustuse alusel ei hüvitata kahju põhjustanud kindlustatu valduses või kasutuses olevatele vallasasjadele tekkinud kahju (nt kindlustatu poolt üüritud, renditud, liisitud tööriistad jms). Eelnimetatu ei ole kooskõlas vastutuskindlustuse eesmärgiga hüvitada kolmandale isikule tekitatud kahju, mille on tekitanud kindlustusvõtja. Kuna ehitus- ja montaažitööde käigus on kolmandate isikute vallasasjad tööde iseloomu tõttu hageja kui kindlustusvõtja valduses, kasutuses või kontrolli all, siis sellistel töödel kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamisest keeldumisel kahjustab kindlustusandja ebamõistlikult kindlustusvõtjat. Seetõttu on tüüptingimuse THC 20091 punkt 202 VÕS § 42 lg 1 kohaselt tühine. 30.09.2013 ja 27.08.2014 vähendas hageja nõude summat käibemaksu ja omavastutuse summa võrra, seega jäi põhinõudeks 90 114,72 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja 27.08.2014 täpsustatud põhinõue 90 114,72 eurot täies ulatuses rahuldamisele. Kuna kohus rahuldab hagi põhinõude vastutuskindlustuse alusel, siis ei kuulu käsitlemisele hageja nõue varakindlustuse sätete alusel. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kindlustushüvitis muutus sissenõutavaks 25.06.2012, kui kostja teatas hagejale hüvitise mittemaksmise otsusest. Tüüptingimuste ÜU 20021 punkti 72 kohaselt on viivisemääraks 0,1%, kostja on viivisesummat piiranud, sätestades, et viivis ei tohi ületada 10% väljamaksmisele kuuluvast summast. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-12 punktis 25 märkinud, et selline tüüptingimus on VÕS §-ga 451 osaliselt vastuolus. Riigikohus leidis, et nimetatud sättest tuleneb nõue, et kindlustushüvitise maksmisega viivitamisel tuleb tagada vähemalt seadusjärgse viivise maksmine, st viivise maksmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Seega saab tüüptingimuse järgi arvestada viivist 0,1% päevas kuni 10%-ni kindlustushüvitisest. Kui lepingujärgse viivise arvestuse järgi saaks kostja vähem raha kui seadusjärgset viivist arvestades, tuleb vahe ulatuses arvestada viivist seadusjärgses ulatuses. 27.08.2014 avalduse kohaselt on põhinõudelt 90 114,72 eurot perioodil 25.06.2012 kuni 27.08.2014 VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel arvutatud viiviseks 16 101,40 eurot.

Hageja palus juhul, kui kohtulahendi tegemisel ületab seadusjärgses määras arvutatud viivis 10% põhinõudest, arvestada viivist seadusjärgses määras. Seega on TsMS §-s 367 reguleeritud viisil viivise arvutamine hageja alternatiivnõue. Kuna VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatud viivis oli kohtuistungi ajaks suurem kui 10% nõudest, siis tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 16 101,40 eurot ja TsMS §-st 367 alusel viivis põhinõudelt alates 28.09.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb hagimenetluse kulud jätta 2% ulatuses OÜ XXX ja 98% ulatuses XXXAS-i kanda, kuna kohus rahuldas esialgselt esitatud hagi pärast haginõude vähendamist ca 98% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.