Venture 22 OÜ hagi Karl Jakobsoni vastu 29 290,40 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. augusti 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Karl Jakobsoni määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Karl Jakobson (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: X-XX, XXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Vastustaja (hageja): Venture 22 OÜ (registrikood 11556545, asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 46, 13516 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Oliver Nääs
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Karl Jakobsoni kaja Tartu Maakohtu
31.märtsi 2014 tagaseljaotsusele ja taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-32695 ning saata asi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 13. augusti 2014. a määrus ja rahuldada Karl Jakobsoni määruskaebus.
3.Tagastada Unilaw Õigusbüroo OÜ-le (registrikood: 12055489, konto nr YYXXXXXXXXXXXXXXXXXX) Unilaw Õigusbüroo OÜ poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot (viiskümmend eurot) ja kaja esitamisel tasutud kautsjon 425 eurot (nelisada kakskümmend viis eurot).
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014 tagaseljaotsusega rahuldati Venture 22 OÜ hagi Karl Jakobsoni vastu.
2.K. Jakobson esitas 27. mail 2014 tagaseljaotsusele kaja. Kaja kohaselt sai kostja tagaseljaotsuse koos hagimaterjalidega juhuslikult kätte 21. mail 2014, kui logis sisse e-toimikusse. Kostja tutvus siis ka kohtule tagastatud väljastusteatega, millele oli märgitud saadetise sisuks hagimaterjalid ja 11. juuli 2013 kohtumäärus, saajaks K. Jakobson ja aadressiks X-XX, XXX. Nimetatud väljastusteate kohaselt keeldus K. Jakobson saadetist vastu võtmast ning saadetis tagastati saajale. Kättetoimetamise katseteks oli märgitud 12. veebruaril 2014 kell 17:05 ja 26. veebruaril 2014 kell 19:15. Kostja selgituste kohaselt ei ole talle 26. veebruaril 2014 kell 19:15 üritatud saadetist kätte toimetada ning väljastusteatel olev keeldumise märge ei ole tõene. Kostja lisab, et keeldumise kohta oleks pidanud väljastusteatel olema kostja allkiri, mida aga ei ole. Kuna dokumente pole jäetud ka kostja postkasti, ei saa lugeda hagimaterjale kostjale kätte toimetatuks TsMS § 325 alusel. Samuti esitas kostja sisulised vastuväited hagile. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu. Hageja on jätnud tahtlikult hagis mainimata, et 12. aprillil 2012 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue on 18. juulil 2012 sõlmitud lepinguga loovutatud hageja poolt Kvaliteetinkasso OÜ-le. 18. juuli 2012 nõude loovutamise lepinguga üle Kvaliteetinkasso OÜ-le üle ka hageja ning kostja vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevad hageja õigused ning hageja on esitanud hagi rikkudes TsMS § 200 lg-st 1 tulenevat kohustust kasutada enda menetlusõigusi heauskselt ja viinud kohtu hagejale teadaolevate faktiliste asjaolude tahtliku varjamisega eksitusse. Kostja palus kaja rahuldada ja tsiviilasjas 2-13-32695 menetlus taastada.
3.Hageja oma vastuses kajale leidis, et kaja on põhjendatud ja menetlus tsiviilasjas nr 2-13-32695 kuulub taastamisele.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis oma 13. augusti 2014 määrusega K. Jakobsoni kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas nr 2-13-32695 taastamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt on K. Jakobson keeldunud 26. veebruari 2014 hagimaterjalide ja 11. juuli 2013 kohtumääruse vastuvõtmisest (tl 65). Toimiku materjalidest nähtub, et kostjale on üritatud menetlusdokumente kätte toimetada erinevatel posti- ja e-posti aadressidel ning kostja on kohtule telefoni teel andnud oma elukoha aadressiks X-XX, XXX. Samuti on kostja 27. mai 2014 menetlusabi taotluses märkinud oma elukoha aadressiks X-XX, XXX. Maakohtul ei olnud alust arvata, et kohtukordnik täitis oma tööülesandeid mittenõuetekohaselt. Samuti ei nõustunud maakohus kostja väitega, et kostjal puudus reaalne võimalus dokumentidega tutvumiseks, kuna kordnik ei jätnud neid postkasti. Maakohus leidis, et kuivõrd TsMS § 325 eesmärgiks on menetlusdokumentide kättetoimetamine juhtudel, kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumentide vastuvõtmisest, ei muuda menetlusdokumentide postkasti panemata jätmine iseenesest selle sätte eesmärki. Maakohus luges TsMS § 325 alusel menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks 26. veebruaril 2014. Arvestades seda, et kostja oli eelnevalt teadlik kohtumenetlusest, oli kostjal võimalus pöörduda
kohtu poole, taotleda menetlusdokumente ja vastamise tähtaja pikendamist. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et K. Jakobson ei ole kohtule põhistanud mõjuvat põhjust, mis oli kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastamata jätmise aluseks. Kaja rahuldamata jätmise tõttu arvas maakohus TsMS § 149 lõike 5 alusel tasutud kautsjoni riigituludesse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
5.K. Jakobson esitas Tartu Maakohtu 13. augusti 2014 määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus, rahuldada kaja ja taastada menetlus, peatada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse viivitamatu täitmine, tagastada kaja esitamisel tasutud kautsjon ja jätta menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa lugeda menetlusdokumente kaebajale TsMS § 325 alusel kättetoimetatuks, sest menetlusdokumente ei ole jäetud vastavalt TsMS §-le 325 kostja postkasti, vaid on tagastatud saajale. Määruses märgitud lauatelefoni numbrid olid kaebaja tööandja ettevõtte üldised klientidele mõeldud telefoni infonumbrid, kust ei olekski olnud võimalik kaebajat kätte saada. Samuti ei ole kaebaja kodus viibimise ajal käinud keegi talle 07. veebruaril 2014 menetlusdokumente kätte toimetamas, mistõttu ei saanud kaebaja keelduda vastuvõtmisest. Kaebaja pole hoidunud kõrvale käesoleva tsiviilasja dokumentide vastuvõtmisest; 2) on väär maakohtu seisukoht, et menetlusdokumentide postkasti panemata jätmine ei muuda iseenesest TsMS § 325 eesmärki. TsMS § 325 regulatsiooni eesmärgiks on, et saadetise postkasti jätmise kohustusega tagatakse menetlusosalisele siiski reaalne võimalus oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks tutvuda dokumendiga õigeaegselt. Kui saaja keeldub (kaebaja pole keeldunud) vabatahtlikult dokumenti allkirja vastu vastu võtmast, siis on ka õiguspoliitiliselt aktsepteeritav, et alates keeldumisest ning dokumendi postkasti jätmisest loetakse dokument vastuvõetuks ning saajale läheb üle riisiko, kas ta tutvub pärast keeldumist dokumendiga või mitte ning kas ta kasutab õigeaegselt enda kui menetlusosalise õigusi. Igal juhul oleks dokumendi postkasti jätmisega tagatud saajale reaalne võimalus tutvuda tema vastu esitatud hagi sisuga ning selle pinnalt otsustada, kas ta soovib sellele vastata või mitte. Nimetatud kohustus on TsMS §-s 325 sätestatud imperatiivsena ning kohtu kordnikul puudub diskretsioon selles osas, kas ta jätab või ei jäta dokumente saaja postkasti. Arvestades, et puudub vaidlus selles, et dokumente ei jäetud kaebaja postkasti, ei ole kaebaja hinnangul võimalik lugeda dokumente kättetoimetatuks TsMS § 325 alusel. 3) ei ole menetlusdokumente kostjale teadaolevalt kätte toimetatud ning võimaldatud reaalselt hagiga tutvuda ka ühelgi muul TsMS 34.-36. peatükis nimetatud meetodil. Samuti pole ka kohus tagaseljaotsuses tuginenud ühelegi muule kättetoimetamise viisile. Seega pole hagi kaebajale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu ega elektrooniliselt, mistõttu võis kaebaja esitada kaja mõjuvat põhjust põhistamata; 4) on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata kaebaja seisukohtadega, sh viitega Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-152-06 p 15, RKTKo 3-2-1-145-11 p 13). Hagi veenvuse üle ning kaja rahuldamise üle otsustamisel pidanuks kohus arvestama ka kaebaja poolt esitatud faktiga, et
12.aprillil 2012 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue on 18. juulil 2012 sõlmitud lepinguga loovutatud hageja poolt Kvaliteetinkasso OÜ-le, mistõttu polnud hageja hagi esitamise hetkel kaebaja võlausaldajaks ning hagi tulnuks jätta menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hageja on esitanud hagi rikkudes TsMS § 200 lg-st 1 tulenevat kohustust kasutada enda menetlusõigusi heauskselt ja viinud kohtu hagejale teadaolevate faktiliste asjaolude tahtliku varjamisega eksitusse;
5) tekiks määruskaebuse rahuldamata jätmisel ning Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjas nr 2-14-54684 Kvaliteetinkasso OÜ hagi kostja vastu rahuldamisel vastuvõetamatu olukord, kus kaebaja suhtes on esitatud samal alusel kaks hagi ning täpselt sama nõude rahuldamiseks jõustuks kaks erinevat kohtulahendit kahe erineva võlausaldaja suhtes. Maakohus ei ole esitanud määruses ühtegi põhjendust eelpoolt nimetatud seisukohtade arvestamata jätmise kohta, mistõttu on määrus tehtud TsMS § 442 lg 8 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjendamise kohustust rikkudes; 6) oleks maakohus pidanud taastama menetluse TsMS § 417 lg 2 alusel. Kaja võis TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Ka Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-13-37126 otsuse p-s 10 märkinud, et TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt ei eelda kaja rahuldamine mõjuva põhjuse olemasolu siis, kui hagimaterjalid toimetati kostjale kätte muul viisil, kui isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt. Kuigi TsMS-i muudetud redaktsioon sisaldab ebaselgust, mis võimaldab mitmeti mõistmist kättetoimetamise põhimõtetes ning seaduses ei ole selgelt esile toodud, mida tuleb elektroonilise kättetoimetamisena mõista, leidis ringkonnakohus, et elektroonilise kättetoimetamisena § 415 lg 1 p 1 tähenduses tuleb mõista kättetoimetamist TsMS § 3111 tähenduses. See tähendab sellist kättetoimetamist, kus menetlusdokumendid toimetatakse menetlusosalisele kätte selleks loodud spetsiaalse infosüsteemi kaudu. Seega ei saa elektrooniliseks kättetoimetamiseks lugeda mitte igat küberneetilist kanalit pidi toimunud andmeedastust. Nii ei saa TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses elektrooniliseks kättetoimetamiseks lugeda ka e- posti teel toimunud dokumentide saatmist. Sellist lähenemist toetab ka loogika, et TsMS § 415 lg 1 p-i 1 varasema redaktsiooni kohaselt ei olnud kaja esitamiseks mõjuvat põhjust vaja siis, kui hagimaterjalid toimetati kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Alates 01.01.2013.a täiendati § 415 lg 1 p-i 1 redaktsiooni ja lisati sinna täiendavalt „elektrooniline kättetoimetamine“. Eelduslikult võiks muudetud normi eesmärgiks pidada seda, et seadusandja soovis täiendada loetelu veel ühe kindla, selgelt tõendatud kättetoimetamise viisiga, milleks võiks pidada läbi spetsiaalse arvutiprogrammi toimuvat kättetoimetamist; 7) rikub kaja rahuldamata jätmine kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele. PS §-dest 14 ja 15 tulenevad põhiõigused sisaldavad endas isiku subjektiivset õigust nõuda ja riigi objektiivset kohustust tagada menetluse tõhusus. Tegemist on menetluslike põhiõigustega, mille eesmärk on avada tee isiku materiaalsete põhiõiguste teostamiseks ja tagada põhiõiguste tõhus kaitse (RKÜKo 22.03.2011, 3-3-1-85-09, p 75). Vaidlustatav määrus rikub selgelt kaebaja PS § 24 järgset õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Samuti ei ole vaidlustatav määrus kooskõlas ka kohtute senise praktikaga sarnaste olukordade lahendamisel; 8) on hageja nõustunud kaja rahuldamisega ja menetluse taastamisega. Kaja lahendamisel tuli kaebaja hinnangul kohtul arvestada muuhulgas menetlusosaliste põhiõiguste ja nende võimaliku riivega. Eelkõige tuli kohtul kaaluda, kas kaja rahuldamine riivaks ebamõistlikult hageja põhiõigust efektiivsele õiguskaitsele. Kuna hageja on ise kinnitanud, et kaja tuleb rahuldada ja menetlus taastada, siis arusaadavalt pole hageja nimetatud õigust rikutud. Käesolev tsiviilasi ei ole ebamõistlikult kaua olnud kohtu menetluses. Eeltoodust tulenevalt kaaluvad kostja põhiõiguste riive üles hageja võimaliku õiguste riive kaja lahendamisel, seega on õigem menetlus taastada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Maakohtu
13.augusti 2014 määrus tuleb tühistada menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on seisukohal, et K. Jakobsoni kaja Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014 tagaseljaotsusele tuleb rahuldada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas taastada.
7.Ringkonnakohus märgib esmalt, et vastavalt TsMS § 472 lg-le 1 ja 3 on viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsuse täitmise peatamine võimalik põhistatud avalduse alusel. K. Jakobson on esitanud määruskaebuses ka taotluse peatada käesolevas tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse viivitamatu täitmine, kuid ei ole oma taotlust põhistanud. Samas ei ole viivitamatu täitmise peatamine antud juhul vajalik, sest kostja saavutab selle eesmärgi käesoleva määruskaebuse lahendamisel ja menetluse taastamisel TsMS § 418 lg 1 alusel.
8.Ehkki vaidlustatud määruses, millega maakohus on jätnud kaja rahuldamata ja menetluse taastamata, on nimetatud mitut katset erineval viisil kostjale dokumentide kättetoimetamiseks, on Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014 tagaseljaotsuse tegemisel tuginetud dokumentide kättetoimetatuks lugemisele TsMS § 325 alusel. Ringkonnakohus nõustub kostja väite ja põhjendustega, et nõuetekohaseks dokumentide kättetoimetamiseks TsMS § 325 alusel tulnuks dokumendid jätta kostja postkasti. Kuna seda ei ole tehtud, on maakohus ebaõigesti lugenud dokumendid kättetoimetatuks TsMS § 325 alusel, mistõttu ei olnud tagaseljaotsuse tegemine põhjendatud. Kuna dokumente ei toimetatud kätte kostjale isiklikult, on õige määruskaebuses esitatud seisukoht, et vastavalt TsMS § 415 lg 1 p-le 1 võis tagaseljaotsusele esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Seetõttu ei olnud mõjuv põhjus vajalik ka menetluse taastamiseks (TsMS § 417 lg 2 teine lause).
9.Ringkonnakohus lisab, et ainuüksi hageja nõusolek kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid hageja vastusest kajale saab järeldada, et ka hageja on huvitatud käesoleva tsiviilasja sisulisest lahendamisest. Sellises olukorras ja arvestades kostjal hagile vastuväidete olemasolu on õigusselguse huvides mõistlik lahendada pooltevaheline vaidlus sisuliselt, mitte tagaseljaotsusega.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K. Jakobsoni kaja on põhjendatud ja menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb taastada. TsMS § 418 lg 1 kohaselt Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014 tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Tsiviilasi Venture 22 OÜ hagis Karl Jakobsoni vastu 29 290,40 euro väljamõistmiseks tuleb saata Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
11.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel tagastada Unilaw Õigusbüroo OÜ-le (registrikood: 12055489, konto nr YYXXXXXXXXXXXXXXXXXX) määruskaebuse esitamisel 28. augustil 2014 Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 viitenumbrile 2900072699 tasutud riigilõiv 50 eurot. Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust ei toimetatud kostjale kätte nõuetekohaselt, ei kohaldu kaja kautsjoni tagastamisele TsMS § 149 lg
51.Kaja rahuldamise tõttu ja TsMS § 149 lg 5 alusel tuleb kostjale tagastada kaja esitamisel tasutud kautsjon. 9. juunil 2014 Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 viitenumbrile 3100057455 tasutud kautsjon 425 eurot tuleb tagastada Unilaw Õigusbüroo OÜ-le (registrikood: 12055489, konto nr YYXXXXXXXXXXXXXXXXXX).
12.Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks asjas lõpplahendi tegemisel.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.