2-14-18189
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Tambet Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2014. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-18189
Tsiviilasi
Sander Saarik'u hagi Krissika Kast'i vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Sander Saarik, isikukood *, elukoht *, e-post *
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja 1⁄2 riigilõivu tagastamine
Kostja Krissika Kast, isikukood *, elukoht *, e-post *
2-14-18189
Menetluskulude jaotus Kompromissis märkimata menetluskulud jätta poolte endi kanda.. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik Sander Saarik esitas 04.05.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 261,59 euro saamiseks. Kohus tegi 14.05.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 17.05.2014. a. Võlgnik Krissika Kast esitas 19.05.2014 nõudele vastuväite. 25.06.2014. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Sander Saarik'u nõue Krissika Kast'i vastu 261,59 euro saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.06.2014. a määrusega kohus tegi hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. 18.07.2014. a esitas hageja Sander Saarik Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse Krissika Kast'i vastu 267,39 euro nõudes. 21.07.2014.a. võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. Kompromissleping 01.10.2014. a esitasid pooled eelistungil kohtule alljärgneva kompromissi: Pooled on nõus, et lõplikuks kostjalt välja mõistetavaks võlasummaks on 200 eurot ja seda tasutakse ühe aasta jooksul alates 15.11.2014.a. võrdsetes osades iga kuu 15. kuupäevaks. Esimene makse võib olla väiksem. Samuti tuleb kostjal hagejale hüvitada pool menetluskuludest, so riigilõiv summas 30 eurot. Hageja taotles kohtult tasutud riigilõivust, so 60 eurot poole tagastamist.
Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi
2-14-18189
tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissis kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 30 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 60 eurot.
2-14-18189
TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Sander Saarikule tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 30 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.