lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-20380/59

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-20380/59
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2235
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ES § 32 lg 4Üürniku eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseksTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 310 lg 2Tähtajalise üürilepingu pikenemineVÕS § 325 lg 2Elu- ja äriruumi üürilepingu ülesütlemise vormAÕS § 80Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestES § 31 lg 2ES § 33 lg 1Uue lepingu sõlmimisest keeldumine üürilepingu lõppemiselPS § 33

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-20380/51Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval26.06.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-17-8994/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.06.20182-15-9695/49Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.03.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.10.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-20380

Tsiviilasi

Audru valla hagi ER vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

117,57 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26.06.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ER apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Audru vald Audru Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75014296, asukoht Pärna allee 7, Audru alevik, Audru vald, Pärnumaa), lepinguline esindaja Monika Meerents Kostja ER (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-X,

XXXXX

XXXXXX,

XXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Pärnu Maakohtu 26.06.2014 otsus muutmata ja rahuldamata.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 69Tahteavalduse tegemine
VÕS § 309Üürilepingu kestus
VÕS § 326 lg 2Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamine ja üürilepingu pikendamine
VÕS § 329 lg 3Ülesütlemise vaidlustamise ja lepingu pikendamise kord
Ringkonnakohtu menetluskulud jätta ER kanda.

apellatsioonkaebus

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1.Audru vald Audru Vallavalitsuse kaudu esitas 02.05.2011 Pärnu Maakohtule hagi ER vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.30.05.1997 sõlmisid hageja ja LR eluruumi üürilepingu, mille alusel andis hageja LR kasutusse Pärnu maakonnas, Audru alevikus, XXXXX X-X asuva eluruumi. Lepingu p 3.1 kohaselt loeti leping kehtivaks tagasiulatuvalt alates 01.05.1997. Koos LR-ga asusid eluruumi kasutama kostja ja kostja poeg. 09.03.1998 LR suri. 18.11.1998 esitas kostja hagejale taotluse enda LR asemel üürnikuks tunnistamiseks. 30.05.1997 üürilepingu pst 3.1 tulenevalt sõlmiti üürileping määramata ajaks. Elamuseaduse (ES) § 31 lg 2 kohaselt oli üürileping tähtajaline leping ning kui lepingus ei olnud tähtaega ära näidatud, loeti see sõlmituks viieks aastaks. Eeltoodust tulenevalt loeti 30.05.1997 üürileping ES § 31 lg 2 alusel sõlmituks viieks aastaks, s.o kuni 01.05.2002. Enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool teist poolt üürilepingu lõpetamise või uue üürilepingu sõlmimise soovist ei teavitanud, millest tulenevalt pikenes üürileping veel viieks aastaks, s.o kuni 01.05.2007.
3.25.01.2007 esitas hageja kostjale teate üürilepingu lõppemise kohta alates 01.05.2007 ning seoses üürilepingu lõppemisega palus vabastada kostja kasutuses olevad ruumid. 27.04.2007 kirjas täpsustas hageja, et kostja üürileping lõpeb VÕS § 309 alusel seoses tähtaja möödumisega. Kostja temaga sõlmitud üürilepingu mittepikendamist ei vaidlustanud, kuid teates märgitud tähtajaks tema otseses valduses olevat eluruumi ei vabastanud. Eeltoodust tulenevalt valdab kostja alates 02.05.2007 eluruumi ebaseaduslikult, ilma õigusliku aluseta. Pärast üürilepingu lõppemist on hageja oodanud kostja poolt eluruumi vabastamist vabatahtlikult. Samas, üürilepingu lõppemisest möödunud aastate jooksul ei ole kostja oma asju eluruumist ära viinud ega eluruumi otsest valdust hagejale üle andnud. 08.03.2011 saatis hageja kostjale veelkordselt kirjaliku teatise kostja ebaseaduslikus valduses oleva eluruumi vabastamiseks hiljemalt 10.04.2011. Kostja eluruumi vabastanud ei ole. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal ei ole tegelikult faktiliselt ja õiguslikult põhistatavaid nõudeid kostja vastu.
5.Kostja on kasutanud hagiavalduses märgitud eluruumi kuni käesoleva ajani ning on tasunud selle eest hagejale regulaarselt üüri. Üürisuhe hagejaga ei ole vaidlusaluse eluruumi suhtes tänaseni katkenud. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja avaldanud tahet lõpetada üürileping kooskõlas kehtiva õigusega. Kostja ei ole saanud hagejalt ühtki

asjakohast haldusakti või sellisele haldusaktile tuginevaid teateid või tahteavaldusi üürilepingu ülesütlemise ja/või üürilepingu lõppemise kohta kooskõlas Elamuseaduse ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega. Esimese astme kohtu otsus

6.26.06.2014 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ning kohustas kostjat eluruumi vabastama. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
7.25.01.2007 esitas hageja kostjale teatise üürilepingu, eluruumi XXXXX XX X-X, Audru alevikus, lõpetamise kohta 01.05.2007. Kostja kinnitas 27.02.2014 kohtuistungil nimetatud teatise kättesaamist 2007.a jaanuaris. Hageja selgitas, et viide teatises ES § 33 lg 1 p-le 3 oli ekslik. Leping lõpeb tähtaja möödumisega. Kohus leidis, et teatises vastava tahte esitamine ei muutu tühiseks, kui viide seaduse sättele oli ekslik. Lähtuda tuleb eelkõige esitatud asjaoludest.
8.Hageja saatis kostjale lihtkirjaga 27.04.2007 selgituse üürilepingu lõppemise kohta seoses tähtaja möödumisega. VÕS § 310 lg-s 2 sätestatud üürilepingu lõpetamise teade ei ole käsitatav ülesütlemise avaldusena VÕS § 325 tähenduses. VÕS §-s 310 ei ole ette nähtud tähtajalise üürilepingu lõpetamise teate vorminõuet. Üürilepingu pikenemise välistamiseks piisab teisele poolele lepingu lõpetamise tahteavalduse tegemisest TsÜS § 69 järgi enne üürilepingu tähtaja möödumist. VÕS § 326 lg 2 kohaselt eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. VÕS § 329 lg 3 kohaselt tähtajalise eluruumi üürilepingu pikendamiseks, samuti üürikomisjoni või kohtu poolt kord juba pikendatud lepingu pikendamiseks peab üürnik esitama taotluse hiljemalt 60 päeva enne lepingu tähtaja möödumist. Seega kui üürileandja on enne üürilepingu tähtaja möödumist lepingu lõpetamise soovi avaldanud ja üürnik ei avalda VÕS § 326 lg 2 kohast tahet, siis üürileping ei pikene ja lõpeb tähtaja möödumisel.
9.Kostja väitis, et esitas hagejale käsitsi avalduse üürilepingu pikendamiseks enne 25.01.2007, s.o perioodil 21.09.2006 - 25.01.2007, nii kirjalikult, mille registreerimise kohta andmed puuduvad, kui ka suuliselt, kusjuures vallas käinud kostja koos pojaga. 27.02.2014 kohtuistungil kostja seletas, et vallavanem Talisoo juures käis ta 2007.a septembris, kui viis avalduse ja 2007.a detsembrikuu alguses. Hageja sellist asjaolu ei tunnistanud. Tunnistaja VS ütluste kohaselt sai ta 2007.a töökäsu korterist elekter välja lülitada ja inimesi igatahes korteris ei elanud. Tunnistaja AR ütluste kohaselt käinud ta koos emaga vallavanema juures 2006.a detsembris, kuna ema oli talle viinud mingi avalduse sügisel seoses korteri pikendamise asjus ja jutuajamise ajal oli see avaldus vallavanem RT laual. Tunnistajana ütlusi andnud RT kostja poolt kirjeldatud asjaolusid ei mäletanud. Kohus leidis, et kostja seletust ja tunnistajate ütlusi kogumis arvesse võttes ei saa ebapiisava objektiivse tõendamatuse tõttu lugeda tuvastatuks kostja poolt väidetud asjaolusid üürilepingu pikendamise avalduse esitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja üürnikuna üürilepingu pikendamise nõuet ei ole esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja seetõttu on tal see õigus lõppenud. Seega lõppes leping üürilepingu tähtaja möödumisel. Seda ei muuda ka asjaolu, et kostja tasus pärast 01.05.2007 üürilepingus märgitud tasu. Üürilepingu lõppemist reguleerivad sätted tulenevad võlaõigusseadusest ja sellekohase haldusakti väljaandmine ei ole vajalik.
10.Hageja nõudis eluruumi tagastamist AÕS § 80 alusel. Kohus leidis, et kuivõrd ER valdab eluruumi ilma õigusliku aluseta, siis tuleb hagi rahuldada ja kohustada kostjat Audru vallas, Audru alevikus, XXXXX XX X-X asuva eluruumi vabastama. Kohus määras

kindlaks otsuse täitmise viisi selliselt, et kui ER keeldub eluruumi vabatahtlikult vabastamast, siis tõsta kostja märgitud eluruumist välja. Apellatsioonkaebus

11.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks.
12.Maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel – kohus on materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud, samuti on maakohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja poolt esitatud vastuväited, asjaolud ning neid kinnitavad tõendid, mis lõpptulemusena on viinud asjas ebaõige kohtulahendi tegemiseni.
13.Kohus jättis arvestamata, et kostja esitas enne üürilepingu perioodi lõppemist hagejale konkreetse tahteavalduse üürilepingu jätkamiseks järgmiseks viieks aastaks. Kuna kostja väljendas hagejale tahet olla üürilepinguga jätkuvalt õiguslikult seotud, ei lõppenud vaidlusalune üürisuhe tähtaja möödumisega, nagu on leitud vaidlustatud kohtuotsuses. Seega kohaldub asjas ES § 32.
14.Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kostja ei ole saanud muid üürilepingusse puutuvaid teateid peale 25.01.2007 kirja. Samuti ei ole kohus arvestanud, et kostja on lepingu täitmist jätkanud ning hageja on täitmise vastu võtnud, mis tõendab üürilepingu jätkuvat kehtimist.
15.Vaatamata sellele, et tunnistaja AR ütlustega ning kostja enda seletustega on üheselt tõendatud, et 2006.a detsembris arutas kostja hagejat esindanud vallavanemaga tunnistaja juuresolekul kostja poolt varem 2006.a sügisel hagejale esitatud avaldust temaga sõlmitud üürilepingu pikendamiseks järgnevaks 5-aastaseks üüriperioodiks, on maakohus kohtuotsuse tegemisel lükanud sellesisulised tõendid kõrvale üksnes paljasõnalise seisukohavõtuga, et kostja seletust ja tunnistajate ütlusi kogumis arvesse võttes ei saa ebapiisava objektiivse tõendamatuse tõttu lugeda tuvastatuks kostja poolt väidetud asjaolusid üürilepingu pikendamise avalduse esitamise kohta.
16.Tulenevalt VÕS § 325 lg-test 2 ja 5 on hageja 25.01.2007 teatis sooviga lõpetada üürileping 01.05.2007 tühine. VÕS § 325 lg 2 kohaselt peavad üürileandja ütlemisavalduses sisalduma vähemalt järgmised andmed: üüritud asi; lepingu lõppemise päev; ülesütlemise alus; eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Käsitletavas teates puuduvad andmed ülesütlemise aluse ning vaidlustamise korra ja tähtaja kohta.
17.Soovides lõpetada hageja ja kostja vahelist üürilepingut, mille alusel on kostja pikaaegselt vallanud ja kasutanud elamiseks tema koduks olnud elamispinda, on hageja riivanud apellandi PS § 33 sätestatud õigust kodu puutumatusele. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et „kodu“ mõiste on autonoomne Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 tähenduses ning ei sõltu eluruumis asumise seaduslikkusest. Väljatõstmise korraldus on isiku õiguse kodule riive sõltumata sellest, kas isik tõsteti välja jõuga või isik täitis selle korralduse vabatahtlikult. Kodust ilmajäämine on õiguse kodule kõige sügavam riive. Seega pidi hageja lepinguliste suhete lõpetamise otsustamisel kaaluma ühelt poolt avalikke huve ja teiselt poolt kostja õigust kodu puutumatusele. Hageja on kohtumenetluses paljasõnaliselt viidanud soovile renoveerida Audru alevikus, XXXXX X asuv hoone. Sellist väidet ei ole võimalik arvestada avaliku huvi põhjendamisena. Hageja ei ole esitanud kostjale ega kohtule ühtegi haldusakti ega muud dokumenti, milles sisalduksid hageja vastavasisulised kaalutlused. Ka kohtumenetluses ei ole hageja põhistanud avalikku huvi ega selle ülekaalu võrreldes kostja kui eluruumi pikaaegselt koduna vallanud isiku huvide ja õigustega. Ka maakohtu otsusest ei nähtu sellesisulisi kaalutlusi.

Vastustaja seisukoht

18.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
20.Käesolev vaidlus üürilepingu kehtivuse üle tuleb alates 01.07.2002 lahendada võlaõiguse sätete alusel. Võlaõigusseaduse rakendusseaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Seega enne 01.07.2002 sõlmitud üürilepingule, mis lõpeb pärast võlaõigusseaduse jõustumist, kohaldatakse alates 01.07.2002 võlaõigusseaduse sätteid. Ebaõige on kostja seisukoht, et asjas kohaldub ES § 32. Nimetatud paragrahvi kohaldatakse omandireformi aluste seaduse § 121 lõikes 3 sätestatud eluruumi üürilepingu viieaastase tähtaja möödumisel selle üürilepingu ühekordseks pikendamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks (ES § 32 lg 4). Seega on tegemist nn sundüürnike paragrahviga, mida käesolev vaidlus ei puuduta.
21.Käesoleval juhul lõppes üürileping tähtaja möödumisega vastavalt VÕS § 309 lg-le 1, mille kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.
22.Tähtajalise üürilepingu pikenemist reguleerib VÕS § 310, mille lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu puhul kumbi lepingupool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, muutub üürileping tähtaja möödumisel tähtajatuks. Vaidlust pole selles, et kostja teatas hagejale 25.01.2007 kirjaga, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Seega lõppes leping üürilepingu tähtaja möödumisel 01.05.2007. Kuna tegemist ei ole üürilepingu erakorralise ülesütlemisega, ei ole kostja viide VÕS § 325 lg-s 2 sätestatud ülesütlemisavalduse vorminõuetele asjakohane.
23.Kostja tugines asjaolule, et ta teatas hagejale oma soovist üürilepingut pikendada ajavahemikul september kuni detsember 2006 nii kirjalikult kui suuliselt, kuid sai hagejalt üksnes 25.01.2007 teatise sooviga lõpetada üürileping. Üürniku õigust nõuda üürilepingu tähtaja möödumisel üürilepingu pikendamist reguleerib VÕS § 326 lg 2, mille kohaselt eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja esitas üürileandjale vastava üürilepingu pikendamise taotluse. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud, kui leidis, et üürilepingu pikendamise avalduse esitamine ei ole tõendatud. Kostja enda seletus ja tema poja ütlused on liiga üldsõnalised ja ebamäärased, et nende alusel tuvastada avalduse sisu. Üürilepingu pikenemiseks ei piisa üksnes taotluse esitamisest, vaid välja tuleb tuua ka üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kostja seletusest ei nähtu, millistele rasketele tagajärgedele ta väidetavalt tugines.
24.VÕS § 326 lg 2 teine lause sätestab, et kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. Seega sai vaidluse korral üksnes üürikomisjon või kohtus üürilepingut pikendada üürniku vastava põhjendatud avalduse alusel. Kostja ei ole sellist avaldust üürikomisjonile või kohtule esitanud. Seega lõppes üürileping 01.05.2007 ja seda ei muuda ka asjaolu, et kostja eluruumi ei vabastanud ja tasus üürilepingus märgitud tasu.
25.Soovides lõpetada hageja ja kostja vahelist üürilepingut, mille alusel on kostja pikaaegselt vallanud ja kasutanud elamiseks tema koduks olnud elamispinda, ei ole hageja riivanud apellandi PS § 33 sätestatud õigust kodu puutumatusele. Nimetatud põhiõigus ei puuduta olukorda, kui üürisuhte lõppemisel tuleb eluruum vabastada ja omanikule tagastada. Menetluskulude jaotus ja selgitus
26.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval