Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja, E. R., kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused.

eluruumi. Lepingu punkti 3.1 kohaselt loeti leping kehtivaks tagasiulatuvalt alates 01.05.1997. Koos L. R.ga asusid eluruumi kasutama kostja ja kostja poeg. xx xx xxxx L. R. suri. 18.11.1998 esitas kostja hagejale elamuseaduse § 40 lõike 1 alusel taotluse tema L. R. asemel 30.05.1997 sõlmitud üürilepingu alusel üürnikuks tunnistamiseks. 30.05.1997 üürilepingu punktist 3.1 tulenevalt sõlmiti üürileping määramata ajaks. Elamuseaduse § 31 lõike 2 kohaselt oli üürileping tähtajaline leping ning kui lepingus ei olnud tähtaega ära näidatud, loeti see sõlmituks viieks aastaks. Eeltoodust tulenevalt loeti 30.05.1997 üürileping ES § 31 lõike 2 alusel sõlmituks viieks aastaks, s.o kuni 01.05.2002. Enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool teist poolt üürilepingu lõpetamise või uue üürilepingu sõlmimise soovist ei teavitanud, millest tulenevalt pikenes üürileping viieks aastaks, s.o tähtajaga kuni 01.05.2007. 25.01.2007 esitas hageja kostjale teate 30.05.1997 sõlmitud üürilepingu lõppemise kohta 01.05.2007 ning seoses üürilepingu lõppemisega palus hageja vabastada üürilepingu alusel kostja kasutuses olevad ruumid hiljemalt 01.05.2007. Oma 27.04.2007 kirjas täpsustas hageja, et kostja üürileping lõpeb VÕS § 309 alusel seoses tähtaja möödumisega. Kostja temaga sõlmitud üürilepingu mittepikendamist (resp lõpetamist seoses tähtaja möödumisega) ei vaidlustanud, kuid teates märgitud tähtajaks kostja tema otseses valduses olevat eluruumi ei vabastanud. Eeltoodust tulenevalt valdab kostja alates 02.05.2007 Pärnu maakonnas Xxxxx vallas Xxxxx alevikus Xxxxx x-x asuva eluruumi ebaseaduslikult, ilma õigusliku aluseta. Pärast üürilepingu lõppemist on hageja oodanud kostja poolt eluruumi vabastamist vabatahtlikult. Samas, üürilepingu lõppemisest möödunud aastate jooksul ei ole kostja siiski oma asju eluruumist ära viinud ega eluruumi otsest valdust hagejale üle andnud. 08.03.2011 saatis hageja kostjale veelkordselt kirjaliku teatise kostja ebaseaduslikus valduses oleva eluruumi vabastamiseks hiljemalt 10.04.2011, märkides muuhulgas, et eluruumi mittevabastamise korral on hageja sunnitud esitama eluruumi vabastamiseks hagi kohtusse. Kostjale tähtsaadetisena edastatud teatis tagastati AS Eesti Post poolt hagejale 28.03.2011 seoses hoiutähtaja möödumisega. Hageja soovib alustada Xxxxx vallas Xxxxx alevikus xxxxx x hoone renoveerimistööde teostamisega, millest tulenevalt ei ole hagejal võimalik enam kauem taluda kostja viivitust kostja valduses oleva eluruumi vabastamisel. Kuivõrd kostja tema ebaseaduslikus valduses olevat eluruumi vabatahtlikult ei vabasta, on hageja sunnitud esitama kohtule hagi eluruumi kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes.

teavitanud, millest tulenevalt pikenes üürileping viieks aastaks, s.o tähtajaga kuni 01.05.2007. Vastavalt VÕSRS § 12 lõikele 1 kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse § 309 lõike 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Sama seaduse § 310 lõikest 2 tulenevalt tuleb vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu mittepikendamisest vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist ette teatada. Hageja teatas kostjale üürilepingu, mille tähtaeg möödus 01.05.2007, mittepikendamisest ette 25.01.2007, s.o rohkem kui kolm kuud. Kostja üürilepingu mittepikendamist vaidlustanud ei ole. Asjaõigusseaduse § 33 lõike 1 järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Sama seaduse § 34 lõike 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Asjaõigusseaduse § 35 lõikest 1 tulenevalt on valdus pahauskne, kui valdaja teab, et tema valdusel puudub õiguslik alus. Kostja on teadlik, et tema üürileping lõppes seoses tähtaja möödumisega 01.05.2007 ning pärast nimetatud tähtaega puudub tal õiguslik alus Pärnu maakonnas Xxxxx vallas Xxxxx alevikus Xxxxx x-x asuva eluruumi valdamiseks. AÕS § 80 lõikele 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

Vastavalt HMS §-le 51 lg 1 haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-8-01 selgitanud, et avalik-õigusliku juriidilise isiku vara käsutamist reguleerivate eriseaduste ja alamalseisvate õigusaktide sätted on üldjuhul avalik-õiguslikud. Eeltoodust tuleneb, et kuigi munitsipaalvara käsutamine ja kasutamine on lubatav tsiviilõiguslike lepingute alusel, võib see siiski toimuda üksnes avaliku õiguse normistiku alusel ja raamides, mis eeldab asjakohase haldusmenetluse rakendamist, mille kohta kostjal andmed puuduvad. Hageja ei ole teinud kostjale ka muid kehtivale VÕS-le tuginevaid tahteavaldusi üürilepingu ülesütlemise ja/või üürilepingu lõppemise kohta. Hageja ei ole põhjendanud vaidlusaluse eluruumi renoveerimisvajadust lähtuvalt avalik-õiguslikust huvist (sest muud huvi ei saa kohalikul omavalitsusel Põhiseaduse ja KOKS-i järgi olla), s.t et pole teada – millisest konkreetsest põhistatavast kaalukast avalikust huvist on ajendatud hageja soov väljuda üürisuhtest kostjaga ning nõuda vaidlusalune eluruum kostja valdusest välja. Kostja leiab resümeerivalt, et hageja ei ole põhistanud kohtule oma väiteid selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väited usutavaks (TsMS § 235). Lähtudes ülaltoodust kostja, p a l u b:

VÕS § 310 lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist, lg 2 kohaselt kui vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu puhul kumbki lepingupool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, muutub üürileping tähtaja möödumisel tähtajatuks. 25.01.2007.a. esitas hageja kostjale teatise üürilepingu, aadressil Xxxxx xx x-x, Xxxxx alevik, lõpetamise kohta 01.05.2007 ning hageja palus vabastada kostja kasutuses oleva eluruumi hiljemalt 01.05.2007.a. (tl 13, 1. kd). Kostja on 27.02.2014.a. kohtuistungil tunnistanud nimetatud teatise kättesaamist 2007.a. jaanuaris (tl 185, 1 kd). 17.04.2007.a. esitas kostja esindaja vadv Heldur Otti Xxxxx vallavalitsusele päringu seonduvalt hageja 25.01.2007.a. teatisega (tl 97-98, 1 kd). Xxxxx vallavalitusus 27.04.2007.a. vastuses märgib, et teade on kostjale saadetud 2 kuud enne üürilepingu tähtaja möödumist, mistõttu üürileping ei muutu tähtajatuks VÕS § 310 lg 2 alusel. Viide teatises ES § 33 lg 1 p 3 oli ekslik. Leping lõpeb tähtaja möödumisega (tl 93-96, 1. kd). Kohus on seisukohal, et teatises vastava tahte esitamine ei muutu tühiseks, kui viide paragrhvile on ekslik. Lähtuda tuleb eelkõige esitatud asjaoludest. Samas Elamuseaduse § 33 lg 1 p 3 reguleerib uue lepingu sõlmimisest keeldumist üürilepingu lõppemisel ning käsitleb juhtu, kui üürnik esitab taotluse üürilepingu sõlmimiseks, ja üürileandja sellejärgset taotletu vaidlustamist, mistõttu iseenesest ka siit ilmneb viide üürileandja tahtele tähtaja möödumisel lepingut mitte pikendada. Hageja on kostjale saatnud ka lihtkirjaga 27.04.2007.a. selgituse üürilepingu lõppemise kohta seoses tähtaja möödumisega (tl 14, 1 kd). VÕS § 310 lg-s 2 sätestatud üürilepingu lõpetamise teade ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena VÕS § 325 tähenduses. VÕS §-s 310 ei ole ette nähtud tähtajalise üürilepingu lõpetamise teate vorminõuet. Üürilepingu pikenemise välistamiseks piisab teisele poolele lepingu lõpetamise tahteavalduse tegemisest TsÜS § 69 järgi enne üürilepingu tähtaja möödumist. VÕS § 326 lg 2 kohaselt eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. VÕS § 329 lg 3 kohaselt tähtajalise eluruumi üürilepingu pikendamiseks, samuti üürikomisjoni või kohtu poolt kord juba pikendatud lepingu pikendamiseks peab üürnik esitama taotluse hiljemalt 60 päeva enne lepingu tähtaja möödumist. Seega kui üürileandja on enne üürilepingu tähtaja möödumist lepingu lõpetamise soovi avaldanud ja üürnik ei avalda VÕS § 326 lg 2 kohast tahet, siis üürileping ei pikene ja see lõpeb tähtaja möödumisel. Kostja esindaja on 18.01.2013.a. ja 05.12.2013.a. eelistungitel väitnud, et kostja on esitanud hagejale käsitsi avalduse üürilepingu pikendamiseks enne 25.01.2007.a. s.o. perioodil 21.09.2006.a. kuni 25.01.2007.a., nii kirjalikult, mille registreerimise kohta andmed puuudvad, kui ka suuliselt, kusjuures vallas käinud kostja koos pojaga (tl 121, 174, 175, 1 kd). 27.02.2014.a. kohtuistungil kostja seletas, et vallavanem T. juures käis 2007.a. septembris, kui viis avalduse, ja 2007.a. detsembrikuu alguses (tl 185, 1 kd). Hageja sellist kostja poolt esitatud asjaolu ei tunnista. Tunnistaja V.S.e ütluste kohaselt (tl 186, 1 kd) 2007.a. saanud ta töökäsu

korterist elekter välja lülitada ja inimesi igatahes korteris ei elanud. Tunnistaja A. R. (E. R. poeg) ütluste kohaselt käinud ta koos emaga vallavanema juures 2006.a. detsembris, kuna ema oli talle viinud mingi avalduse sügisel seoses korteri pikendamise asjus ja jutuajamise ajal olnud see avaldus vallavanem R. T. laual (tl 187, 1 kd). 04.06.2014.a. kohtus tunnistajana ütlusi andnud R. T. kostja poolt kirjeldatud asjaolusid ei mäletanud. Kohus on seisukohal, et kostja seletust ja tunnistajate ütlusi kogumis arvesse võttes, ei saa ebapiisava objektiivse tõendamatuse tõttu lugeda tuvastatuks kostja poolt väidetud asjaolusid üürilepingu pikendamise avalduse esitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et kostja üürnikuna üürilepingu pikendamise nõuet ei ole esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja seetõttu on tal see õigus lõppenud. Seega pooltevaheline leping on lõppenud üürilepingu tähtaja möödumisel. Seda ei muuda ka asjaolu, et tasutud on peale 01.05.2007.a. üürilepingus märgitud tasu. Kohus nõustub hagejaga selles, et üürilepingu lõppemist reguleerivad sätted tulenevad võlaõigusseadusest ja sellekohase haldusakti väljaandmine ei ole vajalik. Hageja on kostjale saatnud 14.05.2007.a. kirja, milles palub tagastada eluruumi võtmed seoses üürilepingu lõppemisega 01.05.2007.a. hiljemalt 21.05.2007.a. (tl 92, 134, 1 kd– kiri on kostjale saadetud posti teel 15.05.2007.a. lihtkirjana). Enne hagi kohtusse esitamist on hageja saatnud 2011.a. märtsikuus kostjale tähitult nõude vabastada eluruum hiljemalt 10.04.2011.a. (kiri saatjale tagastatud, tl 15, 16, 17, 18, 1 kd). Hagiavaldus on kohtule esitatud 02.05.2011.a. VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab; lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja nõuab eluruumi tagastamist AÕS § 80 alusel. Kuivõrd E. R. valdab eluruumi ilma õigusliku aluseta, siis ülaltoodu alusel kohus rahuldab Xxxxx valla Xxxxx vallavalitsuse kaudu hagi E. R. vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks põhjusel, et üürileping on seoses tähtaja saabumisega lõppenud, ning kohustab E. R., vabastama Pärnu maakonnas Xxxxx vallas Xxxxx alevikus Xxxxx x-x asuva eluruumi ning määrab kindlaks otsuse täitmise viisi selliselt, et kui E. R. keeldub Pärnu maakonnas Xxxxx vallas Xxxxx alevikus Xxxxx x-x asuvat eluruumi vabatahtlikult vabastamast, siis tõsta E. R. märgitud eluruumist välja. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja, E. R., kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hagiavaldus on esitatud 02.05.2011.a. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 lisa 1 järgi riigilõiv hagihinnalt kuni 319.55 € oli 63.91 €. Hageja on 29.04.2011.a. tasunud riigilõivu 150.- €. Seega hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist enamtasutud osas (TsMS § 150 lg 1 p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.