AR kaebus Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 16.06.2015 otsusele täiteasjas nr 175/2015/274
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.06.2016 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Pärnumaa kohtutäituri Rannar Liitmaa määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): AR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Puudutatud isik I (sissenõudja): Audru vald (vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Monika Meerents Puudutatud isik II: Pärnumaa kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isik III (võlgnik): ER (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Kohtutäituri Rannar Liitmaa määruskaebus rahuldada osaliselt. Pärnu Maakohtu 22.06.2016 kohtumäärus tühistada osas, milles maakohus mõistis kohtutäitur Rannar Liitmaalt AR õigusabikulude katteks 480 eurot ja Audru valla menetluskulude katteks 312 eurot.
2.Tühistatud osas teha uue määruse, millega mõista kohtutäitur Rannar Liitmaalt AR kasuks õigusabikulude katteks 240 eurot. Audru valla menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata.
Tsiviilasi nr: 2-15-9695 „4.1. Rahuldada AR kaebus.
4.2.Tühistada kohtutäitur Rannar Liitmaa 16.06.2015 otsus, millega kohtutäitur otsustas mitte läbi vaadata AR 15.06.2015 kaebust täiteasjas nr 175/2015/274 ja kohustada kohtutäiturit AR kaebust läbi vaatama.
4.4.Mõista kohtutäitur Rannar Liitmaalt AR kasuks menetluskulude katteks 255 eurot (s.o 240 eurot õigusabikulud ja 15 eurot riigilõiv).
4.5.Jätta Audru Valla menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata.
5.Keelduda AR 12.09.2016 esitatud tõendite vastuvõtmisest.
6.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse sisu ja menetluse käik
1.AR (avaldaja) esitas 26.06.2015 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri Rannar Liitmaa 16.06.2015 otsusele täiteasjas nr 175/2015/274 (edaspidi: täitemenetlus). Selle otsusega keeldus kohtutäitur avaldaja 15.06.2015 kaebuse läbivaatamisest. Avaldaja esitas maakohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus täitemenetluse peatada.
2.Täitemenetlus on algatatud sissenõudja Audru Vallavalitsuse täitmisavalduse ja Pärnu Maakohtu 26.06.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-20380 alusel ER (võlgnik) väljatõstmiseks korterist, mis asub Audru alevikus aadressil XXX (edaspidi: korter). Avalduse põhjenduste kohaselt ilmus kohtutäitur 04.06.2015 koos vallaametnikuga, elektrikuga ja kahe politseinikuga korteri ukse taha ja nõudis ukse avamist. Kohtutäitur teatas, et ta soovib korterist välja tõsta võlgniku ja tema vara. Avaldaja selgitas, et võlgnikku pole kohal. Kohtutäitur teatas selle peale, et tal on õigus avaldaja koos varaga korterist välja tõsta. Kohtutäitur paigaldas korteriukse välisküljele rippluku, mille tõttu kaotas avaldaja juurdepääsu oma elukohale ja vallasvarale.
3.15.06.2015 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada 04.06.2015 kinnisasja valduse äravõtmise akt, tagada avaldajale korteri kasutamine ja ligipääs vallasvarale selles korteris vähemalt seniks, kuni puudub kohtuotsus avaldaja ja tema vara väljatõstmiseks sellest korterist.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9695
4.16.06.2015 saatis kohtutäitur avaldajale e-kirja, milles teatas, et ta keeldub avaldaja kaebuse läbivaatamisest, sest täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 217 lg 1 tulenev kaebeõigus kohtutäituri otsusele või tegevuse peale kehtib üksnes täitemenetluse osalise suhtes, kelleks kohtutäitur avaldajat ei loe.
5.Avaldaja hinnangul puudutab täitemenetlus avaldaja õigusi. Korter on avaldaja elukohaks ning selles korteris asub avaldaja vallasvara.
6.Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 16.06.2015 otsuse ja kohustada kohtutäiturit kaebust läbi vaatama. Puudutatud isiku I (sissenõudja) seisukoht
7.Sissenõudja vaidles 24.07.2015 seisukohas kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
8.Vaidlus omandit ja valdust puudutavates küsimustes tuleb lahendada hagimenetluses, mistõttu on avaldaja valinud sissenõudja hinnangul vale õiguskaitsevahendi. TMS § 180 lg 2 p 2 kohaselt tuleb kohtutäituril tõsta välja nii võlgnik kui temaga koos olevad isikud.
9.Kaebus on esitatud pahatahtlikult, sest nii püüab avaldaja koos oma emaga (võlgnik) vältida vaidlusaluse korteri väljaandmist. Tsiviilasjas nr 2-11-20380 vande all antud ütlustes on avaldaja 27.02.2014 kinnitanud, et ei ela selles korteris. Puudutatud isiku II (kohtutäituri) seisukoht
10.Kohtutäitur vaidles 27.07.2015 seisukohas kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
11.Sissekirjutus ega ka üüri tasumine ei tõenda, et avaldaja elab korteris. Avaldaja väide, et ta viibis korteris, kui kohtutäitur tuli täitedokumenti täitma, ei vasta tõele. Avaldaja jõudis pärast kohtutäiturit ja sisenes korterisse. Avaldaja eksitab kohut väidetega, et ta elab vaidlusaluses korteris. Selle kohta ei ole avaldaja esitanud ühtegi tõendit.
12.Kohtutäiturile oli teada, et avaldaja korteris ei ela, mistõttu puudus kohtutäituril vajadus avaldaja informeerimiseks. Kohtutäituril puudub pädevus lubada sissenõudjal uue luku paigaldamine. Maakohtu määrus
7.Pärnu Maakohus rahuldas 22.06.2016 määrusega avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri 16.06.2015 otsuse ning kohustas kohtutäiturit avaldaja kaebust läbi vaatama. Maakohus jättis nii sissenõudja kui avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda ja määras, et kohtutäituril tuleb hüvitada avaldajale menetluskulude katteks 495 eurot ning sissenõudjale 312 eurot.
8.Maakohtu põhjenduste kohaselt pole kohtutäituril tulenevalt täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest tulenevalt õigus otsustada, kas vaidlusalune korter on avaldaja elukohaks või mitte. Täitedokumendi (Pärnu Maakohtu 26.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-11-20380) kohaselt on korterist välja tõstetud ER. Seega saab kohtutäitur täita kohtuotsust ainult ER osas.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9695
9.TMS § 5 lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks nõue (võlgnik) ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Praegusel juhul on muuks isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, avaldaja. Täitemenetluse osalisel on õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale vastavalt TMS § 217 lg-le 1.
10.Kinnisasja väljanõudmisel muu täitedokumendi kui enampakkumise akti alusel, kohaldub TMS § 180, kuid sel juhul saab toiminguid kinnisasja väljaandmiseks teha vaid nende valdajate suhtes, kes on kohustatud isikutena kohtulahendis märgitud. Praegusel juhul ei ole täitedokumendis otsustatud avaldajalt valduse väljanõudmine. Seega ei saa täitedokumenti avaldaja suhtes täita. Määruskaebus
11.Maakohtu määruse peale esitas kohtutäitur 12.07.2016 määruskaebuse ja 21.07.2016 määruskaebuse täpsustuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning jätta avaldaja kaebus rahuldamata.
12.Formaliseerituse printsiip ei sea kohtutäiturile piirangut tuvastada, kes on täitemenetluse osaline. Kohtutäitur ei nõustunud maakohtu järeldusega, mille kohaselt asus kohtutäitur hindama, kas avaldaja elab vaidlusaluses korteris. Kohtutäitur lähtus tsiviilasjas nr 2-11-20380 tuvastatud faktilistest asjaoludest. Selles tsiviilasjas tuvastas kohus, et avaldaja korteris ei ela. Seetõttu ei saa avaldajat pidada korteri kaasvaldajaks. Riigikohus on selgitanud, et täitedokumendis ei pea eraldi märkima neid isikuid, keda ei saa asjaõiguslikult kinnisasja valdajaks lugeda. Üksnes avaldaja väidetele tuginemine võimaldab TMS § 5 liiga laia tõlgendust.
13.Avaldaja oli teadlik, et sissenõudja soovib nõuda kinnisasja valdus välja kõigilt valdajatelt. Seetõttu on avaldaja käitumine pahatahtlik. Maakohtu seisukoht on ebaõiglane ja koormav sissenõudja suhtes. Sellise tõlgenduse korral võib iga kolmas isik väita, et tegemist on tema elukohaga.
14.Maakohus pole põhjendanud, miks ei arvestanud ta kohtutäituri vastuväidetega avaldaja menetluskuludele. Lisaks on maakohus mõistnud sissenõudja menetluskulud välja kohtutäiturilt, kuigi sissenõudja polnud seda taotlenud. Menetluse edasine käik
15.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikutel esitada seisukohad.
16.Sissenõudja toetas määruskaebuse rahuldamist.
17.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Oma seisukohale lisas avaldaja kaks videoklippi, millega soovis lükata ümber määruskaebuse väited, mille kohaselt on avaldaja kohut (valduse väidetega) eksitanud.
18.Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlesid uute tõendite vastuvõtmisele vastu.
19.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes TsMS § 657 lg 1 ple 3, §-le 659 ja §-le 667 leiab, et Pärnumaa kohtutäituri Rannar Liitmaa määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja õigusabikulude katteks 480 eurot ja sissenõudja õigusabikulude katteks 312 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse (§ 657 lg 1 p 2, § 657, § 667 lg 2), millega mõistab kohtutäiturilt avaldaja kasuks õigusabikulude katteks 240 eurot. Ringkonnakohus jätab sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
21.Esmalt käsitleb kolleegium määruskaebuse läbivaatamise ulatust.
22.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur 16.06.2015 e-kirjaga keeldunud avaldaja kaebuse läbivaatamisest (I kd, tl 5). Kohtutäituri selline otsustus on kolleegiumi hinnangul käsitletav TMS § 217 lg-le 5 vastava otsusena, millele avaldajal on TMS § 218 lg-s 1 alusel õigus pöörduda kaebusega kohtu poole. Avaldaja on kaebeõigust ka realiseerinud ja pöördunud 26.06.2015 maakohtu poole kaebusega, milles palus kohtutäituri 16.06.2015 otsuse tühistada.
23.Kohtutäituri tegevusele esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kohtul hinnata, kas kohtutäituri otsus on õiguspärane. 16.06.2015 otsustuses märkis kohtutäitur, et avaldaja ei ole täitemenetluse osaline ja seetõttu ei ole tal TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebeõigust (I kd, tl 5). Seega on käesolevas asjas vaidluse põhikeskmeks küsimus, kas avaldaja on TMS § 5 lg 1 mõttes isik, kelle õigusi täitemenetlus puudutab ning kellel on sellest tulenevalt õigus TMS § 217 lg 1 alusel esitada kaebus kohtutäituri tegevusele. Maakohtul tuli seega hinnata, kas avaldajal on TMS § 217 lg 1 alusel kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamise õigus.
24.Maakohus on kaebuse lahendamisel asunud hindama mh seda, kas täitemenetluse läbiviimine avaldaja suhtes on lubatud ning kas avaldaja on käsitletav korteri valdajana. Arvestades vaidluse all oleva kohtutäituri otsuse sisu, on maakohus nendes küsimustes väljunud kaebuse lahendamise piiridest. Maakohtu vastavad põhjendused tuleb määrusest seetõttu välja jätta (TsMS § 657 lg 21 ja 659).
25.Küsimus sellest, kas avaldaja võib vaidlusalusest korteriomandist täitedokumendi alusel välja tõsta, tuleb lahendada asja sisulise menetlemise käigus, mille osas tuleb kohtutäituril kõigepealt teha TMS § 217 lg-le 3 vastav motiveeritud otsus. Praegu ei ole sellist otsust kohtutäitur teinud (ja avaldaja seda vaidlustanud). Sellest tulenevalt jätab kolleegium tähelepanuta määruskaebusmenetluses esitatud need väited, mis on seotud küsimustega, kas täitemenetlus avaldaja suhtes on õiguspärane ning kas avaldaja on käsitletav korteri valdajana. Samal põhjusel keeldub kolleegium avaldaja 12.09.2016 menetlusdokumendile lisatud tõendite (kaks videosalvestist) tsiviilasja materjalide juurde võtmiseks. Tegemist ei ole TsMS § 238 lg 1 p 1 mõttes asjakohaste tõenditega.
26.Täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Avaldaja on kohtutäiturile esitatud kaebuses väitnud, et ta
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9695 elab (küll mitte alaliselt) sundtäitmise esemeks olevas korteris ning seal asub temale kuuluv vallasvara. Isik, kes (väidetavalt) valdab kinnisasja, mille suhtes toimub sundtäitmine, tuleb lugeda TMS § 5 lg 1 mõttes isikuks, kelle õigusi täitemenetlus võib puudutada. Seetõttu peab sellise isiku kaebeõigus TMS § 217 lg 1 mõttes olema kolleegiumi hinnangul tagatud ning järelikult pole kohtutäituri 16.06.2015 otsustus õiguspärane. Maakohus on seega õiguspäraselt kohtutäituri 16.06.2015 otsuse tühistanud ja kohustanud kohtutäiturit avaldaja kaebust läbi vaatama.
27.Kaebuse sisulise läbivaatamise käigus tuleb kohtutäituril võtta põhjendatud seisukoht küsimustes, kas avaldaja on põhistanud korteriomandi valduse õigusliku aluse olemasolu ning võtta seisukoht küsimuses, kas kohtutäitur viib täitemenetlust läbi avaldaja suhtes. Kohtutäituril tuleb arvestada, et TMS § 180 alusel kinnisasja väljanõudmisel saab täitemenetluse toiminguid kinnisasja väljaandmiseks teha nende valdajate suhtes, kes on kohustatud isikutena kohtulahendis kui täitedokumendis märgitud või kelle suhtes kehtib kohtulahend TsMS § 460 alusel (lähtudes ka TMS §st 18, vt Riigikohtu 02.12.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-03, p 23). Kohtutäituril on mh TMS § 181 lg 2 alusel õigus hinnata ka seda, kas asi on antud kolmanda isiku valdusesse sundtäitmise vältimiseks.
28.Järgnevalt vastab kolleegium määruskaebuse väidetele, mis seonduvad menetluskulude väljamõistmisega kohtutäiturilt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Maakohus on mõistnud kohtutäiturilt avaldaja menetluskulude katteks 495 eurot (sh riigilõiv 15 eurot), pidades õigusabile kulunud aega põhjendatuks 4 tunni ulatuses (120x4). Põhjendatud on määruskaebuse etteheited, et maakohus pole seejuures vastanud kohtutäituri ja sissenõudja vastuväidetele avaldaja esindajal esindamiseks kulunud aja osas. Lisaks pole maakohtu määrusest selge, millistele toimingutele kulunud aega ja millises ulatuses pidas maakohus kokkuvõttes põhjendatuks. Põhjendamiskohustuse täitmiseks tuleb kohtul iga asjas tuvastatud ja asja lahendamisel tähtsa asjaolu kohta märkida, missuguste asjas esitatud ja kohtu vastuvõetud ning uuritud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või tuvastamata jäetud (vt Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Maakohtu määrus (menetluskulude küsimuses) nendele nõuetele ei vasta. Lisaks pole maakohus kolleegiumi hinnangul kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, rahuldades avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 4 tunni ulatuses. Kolleegium peab võimalikuks sellise minetuse ise kõrvaldada (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659).
29.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja kaasas lepingulise esindaja kohtumenetlusse 15.06.2016, s.o tsiviilasja lahendamise lõppstaadiumis. Selleks ajaks oli avaldaja ise koostanud ja esitanud kohtule mitmeid sisulisi seisukohti (26.06.2015, 08.07.2015, 18.09.2015, 23.11.2015, 15.06.2016 menetlusdokumendid). Lepinguline esindaja on maakohtu menetluses koostanud ühe (17.06.2016) menetlusdokumendi. Dokumendi sisulise osa pikkus on (arvestades, et dokumendi vormistamisel on kasutatud laia reavahet) ca 1,5 lk. Sisuline osa koosneb osaliselt seaduse teksti taasesitamisest ning Riigikohtu seisukohtade tsiteerimisest. Muus osas on kajastab menetlusdokument kohtumenetluse senist käiku, avaldaja (juba esitatud) taotlusi ning
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9695 menetlusosaliste andmeid. Menetlusdokument ei sisalda asja lahendamise seisukohast määravat tähendust omavaid uusi (faktilisi) asjaolusid.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele vaid osas, milles need on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kolleegium on määruse p-s 29 märgitut arvestades seisukohal, et 17.06.2016 menetlusdokumendi koostamise ja esitamisega seonduvatest õigusabikuludest kuulub TsMS § 175 lg 1 mõttes hüvitamisele 1 tund.
31.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on avaldaja esindajal kulunud kohtuasja e-toimikuga tutvumise, selle materjalide õigusliku analüüsi ning asjasse puutuva kohtupraktika uurimisele 2,5 tundi. Esindaja kvalifikatsiooni ja tema ühe tööühiku hinda arvestades ning pidades silmas, et tegemist pole keeruka vaidlusega, ei kuulu ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 175 lg 1 alusel eraldi hüvitamisele kohtupraktika uurimisele kulunud aeg. Arvestades 17.06.2016 menetlusdokumendi sisu, tuleb põhjendatud kuluks lugeda 0,5 tundi e-toimikuga tutvumiseks ning dokumentide analüüsiks.
32.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt kulus avaldaja esindajal avaldajaga konsulteerimisele 0,5 tundi. Praktikas võib kliendiga nõupidamist pidada tavapäraseks ning kliendi esindamiseks ka vajalikuks, mistõttu ei pea kolleegium määruskaebuse vastuväiteid selles osas põhjendatuks. Selline ajaline kulu pole ka ülepaisutatud. Konsulteerimisele kulunud aega tuleb seega pidada täies ulatuses põhjendatuks.
33.Kolleegium nõustub maakohtuga, et Riigikohus on senises praktikas pidanud esindaja ühe tööühiku hinda summas 120 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Tunnitasu vähendamiseks ei anna alust see, et tegemist pole keeruka õigusvaidlusega. Vaidluse keerukust tuleb arvestada ennekõike esindamisele kulunud aja hindamisel.
34.Määruse p-des 29-33 märgitut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks õigusabikulude katteks 480 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega mõistab kohtutäiturilt avaldaja kasuks 240 eurot (2x120). Maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja menetluskulude katteks kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot, sest vastavas ulatuses pole maakohtu määrust vaidlustatud.
35.Maakohus jättis sissenõudja menetluskulud kohtutäituri kanda ning kohtutäitur on menetluskulude jaotuse ka selles osas vaidlustanud. Ringkonnakohus peab määruskaebust selles osas põhjendatuks. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks diskretsiooniõiguse teostamisel kaalunud, miks oli sissenõudja menetluskulude kohtutäituri kanda jätmine TsMS § 175 lg 1 II lause alusel õiglane, arvestades, et sissenõudja toetas kohtumenetluses kohtutäituri seisukohti. Maakohus pole ka asja keerukust arvestades hinnanud, kas sissenõudjal oli põhjendatud kasutada advokaadist lepingulise esindaja õigusabi. Riigikohus on 10.02.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1177-15 p-s 14 selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel kaalub kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust, arvestades mh asja keerukust. Seega hindab kohus ka seda, kas vaidluse keerukuse tõttu oli menetlusosalisel põhjendatud kasutada advokaadist lepingulise esindaja õigusabi.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9695 Advokaadi kaudu menetluses osalemine ei pruugi olla põhjendatud, kui vaidluse vähese keerukuse tõttu oleks menetlusosaline ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma advokaadi abita, kasutades lepingulise esindajana oma töötajat või teenistujat (TsMS § 218 lg 2). Praegune vaidlus ei ole (õiguslikult) keerukas. Tuleb arvestada, et käesolevat tsiviilasja menetleb kohus hagita menetluses, milles kohtul on selgitamis- ja uurimiskohustus. Kohus pole ka seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 4771 lg 5). Hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 5 lg 3). Tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud oleks saanud tuua kohtu ette vallavalitsuse töötaja või teenistuja TsMS § 218 lg 2 mõttes. Audru valla veebileheküljel (http://www.audru.ee/ametnikud) nähtava info kohaselt töötab vallavalitsuses vallasekretär, kellel on kõrgeim õigusalane haridus. Sellest tulenevalt on kolleegium seisukohal, et sissenõudjal puudus maakohtu menetluses vajadus advokaadist lepingulise esindaja õigusabi kasutamiseks. Sellega seonduvaid menetluskulusid ei tuleks seetõttu TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis kohtutäiturilt sissenõudja kasuks 312 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.
36.Eespool märgitud põhjendustel rahuldatakse kohtutäituri määruskaebus osaliselt.
37.Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 22 märgib ringkonnakohus määrusesse lahendi resolutsiooni kehtiva tervikliku sõnastuse. Menetluskulud ja edasikaebeõigus
38.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab kolleegium määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 II lause).
39.TMS § 218 lg-st 3 tulenevalt võib sellele määrusele esitada määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.