Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
10. oktoober 2014.a, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-18157
Tsiviilasi
OÜ XXX hagi osaühingu XXX, XXX ja XXX vastu solidaarselt viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1 525.89 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ, Narva mnt 13A, 10151 Tallinn, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
24. september 2014
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Rainer Kuulme Kostjate lepinguline esindaja Marko Jaani
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.10.2014). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Hageja ja kostja I vahel on 25.10.2013 sõlmitud müügileping nr 67/13 (tl 6-9); • Hageja, kostja II ja kostja III vahel on müügilepingust tulenevate nõuete tagamiseks sõlmitud käendusleping (tl 10-11); • Kostjale I väljastati 29.11.2013 kuupäevaga arve summas 80 315.80 eurot tasumiseks, maksetähtajaga 21 päeva (tl 13); • Kostja I tasus arve 09.01.2014, so 19 päeva hiljem (tl 13) Hageja nõuab arve tasumisega viivitamisel kostjatelt solidaarselt viivist 1 525.89 eurot. Viivise arvestuse osas vaidlus puudub. Kostjate põhiline vastuväide on, et kuni käesoleva ajani ei ole hageja kaupa (XXX materjalid) müügilepingu kohaselt kostjale I üle andnud, mistõttu on kostjal I viivisenõue hageja vastu summas 2 810.85 eurot ning menetluses tehtud tasaarvestuse avaldusega on hageja nõue lõppenud.
tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Käesoleval juhul leiab kohus, et kostjate tuginemine müügilepingu p-le 3.3 on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu ja seda järgmistel asjaoludel. Hageja väide, et kaup anti kostjale I üle 01.12.2013 ja 02.12.2013 Norras Trondheimis XXX ehitusobjektil on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud. Seda kinnitab kaudselt ka kostja I enda käitumine. Kostjad ei vaidle vastu, et kaup tuli hagejal tarnida Norrasse ega ka väidetele, milleks kaup oli tellitud. Hageja on tarninud kauba kokkulepitud kohta. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja I esitanud hagejale ühtegi pretensiooni ega lepingu täitmise nõuet, et kaupa pole saadud. Seega on ebausutav, et kostja I ootaks nii kaua kauba kättesaamist ühtegi õiguskaitsevahendit kasutamata. Samas on 30.12.2013 XXX kostja I nimel teatanud, et maksmata arve laekub nädala lõpus või järgmise nädala alguses (tl 73). Kohtu hinnangul on kostja I müügilepingu p-le 3.3 tuginemine pahauskne, mistõttu tuleb lähtuda seadusest. VÕS § 209 lg 1 järgi kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. Kaup liikus kostja I tellimusel Soomest Norrasse, mida kinnitavad rahvusvahelised saatelehed (tl 49-53, 55-70, 133-139). See, et kaup saadi kätte 01.12.2013 ja 02.12.2013 kinnitavad kostja I ja AS XXX esindaja XXX poolt allkirjastatud teostatud tööde aktid nr 3 ja nr 6 (tl 156-157). Norra ehitusobjektil esindas peatöövõtjat kostja II Tarmo Paju, mistõttu olid läbi tema isiku kostjale I teada kõik kauba tarnimisega seotud asjaolud (tl 145-153, p 11.1.1). XXX on peatöövõtja AS-i XXX esindajana allkirjastanud teostatud tööde aktid, millega on hageja I poolt müüdud kaup paigaldatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on oma müügilepingust tuleneva kauba üleandmise kohustuse täitnud ning ainuüksi asjaolu, et täidetud ei ole müügilepingu p 3.3 tingimust, ei ole lepingu rikkumise asjaoluks.
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/digitaalselt allkirjastatud/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.