Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

nr 09321257598. Harju Maakohus võttis oma 16.06.2014 kohtumäärusega hagi menetlusse. Hageja nõude aluseks on 12.01.2011 kostja, PJV Hiiu Ravikeskus AS ja SA PJV Hooldusravi vahel sõlmitud laenuleping nr 09321257598, millega kostja andis PJV Hiiu Ravikeskus AS-le laenu. Laenulepingu kohaselt kohustus PJV Hiiu Ravikeskus AS ühinema hagejaga, milline kanne pidi olema tehtud PJV Hiiu Ravikeskus AS asukoha äriregistrisse kaheksa kuu jooksul arvates laenuleping sõlmimisest. 25.01.2011 sõlmis hageja kostjaga hüpoteekide ülekandmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt olid hüpoteekidega tagatud kõik kostja nõuded PJV Hiiu Ravikeksus AS vastu, mis tulenesid 12.01.2011 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ja/või muudatustest, samuti kostja nõuded PJV Hiiu Ravikeskus AS vastu, mis tulenevad kostja ja PJV Hiiu Ravikeskus AS vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest ja/või muudatustest. Selliste tehingute ainsaks põhjenduseks oli see, et kostja ei sõlminud laenulepingut hagejaga, kes on osaühing, vaid nõudis, et laenusaajaks oleks aktsiaselts. Kostja nõudmisel ja teadmisel sõlmitigi laenuleping hageja ja PJV Hiiu Ravikeskus AS vahel, kuid tegelikuks laenusaajaks pidi ühinemise kaudu saama hageja kui tagatisvara omanik. Tegelikul laenusaajal puudus igasugune igapäevane majandustegevus ja laenu teenindamiseks vajalik kassavoog, mistõttu ei oleks kostja saanud tegelikkuses PJV Hiiu Ravikeskus AS-ga laenulepingut sõlmidagi. Peale seda, kui oli ilmne, et PJV Hiiu Ravikeskus AS tegevusetuse tõttu ühinemist ei toimu, alustas hageja kostjaga läbirääkimisi selleks, et PJV Hiiu Ravikeskus AS võlgnevuse tasumiseks sõlmitaks uus laenuleping hagejaga, kuid kostja on pahauskselt keeldunud hagejaga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks hageja poolt uut laenulepingut sõlmimast. Kostja oma käitumisega tekitab hagejale suurt kahju. Hageja leiab, et olukord, kus kostja pahauskselt keeldub hagejaga sõlmimast laenulepingut selliselt nagu oli poolte tegelik tahe esialgse laenulepingu sõlmimisel, toob kaasa heade kommetega vastuolus oleva õigusliku olukorra, kus kostja müüb kolmanda isiku kohustuste katteks kogu hageja vara enampakkumisel, kuigi poolte tahe oli algusest peale see, et laenu hakkab teenindama hageja. Selline käitumine on lubamatu olukorras, kus hageja soovib ja tahab laenulepingut täita, aga kostja pahauskselt keeldub hagejaga laenulepingut sõlmimast. Kostja seisukoht Kostja palus jätta hagi selle perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Hageja on jätnud selgitamata, millisest poolte vahelisest õigussuhtest peaks tulenema kostja kohustus sõlmida hagejaga laenuleping hageja taotletud kujul. Poolte vahel puudub leping, millest tuleneks selline kohustus ning ei eksisteeri ka mingit lepinguvälist suhet, mis sellise kohustuse tekitaks. Ühestki seadusest või muust normatiivaktist kostja taoline kohustus ei tulene. Pooled pidasid küll läbirääkimisi laenulepingu sõlmimiseks, kuid ainuüksi sellest faktist ei tulene ega saagi tuleneda ühele poolele kohustust sõlmida lepingut teise poole poolt ultimatiivselt väljendatud tingimustel. Samamoodi ei saa mingilgi moel kostja jaoks olla siduv asjaolu, et hageja jättis ühinemata laenusaajaga, kelle kohustusi talle kuuluv kinnistu tagas. Hagiavalduse nõuet ei saa rahuldada. Hageja nõude aluseks on kostja, PJV Hiiu Ravikeskus AS ning SA PJV Hiiu Hooldusravi vahel 12.01.2011 sõlmitud laenuleping. Hageja nimetatud laenulepingu pool ei ole ning vastavast lepingust ei teki hagejale mingeid õigus ega kohustusi. Isegi, kui oleks õige hageja väide, et laenulepingu poolte tahe oli teistsugune kui see, millisena on sätestatud lepingu tekst, ei saa see kuidagi mõjutada hageja õiguseid ega kohustusi, kuivõrd hageja lepingu pooleks ei ole. Hageja nõue ei ole esitatud hageja seadusest tuleneva õiguse kaitseks ning on sisutühi. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata ja OÜ Sillen Konsultatsioonid taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning 2(4)

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vaatamata kohtu ettepanekule ei ole hageja selgitanud, millisel alusel peaks kostja sõlmima hagejaga laenulepingu samadel tingimustel, nagu kostja on sõlminud laenulepingu 12.01.2011 PJV Hiiu Ravikeskus AS-ga ja SA-ga Hiiu Hooldusravi. Ühestki seadusest ega normatiivaktist ei tulene kostjale vastavat kohustust. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustus või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Hageja ei ole 12.01.2011 sõlmitud laenulepingu pooleks, mistõttu ei teki hagejal nimetatud lepingust mingeid õigusi ja kohustusi. Asjaolu, et hageja vara tagab 12.01.2011 laenulepingust tulenevaid kohustusi või asjaolu, et PJV Hiiu Ravikeskus AS ei ühinenud hagejaga, ei saa olla asjaoluks, miks kostja peaks sõlmima hagejaga laenulepingu samadel tingimustel, nagu seda on 12.01.2011 sõlmitud laenuleping. Hageja enda valik on olnud tagada kolmanda isiku kohustusi kostja ees. Miski ei takista hagejal tasumast PJV Hiiu Ravikeskus AS võlgnevust kostja eest, et vältida hagejale kuuluva vara võõrandamist. Nimetatu aga ei too ega saa tuua kostjale kaasa kohustust sõlmida hagejaga laenulepingut. Hagejal on võimalus pidada läbirääkimisi ja seejärel sõlmida lepingulisi suhteid kostjaga, kuid puudub alus selle kohustamiseks, kuivõrd see eeldab TsÜS § 67 lg 1 kohase tahteavalduse olemasolu. Kuna kohus jättis esitatud hagi läbi vaatamata, jättis kohus rahuldamata ka hageja taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-14-53690 tehtava lahendi lõpliku jõustumiseni. Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Kohus on määruses ekslikult asunud seisukohale, et hageja ei ole selgitanud, millisel alusel peaks kostja sõlmima hagejaga laenulepingu samadel tingimustel, nagu kostja on sõlminud laenulepingu 12.01.2011 PJV Hiiu Ravikeskus AS-ga ja SA-ga Hiiu Hooldusravi. Kostja selgitas, et hageja pidi muutuma laenusaajaga ühinemise kaudu laenusaajaks. Eeltoodust tulenevalt anti sisuliselt laenu hagejale aga formaalsetel põhjustel sõlmiti leping PJV Hiiu Ravikeskus AS-ga. Seega on igati põhjendatud, mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas eeldada, et kostja võimaldab hagejal laenu tagasi maksta sellistel tingimustel nagu laenulepingus kokku lepiti, olgugi, et laenulepingus märgitud laenusaaja PJV Hiiu Ravikeskus AS on käesolevaks hetkeks pankrotistunud. Iseenesest on õige kohtu väide, et hageja poolt raha tagastamine ei ole takistatud, kuid põhjendamatu on hagejalt nõuda laenulepingu täitmist ühe korraga, kui lepingu eesmärgipärasel tõlgendamisel ja poolte tahtest juhindudes seda nõuda ei saa. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, jättes täielikult tähelepanuta ja analüüsimata hageja esitatud argumendid, mille järgi on kostja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ning on tahtlikult hagejale kahju põhjustanud. Nimelt on hageja viidanud VÕS § 29 lg-le 1, mille järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte tegelikust tahtest. Hageja on põhjendanud ja tõendanud poolte ühist tahet lepingu sõlmimisel. Asjaolu, et laenulepingu sõlmimine esialgselt kokkulepitud tingimustel ei ole kostjale enam majanduslikult huvipakkuv, ei saa kaaluda üles hageja õigustatud huvi laenulepingut esialgselt kokkulepitud tingimustel täita, et seeläbi säilitada oma ainukene vara. Kuna kohus on eksinud hagiavalduse läbi vaatamata jätmisel, on ekslik ka kohtu otsustus menetluse peatamata jätmise kohta.

3(4)

Määruskaebuse menetlus maakohtus Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle kostjale. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lgst 6 ja §-st 659 ei korda kolleegium maakohtu määruse põhjendusi. Maakohus on jõudnud määruses õigele järeldusele, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu, kuna puudub alus hagi rahuldamiseks, s.o kostja kohustamiseks sõlmima hagejaga laenuleping samadel tingimustel, nagu kostja on sõlminud laenulepingu 12.01.2011 PJV Hiiu Ravikeskus AS-ga ja SA-ga Hiiu Hooldusravi. Hageja viitab alusena laenulepingule. Kuna aga hageja ise selle lepingu pooleks ei ole, siis ei tulene lepingust hagejale ka õigusi ega kohustusi. Õige ei ole kaebaja etteheide maakohtule, et maakohus ei ole tõlgendanud 12.11.2011 lepingut VÕS § 29 lg 1 järgi. Antud juhul ei ole VÕS § 29 lg 1 asjassepuutuv, kuna nimetatud säte on kohaldatav lepingu tõlgendamisel lepingu poolte vahelise vaidluse korral. Nagu juba märgitud, hageja lepingu pooleks ei ole. 12.11.2011 laenulepingu tagamine oma varaga oli hageja risk. Hageja palus hagis tuvastada kostja kohustus lepingu sõlmimiseks. Selline kohustus ei saa tuleneda asjaolust, et kostja on hageja väidete kohaselt käitunud vastuolus hea usuga ja sellise käitumisega hagejale kahju põhjustanud. Hageja ei ole esitanud nõuet kahju hüvitamiseks. Seoses hagi läbivaatamata jätmisega polnud maakohtul alust käesoleva menetluse peatamiseks OÜ Sillen Konsultatsioonid taotluses toodud põhjendustel. Kuna hageja määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitanud OÜ Sillen Konsultatsioonid kanda. Maakohus on menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 2 järgi jätnud hageja kanda.

Kaija Kaijanen

Margo Klaar

Ande Tänav

/digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.