OÜ Ehital Liising hagi Merike Nermanni, Heldur Nermanni ja AS Haabersti Maja vastu asja valduse väljanõudmiseks, 2400 euro kahjuhüvitise ja tulevikus tekkiva kahju hüvitise väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. märtsi 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Merike Nermanni määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja I): Merike Nermann (ik: XXXX) Vastustaja (hageja): OÜ Ehital Liising (rk: 10343540), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kelli Ristal Kostja II: Heldur Nermann (ik: XXXX) Kostja III: AS Haabersti Maja (rk: 10009284)
esindajad
RESOLUTSIOON
I. Tühistada Viru Maakohtu 12. märtsi 2014 määrus osaliselt Merike Nermannilt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Merike Nermannilt välja OÜ Ehital Liising kasuks menetluskulud summas 3018,78 eurot.
II. Lugeda Viru Maakohtu 12. märtsi 2014 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada OÜ Ehital Liising avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata kindlaks OÜ Ehital Liising menetluskulud tsiviilasjas nr 2-12-5793 summas 3018 (kolm tuhat kaheksateist) eurot 78 senti.
2.Mõista välja Merike Nermannilt OÜ Ehital Liising kasuks menetluskulude katteks 3018 (kolm tuhat kaheksateist) eurot 78 senti.
3.Mõista välja Merike Nermannilt OÜ Ehital Liising kasuks menetluskuludelt 3018 (kolm tuhat kaheksateist) eurot 78 senti viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. III. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.OÜ Ehital Liising (hageja) esitas 30.08.2013 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-12-5793 Tartu Ringkonnakohtu 05.07.2013 otsuse alusel. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maakohtus seoses hageja nõudega Merike Nermanni (kostja I) vastu kostja I kanda, seoses hageja nõudega Heldur Nermanni (kostja II) vastu poolte endi kanda ning seoses hageja nõudega AS Haabersti Maja (kostja III) vastu hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus seoses kostja I apellatsioonkaebusega jäeti kostja I kanda ja menetluskulud seoses hageja apellatsioonkaebusega hageja kanda. Otsus jõustus 01.11.2013. Hageja palus määrata kostja I poolt hagejale hüvitatavateks menetluskuludeks 4084,61 eurot (ilma käibemaksuta), sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 798,89 eurot, õigusabikulud maakohtus 2673,22 eurot ja õigusabikulud ringkonnakohtus 612,50 eurot. Lisaks palus hageja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohus edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega 13.11.2013 kostjale I ja kohustas kostjat I vastama avaldusele 15 päeva jooksul alates materjali kättesaamisest ning hoiatas, et tähtajaks vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes hageja avalduse alusel. Kuna kohtul ei õnnestunud kostja I asu-, elu- ja/või viibimiskohta välja selgitada, toimetati materjalid kostjale I jätte TsMS § 317 alusel avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15.02.2014 (kohtuteade avaldati Ametlikes Teadaannetes 31.01.2014). Tähtaeg vastamiseks hakkas kulgema 16.02.2014 ja lõppes 03.03.2014 kell 24.00. Kostja I vastuväiteid ei esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 12. märtsi 2014 määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis välja M. Nermannilt OÜ Ehital Liising kasuks menetluskulude katteks 4084,61 eurot. Samuti mõistis maakohus M. Nermannilt OÜ Ehital
Liising kasuks välja menetluskuludelt 4084,61 eurolt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Määruse kohaselt on kostja I kanda jäetud menetluskulud maakohtus, mis on seotud hageja nõuetega kostja I vastu, ja menetluskulud ringkonnakohtus, mis on seotud kostja I apellatsioonkaebusega. Kohtuotsus jõustus 01.11.2013. Hageja kantud menetluskulude sisuks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. Hageja on avaldusele lisanud menetluskulude nimekirja ning menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 175 lg 1 (kehtiv redaktsioon alates 01.01.2013) järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmiseks piirmäärad“ §-st 1, mille kohaselt hagilt hinnaga kuni 12 800 eurot (hagi hind oli 6486,26 eurot) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 4470 eurot. Hageja lepingulisele esindajale tehtud kulutused läbi kahe kohtuastme 3285,72 eurot (ilma käibemaksuta) jäävad lubatud piirmäära. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördujale seadusega pandud kohustus ja selle suurus on sätestatud seaduses. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 798,89 eurot. Kostja I hageja avaldusele vastuväidet ei esitanud, seega kohaldas kohus TsMS § 231 lg-t 4 ning eeldas hageja esitatud asjaolude omaksvõttu kostja I poolt. Kohus rahuldas avalduse ja mõistis kostjalt I välja hageja menetluskulud summas 4084,61 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.M. Nermann esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. märtsi 2014 määruse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saanud määruskaebuse esitaja seoses Võsu Mere pst 54a elukoha vabastamise ja uue elukoha otsimisega kätte hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ega olnud teadlik selle avaldamisest 31.01.2014 Ametlikes Teadaannetes; 2) on kohtumäärus sisuliselt põhjendamatu materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu, ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõudele ning on ebaseaduslik ja põhjendamata. Määruskaebuses viidatakse TsMS § 174 lg 1 ja § 163 lg 1 sätetele.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.OÜ Ehital Liising vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole määruskaebuses põhjendatud, milles kohtupoolne materiaalõiguse ja menetlusõiguse rikkumine seisneb. Kohus lahendas hageja avalduse õigesti ja kooskõlas menetlusnormidega (TsMS § 175 lg 1; § 177 lg 4; § 231 lg 4). Kuna kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ei vastanud, siis oli kohtul lai kaalutlusruum ning õigus asuda seisukohale, et kostja I on avalduses esitatud faktilised väited omaks võtnud. Määrus on seaduslik ja põhjendatud;
2) on VÕS § 289 järgi eluruumi üürnikul õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul. Kuivõrd kostja I keeldus vabatahtlikult kinnistu ja eramu valdust hagejale üle andmast, siis oli hageja sunnitud pöörduma valduse vabastamise ja üleandmise nõudega kohtusse nii kostja I kui ka tema abikaasa vastu. Sisuliselt on tegemist ainult hagiavaldusega kostja I kui üürniku vastu, kes valdas ebaseaduslikult hageja vara ning keeldus seda vabatahtlikult üle andmast. Kõik hageja kantud menetluskulud on seotud hagiavaldusega kostja I vastu. Asjaolu, et seaduse sõnastuse kohaselt tuleb sellistes vaidlustes kostjaks märkida ka üürniku abikaasa, ei suurendanud hageja menetluskulusid. Juhindudes eeltoodud faktilistest asjaoludest on kohus õigesti lugenud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse selgelt põhjendatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 12.03.2014 määruse osaliselt kostjalt I väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt I välja hageja kasuks menetluskulud summas 3018,78 eurot, sh riigilõiv 798,89 eurot, päringute kulu 3,22 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2216,67 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
7.Kostja I on määruskaebuses taotlenud maakohtu määruse tühistamist täies ulatuses, samas määruskaebuse põhjendustest ei nähtu, mida konkreetselt määruskaebuse esitaja menetluskulude kindlaksmääramisel maakohtule ette heidab. Kuna Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud (3-2-1-161-11, p 7; 3-2-1-102-11, p 12), et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ning vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti, kontrollib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tsiviilasjas menetluskulude kindlaksmääramisel ebaõigesti lähtunud TsMS § 175 lg 1 alates 01.01.2013 kehtivast redaktsioonist, mille järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt selgitanud (näiteks lahendites nr 3-2-1-11-14, p 12; 3-2-1-107-13, p 14), et alates 01.01.2013 kehtivat TsMS § 175 lg 1 redaktsiooni saab kohaldada üksnes nendes asjades, milles hagi on esitatud pärast seda kuupäeva. Kuivõrd antud asjas on hagi esitatud enne 01.01.2013, tuleb lähtuda enne 01.01.2013 kehtinud TsMS § 175 lg-st 1, mis sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Samuti ei ole õige maakohtu seisukoht, et kuivõrd kostja I hageja avaldusele vastuväidet ei esitanud, saab kohaldada TsMS § 231 lg-t 4 ja eeldada hageja esitatud asjaolude omaksvõttu kostja I poolt.
Selles osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium andnud 14.10.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13 (p 16) juhise, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse saamisel toimetab kohus selle TsMS § 176 lg 1 järgi vastaspoolele kätte ja selgitab kaaskirjas mh avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi, mh seda, et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast. Kui vastaspool esitab avaldusele vastuväite, kontrollib kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus on 13.11.2013 määruses küll andnud kostjale I tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks, kuid ei ole selgitanud avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi, mh seda, et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks. Seega peab kohus käesolevas asjas kontrollima esindajakulu põhjendatust ja vajalikkust sõltumata esitatud vastuväidetest.
9.Järgnevalt kontrollibki ringkonnakohus hageja nõutud lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust.
9.2.Riigikohtu tsiviilkolleegium on rõhutanud (näiteks lahendis nr 3-2-1-143-11, p 14), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Lahendis nr 3-2-1-112-09 (p 17) on Riigikohtu tsiviilkolleegium toonud mõningad kriteeriumid, mille kaudu lugeda asja keskmisest keerukamaks, nimetatud on vajadust süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, samuti võib asja keerukus seisneda tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Ringkonnakohtu arvates ei ole antud tsiviilasjas toimunud vaidlust alust pidada keskmisest keerukamaks ja tõendite või menetlustoimingute hulga poolest tavapärasest mahukamaks. Vaidlus läbis kaks kohtuastet, kuid asi lahendati nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kirjalikus menetluses ning menetluse kestus ei olnud tavapäratult pikk (hagi esitati 01.02.2012 ja 05.07.2013 tehtud lõpplahend jõustus 01.11.2013, menetlus kestis seega ca poolteist aastat).
9.3.Hageja on nõudnud kostjalt I hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest nelja arve alusel summas 2673,22 eurot (ilma käibemaksuta) ja ringkonnakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuse eest kolme arve alusel summas 612,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindajate poolt tsiviilasjas tehtud toimingute kohta on esitatud nõuetekohased spetsifikatsioonid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta, mille alusel on kohtul võimalik kulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata.
9.4.Ringkonnakohtu peab vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepinguliste esindajate poolt maakohtu menetluses kostja I vastu hagi esitamiseks tehtud toiminguid, mis kajastuvad arvel nr 1201046 ajakuluga 9 tundi 30 minutit. Samuti on põhjendatud kulu arvel nr 1206043 toodud arvamuse koostamine kohtule ajakuluga 5 tundi 40 minutit (nimetatud arvamuse esitamist nõudis hagejalt maakohus – I kd, lk 68, 73). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks ja põhjendatuks valdavat osa arvetel nr 1209038 ja 1210031 märgitud toimingutest, mille tulemusena esitati maakohtule 01.10.2012 seisukoht vastuseks kostjate seisukohale, kuivõrd maakohus ei olnud hagejalt nimetatud seisukoha esitamist
nõudnud. Ringkonnakohus arvestab siiski arvel nr 1210031 kajastatud toimingutest kohtutäituri juures täitetoimikutega tutvumist ajakuluga 1 tund 30 minutit. Ringkonnakohtu menetluses on põhjendatud ja vajalikud toimingud arvel nr 1303070 toodud apellatsioonkaebuse õiguslik analüüs ja vastuse koostamine kostja I apellatsioonkaebusele ajakuluga 5 tundi 30 minutit. Kuivõrd toimiku materjalidest ei nähtu hageja esindaja poolt 14.01.2013 vastuse koostamist kostja I kompromissettepanekule (arve nr 1301060) ja 11.06.2013 kostjale I e-kirja koostamist (arve nr 130041), ei ole viimatinimetatud toimingute kulu alust pidada tsiviilasjas vajalikuks ja põhjendatuks ning need kulud ei kuulu kostja I poolt hagejale hüvitamisele. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks hüvitada hagejale õigusabiteenuse arvetel eraldi välja toodud bürookulusid, kuna leiab, et sellised kulud on hõlmatud juba menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtud toimingutega, mis on konkreetsetelt arvete spetsifikatsioonides välja toodud.
9.5.Kokku loeb ringkonnakohus hageja mõistlikuks õigusabi mahuks seega 22 tundi 10 minutit, sh maakohtu menetluses osutatud õigusabi 16 tunni 40 minuti ulatuses (arve nr 1201046 alusel 9 tundi 30 minutit, arve nr 1206043 alusel 5 tundi 40 minutit ja arve nr 1210031 alusel 1 tund 30 minutit) ning ringkonnakohtu menetluses osutatud õigusabi 5 tunni 30 minuti ulatuses (arve nr 1303070). Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on olnud 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja lepinguliste esindajate tunnitasumäär on mõistlik ning seega moodustab hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja kulu 2216,67 eurot (sh õigusabikulu maakohtus 1666,67 eurot ja õigusabikulu ringkonnakohtus 550 eurot). Ringkonnakohus leiab, et sellises suuruses hageja õigusabikulu vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Maakohtu poolt tunnustatud hageja lepingulise esindaja kulu 3285,72 eurot on ilmselgelt ülemäärane. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et nõustub hageja seisukohaga vastuses määruskaebusele, et asjaolu, et hageja märkis hagiavalduses lisaks M. Nermannile kostjateks ka tema abikaasa ja AS Haabersti Maja, ei ole asja materjalidest (hageja koostatud ja esitatud menetlusdokumentidest) nähtuvalt hageja lepingulise esindaja kulusid arvestataval määral suurendanud.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kostjal I tuleb hüvitada hagejale maakohtusse esitatud hagiavalduselt tasutud riigilõiv 798,89 eurot. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu (31.01.2012 maksekorraldus – I kd, lk 26, II kd, lk 130) seaduses sätestatud suuruses ning riigilõivu tasumise näol on tegemist hageja poolt maakohtus kantud menetluskuluga seoses hageja nõudega kostja I vastu, millised kulud on jäetud kostja I kanda.
11.Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses, st ka registripäringutele tehtud kulutuste hüvitamise osas. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 2 sätetest on tegemist menetluskuluga (asja läbivaatamise kuludega). Kuivõrd ka määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sisulist põhjendust, miks ei peaks need kulud hagejale hüvitamisele kuuluma, tuleb kostjal I hüvitada hagejale kulu isikuandmete kontrolliks 1,33 eurot (arvel nr 1201046) ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu 1,89 eurot (arvel nr 1206043), kokku kulud 3,22 eurot.
12.Ülaltoodu alusel moodustavad hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 3018,78 eurot, sh riigilõiv 798,89 eurot, päringute kulu 3,22 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2216,67 eurot (ilma käibemaksuta).
13.Kuivõrd TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning hageja oli menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud, on maakohtu määrus seaduslik ka osas, milles kohus määras, et kostjal I tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.