Võlaõigus › Võõrandamislepingud

3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja nõue ja põhjendused Hageja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: AS ON24 (kostja) ning OÜ Light24 (hageja) kui tarnija sõlmisid 23. jaanuaril 2013. a tarnelepingu, mille p 2.1 alusel tarnija müüb ja AS ON24 ostab ning müüb edasi lõpptarbijatele tooteid internetikeskkonnas ON24 vastavalt lepingule ja selle lisadele. Leping sõlmiti sama sätte kohaselt tähtajatult ning korralise ülesütlemise võimalusega. Lepingu p 9.1 järgi võib lepingut lõpetada ühe poole algatusel. Lepingut lõpetav pool teatab lepingu lõpetamisest teisele poolele üks kuu ette.

Kostja leiab, et tal esinesid kõik alused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna hageja rikkus järjepidevalt ning paranemismärkideta lepingu olulisi tingimusi (hageja ei pidanud järjepidevalt kinni kokkulepitud tarnetähtaegadest, tooted ei olnud pakendatud nõuetekohaselt ning ei vastanud hageja poolt lubatud tingimustele ja tootestandarditele), mille täpne järgimine oli kostja huvi eelduseks lepingu jätkamise vastu. Kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et hagejal on kahju hüvitamise nõue kostja vastu (millele kostja tervikuna vastu vaidleb), on hageja kahju nõude arvestus kostja hinnangul koostatud ebaselgetel alustel ning tõendamata. Kostja on lepingu nõuetekohaselt erakorraliselt üles öelnud, kuna hageja rikkus pidevalt lepingu tingimusi, milledest hagejapoolne kinnipidamine oli kostja huvi eelduseks lepingu jätkamise vastu. Kostjal olid olemas mitmed alused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja huviks lepingu sõlmimisel oli kasusaamine, kuid tulenevalt hageja arvukatest rikkumistest on kostja saanud nii varalist kui mittevaralist kahju, mis ületab igasuguse kasu, mida kostja sõlmitud lepingust sai. Leping öeldi üles, sest hageja vältis pidevalt kostja kontakteerumisi („pidev infosulg“) ning et hageja tooted ei vasta lepingutingimustele („reklamatsioonid, mis on kaasa toonud palju lisatööd meie klienditeenindusele, logistikale, laole, müügijuhile“). Samuti selgitas kostja täiendavalt hagejale oma 18.02.2014 e-kirjas, et leping öeldi hagejaga ülesse ka põhjusel, et hageja ei täida korrektselt lepingu punktist 4.5 tulenevat kohustust maksta tagasiostetud toodete eest. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumised olid vastavates e-kirjades sõnastatud nii nagu pooled nimetatud kohustusi omavahelises suhtes sõnastasid, seega pidi hageja väga hästi saama aru, mille tõttu kostja temaga lepingu üles ütles. Kohtu põhjendused Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine. VÕS § 76 lg 1: kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100: kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 116 lg 1: lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 2: olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 116 lg 2 p 4: olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 196 lg 1: kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg 2: kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Kohus nõustub kostja poolt esitatud määravat tähendust omavate seisukohtadega. Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt pooled olid lepingulises suhtes, leping koos lisadega tõendab seda (tl 8 – 13). Hagiavalduse kohaselt katkestas kostja 3. veebruaril 2014. a omalt poolt teenuse osutamise. Õige on kostja seisukoht, et poolte vahel ei olnud sõlmitud teenuse osutamise lepingut, sest lepingu kohaselt (tl 8 p 2.1) müüs hageja kostjale valgustustooteid, mida kostja müüs edasi ostjatele (klientidele). Uuritud tõenditest tuleneb kostja poolt esitatud asjaolu, mille kohaselt hageja rikkus korduvalt lepingust tulenevaid kohustusi. Ülesütlemisavaldusena käsitletavas kostja 17.02.2014 kirjas (tl 14) nimetatud etteheited puudutavad infosulgu ja reklamatsioone. Õige on hageja esindaja seisukoht, et ülesütlemisavaldust ei saa mitu korda esitada. Kostja 18.02.2014 (tl 15) ja 19.03.2014 (tl 19) kirjades märgitu on selgitused ülesütlemisavalduse suhtes, mis ei asjas määrava tähtsusega, kuid milles märgitud andmetes puudub alus kahelda. Toimikuleht 15 kirjas nimetatud fail on esitatud kostja poolt ka kohtule (tl 54-55). Kuivõrd kostjal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda, siis on ebaõige hageja seisukoht, et 17.02.2014 kirjas (tl 14) sisalduvat tuleb lugeda lepingu korraliseks ülesütlemiseks. Kuivõrd hageja rikkus lepingut korduvalt, ülesütlemisele eelnevad etteheited ei olnud piisavaid tulemusi andnud, siis olid täidetud lepingu erakorralise ülesütlemise eeldused ja oli olemas alus leping erakorraliselt üles öelda. Kostja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Hageja rikkus korduvalt enne lepingu ülesütlemist lepingust tulenevaid kohustusi (tarnetähtaegadest kinnipidamine, viivitustest õigeaegne teavitamine), mille täpne järgmine oli lepingust tulenevalt kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kuigi kõikide tarnetähtaegadega rikkumiste korral ei esitatud reklamatsioone, saab siiski järeldada kostja väite õigsust, mille kohaselt hageja rikkus korduvalt lepingust tulenevaid kohustusi st hageja ei pidanud kinni kokkulepitud (ehk esialgsetest) valgustustoodete tarnetähtaegadest.

Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd hageja on lepingulisi kohustusi rikkunud korduvalt, siis andis see kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt ka edaspidi. Tarnetähtaegade mitmekordsed muutused ei ole kostja poolt aktsepteeritud vaikimisi. Tarnete hilinemistest oli kokku lepitud teavitada vähemalt 2 tööpäeva ette (tl 13). Nimetatud lepingulist tingimust rikkus hageja korduvalt. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et täiendava tähtaja andmine olukorras, kus esialgse tarnetähtaaja muutmine oli järjepidev, siis ei olnud kostja kohustatud andma täiendavat tähtaega rikkumiste kõrvaldamiseks olukorras, kus kostja hoiatas hagejat, et edasiste lepingurikkumiste korral koostöö edasi jätkuda ei saa (tl 49). Seega puudub alus lugeda lepingut pärast ülesütlemist jätkuvaks korralise ülesütlemise puhuks kokkulepitu (tl 9 p 9.1) alusel. Lepingu punkt 3.3 (tl 8) sätestas hageja kohustuse kontrollida internetis oleva tooteinfo ja tarnetähtaegade õigsust, vajadusel pidi hageja teatama muudatustest kostjale või viima vastavad muudatused ise sisse. Puudub alus kahelda kostja väites, et iga toote esialgse tarne tähtaeg on määratud hageja poolt, sest ainult hageja sai anda informatsiooni, millal konkreetne toode tarnitakse. Tarnetähtaegade muutmine hilisemaks toimus hageja informatsiooni alusel. Hagejal oli ligipääs toodete tarnimist hõlbustavasse programmi Manager (tl 8, p 3.3, 3.4), millest nähtusid toodete esialgse tarne kuupäev ja selle hilisemaks muutmine. Programmi andmete sisestamine toimus hageja poolt või hageja poolt antud informatsiooni alusel. Programmi Manager ekraanitõmmistest nähtuvad esialgse tarnetähtaja muutmised ja reklamatsioonide lahendamisega viivitamine (esialgsed tarnetähtajad ja hilisemad kuupäevad märgitud sinise markeriga, tl 51-53, 91- 100). Puudub alus kahelda kostja väites, et toodete tarnetega hilinemine puudutas kõiki kliente, kes toote olid tellinud ning hageja poolt lepinguliste kohustuste mittejärgimine tõi kaasa klientide (so ostjate) silmis kostja usaldusväärsuse ning maine kaotuse. Tarnetähtaegadest mittekinnipidamine hageja poolt tõid kaasa etteheited klientide poolt kostjale (sh tl 110). Kostja poolt esitatud asjaolud, mille kohaselt tooted ei olnud pakendatud nõuetekohaselt ning ei vastanud hageja poolt lubatud tingimustele ja tootestandarditele, ei ole otseselt hagi rahuldamata jätmise aluseks, sest puudub otsene seos ülesütlemise avaldusega. Kostja 10.01.2014 kirjaga hagejale (tl 47-48) ja kirjadega (tl 101-104) on tõendatud, et kostja on hagejale esitanud rohkem kui neli reklamatsiooni. Hageja poolt esitatud asjaolu, et lepingu lõpetamise tingis ainuüksi krediitarvete mitteväljastamine tagastatud valgustitele (mida hageja pärast siiski hiljem tegi) ei vasta uuritud asjaoludele.

Kostja 11.03.2014 vastus hageja pretensioonile (tl 19) sisaldab kostja seadusliku esindaja ülevaate lepingu erakorralise ülesütlemise põhjustest. Hageja kiri kostjale (tl 58) tõendab, et hageja väide, et kostja oli lõpetanud lepingu täitmise alates 03.02.2014 kogu ulatuses, ei vasta tõele. Lisaks tarnetähtaegadest mittekinnipidamisele esines ka mittekohase toote tarnimisi (tl 101-104, 114-116), samuti kauba tarnimiste probleeme (117-118) seoses transpordiga, mille eest vastutas hageja. Puudub alus kahelda kostja väidetes, et korduvad hagejast tingitud probleemid tingisid lisatöö ja häired kostja struktuuride (klienditeenindus, logistika, ladu) toimimises. Pooled ei eita asjaolu, et töökorralduslikud etteheited on ka varem pooltevahelise suhtluse objektiks olnud. Üheks tõendiks kostja töötaja kiri hagejale (tl 49), kus heidetakse ette vastuste mittesaamist. Samuti kiri, kus heidetakse kostja poolt hagejale ette vastuste mittesaamist ja probleeme kommunikatsiooniga (122). Hageja on taotlenud kirja teel ka tarnetähtaja muutmist (tl 50). Hageja viiteid kolmandate isikute käitumisest kui tarneprobleemide põhjustest (tl 120) ei välista hageja enda vastutust kostja ees. Kostja poolt esitatud tabelid (tl 40-46, 138-144) ei ole käsitletavad tõenditena, vaid abistava iseloomuga dokumentidena, milles märgitud informatsioonis kahtlemiseks alus puudub. Kuivõrd lepingu kohaselt kostja müüs ostjatele tooteid, mis olid hageja käest ostetud, siis kostja on jätkanud väiksemas mahus selliste (hageja käest varem ostetud) toodete müüki enda poolt hallatavas internetikeskkonnas. Hageja poolt esitatud kostja esindaja kirjast (tl 22) nähtuvalt leiab kostja esindaja, et puudub poolte vahel kokkulepe, mitu toodet peab müügis olema või kui palju peab mingis ajaühikus müük olema. Nii nagu on Light24-l olnud vabadus tooteid lisada ja maha võtta nii on see vabadus ka ON24-l. Hageja nõue väidetava kahju hüvitamiseks (tulenevalt väidetavalt saamata jäänud tulust perioodi

Tulenevalt eeltoodust on põhjendamatu ka viivise nõue. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.