lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-53485/19

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-53485/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts AQUA MARINA10120426(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-53485

Tsiviilasi

Silvia Egorova hagi AS-i Aqua Marina vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt ülesütlemise hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja üürilepingu pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. juuli 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Silvia Egorova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Silvia Egorova (isikukood:

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): Aqua Marina AS (registrikood: 10120426; asukoht)

1.Jätta Viru Maakohtu 18. juuli 2014. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Silvia Egorova esitas 20.06.2014 Viru Maakohtule hagiavalduse AS-i Aqua Marina vastu eluruumi üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt üürilepingu

ülesütlemise hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja üürilepingu pikendamiseks. Hageja esitas koos hagiga taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. Taotluse kohaselt on taotleja vanaduspensionär. Taotleja sissetulekuks on pension X eurot. Taotleja igakuised püsikulutused on toidukulud X-X eurot, kommunaalkulud X eurot, ravimid X eurot, telefon X eurot ja hügieenivahendid X eurot, kokku keskmiselt X - X eurot. Taotlejal on pangakonto Swedbank AS-is, mille jääk taotluse esitamise seisuga on X eurot. Taotlejale ei kuulu kinnisvara, mootorsõidukeid ega muud vara, millele saaks pöörata sissenõude.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus keeldus 18.07.2014. a määrusega Silvia Egorovale menetlusabi andmisest. Maakohus andis Silvia Egorovale tähtaja riigilõivu 450 euro tasumiseks 30 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohus tegi päringud erinevatele registritele taotleja kohta. Maksu- ja Tolliameti 14.07.2014 vastuse kohaselt makstakse taotlejale pensioni. Sotsiaalkindlustusameti 03.07.2014 vastuse kohaselt on taotlejale määratud vanaduspension X eurot kuus. Taotlejal on arvelduskonto Swedbankis, mille saldo 11.07.2014 seisuga on X eurot. Taotlejal on AS-is Swedbank hoiukonto, millel seisuga 11.07.2014 on rahalised vahendid summas X eurot. TsMS § 181 lg 1 p-st 1, § 182 lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt ei pidanud kohus põhjendatuks anda Silvia Egorovale menetlusabi. Menetlusabi taotluse kohaselt on taotleja igakuised püsikulutused keskmiselt X - X eurot kaetud taotleja sissetulekuga, milleks on pension X eurot kuus. Taotleja hoiukontol olevate rahaliste vahendite arvelt, s.o X eurot, on võimalik tasuda riigilõiv 450 eurot. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna kohus määras hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks, siis kohus tegi hagejale ettepaneku hagiavalduse täiendavaks põhistamiseks ja nõude tõendamiseks. Hageja väidab, et tema ja kostja vahel eksisteerib üürisuhe ning et hageja kasutab eluruumi üürilepingu alusel, kuid hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit üüri maksmise kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline tuvastada, millisel õiguslikul alusel, kas tasuta kasutamise või üürilepingu alusel, hageja eluruumi kasutab. Samuti palus kohus hagejal täpsustada, millise kuupäevaga ja kellega sõlmitud üürilepingu pikendamist hageja nõuab ning mis ajast alates peaks hageja arvates kohus hagi rahuldamise korral üürilepingut pikendama.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Silvia Egorova esitas 06.08.2014. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada taotlus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kaebuse esitaja eakas inimene (88-aastane), kelle igakuuliste kulude hulka kuuluvad kulutused toidule, eluasemele ja ravimitele ning arsti juures käimisele. Vanaduspensionist kulub vaid igapäevaste kulude katmiseks. TsMS § 182 lg 2 p-i 1 alusel ei saa menetlusabi andmisest keelduda;

2) ei saa menetlusabi andmisest keelduda ka TsMS § 182 lg 2 p-i 2 alusel, sest kaebuse esitajal puudub igasugune vara; 3) asuvad hoiukontol kaebuse esitaja säästud. Kaebuse esitaja on vähehaaval suutnud koguda summa, mis katab tema matusekulud. Arvestades kaebuse esitaja kõrget vanust ja tervislikku seisundit, ei saa kaebuse esitaja oma sääste riigilõivu tasumiseks kulutada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 18. juuli 2014. a määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi.
5.Maakohus on hinnanud hageja majanduslikku seisu ja keeldunud hagejale menetlusabi andmisest TsMS § 182 lg 2 pi-de 1 ja 2 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul keelduda menetlusabi andmisest TsMS § 182 lg 2 pi-de 1 ja 2 alusel. Hagejale ei kuulu vara, millele saaks pöörata sissenõude. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ega mõistlikuks seda, et hageja peab tasuma riigilõivu oma säästude arvelt. Arvestades hageja kõrget iga ja seda, et hageja on säästnud oma matusekulude katmiseks, ei ole põhjendatud kohustada hagejat tasuma riigilõivu oma säästude arvelt. Ringkonnakohus leiab, et menetlusabi andmisest tuleb keelduda TsMS § 181 lg 3 alusel. TsMS § 181 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas hagi eluruumi üürilepingu korralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt ülesütlemise hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja üürilepingu pikendamiseks. Hageja märkis hagiavalduses, et AS Aqua Marina on esitanud 22.11.2013. a hagiavalduse Viru Maakohtusse (tsiviilasi nr 2-13-55744) valduse üleandmise ja hageja eluruumist väljatõstmise nõudes. Ringkonnakohus leiab, et puudub mõistlik põhjendus menetleda käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõudeid (s.o eluruumi üürilepingu korralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt ülesütlemise hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja üürilepingu pikendamiseks) tsiviilasjast nr 2-13-55744 eraldi. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõuded on käsitletavad vastuväidetena, mida saab esitada tsiviilasja nr 2-13-55744 raames. Valduse vabastamise nõude menetluses peab maakohus võtma seisukoha, kas eluruumi üürileping on kehtivalt üles öeldud ning kas ülesütlemine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus hagi menetlusse võtmiseks. Menetlusabi andmisest tuleb TsMS § 181 lg 3 alusel keelduda.
6.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ebaõigesti määranud riigilõivu suuruse. Hagi esitati 20.06.2014. a. Kuna hagi on esitatud enne 01.07.2014. a, tuleb riigilõivu määramisel lähtuda enne 01.07.2014. a kehtinud riigilõivumääradest. Riigikohus tunnistas 10. detsembri 2013. a otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Tulenevalt Riigikohtu lahendist kuulub kohaldamisele riigilõivu soodusmäär. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub hagilt hinnaga 7000 eurot tasumisele riigilõiv summas 375 eurot.

Maakohus andis hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks 30 päeva kohtumääruse kättesaamisest alates. Maakohtu määratud riigilõivu tasumise tähtaeg on möödunud. Kui maakohus peab põhjendatuks hagiavaldust menetleda, on maakohus kohustatud andma hagejale uue tähtaja riigilõivu summas 375 euro tasumiseks.

7.Määruskaebuse esitaja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot. Kuna RLS § 22 lg 1 p-i 10 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise eest, kuulub riigilõiv summas 50 eurot taotluse esitamisel tagastamisele.
8.Määrus ei kuulu edasikaebamisele TsMS § 191 lg 1 lause 2 kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja