2-14-52223
Kohtuasja number
2-14-52223
Määruse tegemise aeg ja koht
01.oktoober 2014, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Menetlustoiming
Pille Aver S Z hagi N V (T) ja V P vastu osa kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõudes Hagi läbivaatamata jätmine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S Z XXX Kostja I: N T (V) XXX Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrina Juhkami, Advokaadibüroo Küllike Namm, XXX Kostja II: V P XXX
Kohtuasi
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
S Z esitas 19.05.2014 Viru Maakohtule hagiavalduse N V (T) ja V P vastu tehingu tühiseks tunnistamise nõudes. 1(4)
2-14-52223 Avalduse kohaselt olid hageja ja kostja I OÜ Narva Elegant (edaspidi ettevõte) osanikud. 06.05.2014 kinkis kostja I oma osa kostjale II, mille kohta on sõlmitud notariaalne kokkulepe. Hageja leiab, et kinketehing on fiktiivne, kuna tegelikult sõlmisid kostjad ostu-müügilepingu. Hagi põhjenduste kohaselt sattus ettevõte 2008 makseraskustesse, ettevõtte Narvas Energia 2 ruumides asuva kaupluse tegevus lõpetati ning juhatus kostja I näol leidis mainitud ruumidele ostja. Müügihinna avaldamisest kostja I hagejale keeldus, kuid see pidi katma ettevõttel lasuva sissenõutavaks muutunud võla. Hageja ettepanekust teise ostja väidetava pakkumise kasuks otsustamiseks kostja I keeldus. 06.05.2014 võõrandas kostja I oma osaku kinketehinguga kostjale II, pärast mida ettevõte tasus viivitamatult võla ühele võlausaldajaist korteriühistule Energia 2. Hageja väitel pole ta kunagi olnud ruumide müügi vastu, kuid ta leiab, et näilise kinkelepinguga müügilepingut varjates on rikutud tema kui ettevõtte teise osaniku ausa ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Viru Maakohtu 04.06.2014 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ning hagejale anti tähtaeg hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Kohus selgitas hagejale, et võõrandamislepingu tühisuse tuvastamist saab hageda isik, kelle õigusi leping mõjutab ehk hagejal õigusliku huvi olemasolul. Hageja pidi kohtule põhjendada, kuidas vaidlustatud leping mõjutab õiguslikult hagejat. Hageja 09.06.2014 avalduse täpsustuse kohaselt seisneb tema õiguslik huvi selles, et hageja kui teine osanik omab teise osaniku poolt osa võõrandamisel selle ostmiseks ostueesõigust. Viru Maakohus võttis hagi 05.09.2014 menetlusse. Kostja I oma 28.08.2014 vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta selle läbi vaatamata. Vastuse põhjenduste kohaselt kostja I on seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Juhul, kui kostja I ja kostja II vahel 06.05.2014.a sõlmitud OÜ Narva Elegant osa kinkelepingu näol oleks tegemist tasulise tehingu, s.o müügilepinguga, ei saa see hageja õigusi rikkuda. ÄS § 149 lg 2 tuleneb, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. OÜ Narva Elegant sai kinkelepingu sõlmimisest ja selle sisust teadlikuks samal päeval kinketehingu toimumisega. Hageja teadmist kinkelepingu sõlmimisest kinnitab asjaolu, et ta on pöördunud kohtusse osa kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Hageja väitel on kostjad püüdnud varjata müügilepingut. Seega ka juhul, kui kohus peaks tuvastama kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kinkelepingu näilikkuse, jääb tehing kehtima müügilepinguna ning ostueesõiguse teostamise tähtaegade arvestamisel tuleb lähtuda lepingu osaühingu juhatusele esitamise ajast. Hageja ei ole esitanud avaldust ostueesõiguse teostamiseks võõrandamislepingust teadasaamisest ühe kuu jooksul, vaid on üksnes väitnud, et vastavalt seadusele on temal kui teisel osanikul osa tasulise võõrandamise korral kolmandatele isikutele ostueesõigus. Kostja I on seisukohal, et Hageja väited kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kinkelepingu käsitlemisel müügilepinguna on alusetud. Kostja I selgituse kohaselt võõrandas OÜ Narva Elegant 24.04.2014.a tema omandis olnud kinnisasjad (kaupluse ruumid) aadressil Energia 2 Narvas ning täitis müügitehingust saadud vahendite arvel ettevõtte kohustused erinevate võlausaldajate ees, sealhulgas KÜ Energia 2 ees. Osa tasulisel võõrandamisel peaks raha laekuma osa omanikule, mitte äriühingule. 2(4)
2-14-52223 Peale kinnisasjade võõrandamist puudusid ettevõttel nii likviidsed varad kui ka kohustused, ettevõtte majandustegevus oli seiskunud ja ettevõtte osade väärtus nullilähedane Kujunenud olukorras ning arvestades, et ettevõtte osanike omavahelised suhted ei võimalda ühist edasist majandustegevust, otsustas kostja I tema osaluse äriühingus tasuta üle anda kostjale II. Kostja II 05.09.2014 vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja 24.09.2014 vastuses kostjate vastusele kinnitab, et oli teadlik tehingust osa võõrandamiseks selle tegemise päevast alates, kuid juhatus ei võimaldanud tal toimunuga vahetult tutvuda. Hageja arvab, et ostueesõigus oleks teostatud, kui kostjad oleksid sõlminud osa müügilepingu. Hageja leiab, et alles siis, kui kohus tuvastab tehingu tühisuse, saab hageja tema taastatud õiguse raames viia läbi tegevusi.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et S Z hagi N V (T) ja V P vastu osa kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sama sätte alusel võib kohus jätta läbi vaatamata ka tuvastushagi , kui selles märgitud õiguslikku huvi pole võimalik tuvastushagiga kaitsta. S Z esitas tuvastushagi kostja I ja kostja II vahelise tehingu tühisuse tuvastamiseks eesmärgiga taastada enda ostueesõigust omava isiku staatus. Kolmas isik üldreeglina tehingut, mille pooleks ta ise ole, vaidlustada ei saa. Erandina sellisel juhul võib TsMS § 368 lg 1 kohaselt kolmas isik esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega on tuvastusnõude esitamise eelduseks õigusliku huvi põhistamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus pidada väidet usutavaks. Hageja usub, et tal oleks soovi korral õigus ostueesõigust teostada, kui tuvastatakse, et kostjate vahel sõlmitud tehing on selle näilisuse tõttu tühine. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS ) § 244 lg 2 kohaselt tekib ostueesõigus seaduse alusel või tehinguga. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 149 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. VÕS § 244 lg 1 kohaselt on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. VÕS § 244 lg 4 alusel toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse esitamisega müüjale. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaoludel pole hageja hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejal puudub tuvastushuvi, sest tuvastamisele järgnev nõue on lõppenud. Isegi kui kostja I ja kostja II vahel sõlmitud osa kinkelepingu näol oleks tegemist müügilepinguga, ei saaks hageja enam ostueesõigust teostada kuna möödunud on hageja väidetavat õigust lõpetav tähtaeg. Ostueesõiguse kaitseks hagi esitamise eelduseks on VÕS § 244 lg 1 mõtte kohaselt teostatud ostueesõigus. Hageja väite kohaselt on kostjad püüdnud varjata müügilepingut ning tehingu tühisuse tuvastamisel taastub tema ostueesõiguse teostamise õigus. Hageja ei väida, et ta oleks võõrandamistehingust teadasaamisel ÄS § 149 lg 2 esimeses lauses sätestatud korras ostueesõigust teostanud, mistõttu jõuab kohus järeldusele, et hagiga taotletav eesmärk pole saavutatav. Lähtuvalt ülaltoodust leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata. 3(4)
2-14-52223 TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 427 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
(allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.