30. september 2014, kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
V. P.i hagi Eesti Energia AS-i vastu alusetult makstud summade ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
4397,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V. P. (isikukood: xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: riigi õigusabi korras Sergei Politšev (e-post [email protected]) Kostja: Eesti Energia AS (registrikood: xxx, asukoht Laki 14, 12915 Tallinn) Kostja lepingulised esindajad: Kaili Muru-Mölder (e-post [email protected]) Erik Salur (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta V. P.i hagi Eesti Energia AS-i vastu alusetult saadu tagastamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ning menetlusabi kulud summas 350 eurot riigi kanda.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.
1.V. P. esitas 22.04.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Energia AS-i vastu alusetult makstud summade tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Koos hagiavaldusega esitas V. P. menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused. Harju Maakohus rahuldas hageja taotlused ning andis hagejale riigi õigusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 350 eurot tasumisest. Harju Maakohus kohustas riigi õigusabi korras esindajat esitama kohtule nõuetekohast hagiavaldust.
2.Hageja esindaja N. L. esitas 15.10.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt sõlmis hageja kostjaga 10.11.2009 elektrienergiaga varustamise lepingu nr 41021987 teenuse osutamiseks hageja elukohas. Lepingu sõlmimise momendil oli elektriarvesti näit 0 ning mingeid võlgnevusi hagejal kostja ees ei olnud. 27.01.2010 esitati hagejale arve, mille kohaselt oli hagejal võlgnevus summas 4905,70 krooni. Seisuga 16.03.2010 oli hageja võlgnevus kostja ees juba 5500,40 krooni. Kostja väidete kohaselt tulenes võlgnevus elektrienergia kasutamise näidust 5141 KWH. Lõplikuks võlgnevuseks, mida kostja hagejalt nõudis, oli 1014,67 eurot. Hageja ei ole võlgnevust tasunud, kuna leidis, et temal võlgnevust ei ole. 14.03.2012 sai hageja väljalülitamise hoiatuse ja järgnevalt lõpetas kostja elektrienergiaga varustamise. Hageja oli sunnitud elama 8 kuud ilma elektrita ja tasuma lõpuks kõik võlgnevused, et saavutada kokkuleppe elektrivarustuse taastamiseks. Hageja leiab, et kostja on tekitanud talle kahju alusetu rikastumisega tema arvel ja lepingu rikkumisega, jättes hageja põhjusetult ilma energiaga varustamise teenusest. Sel ajal, kui hageja oli ilma elektrita, oli ta sunnitud muretsema endale gaasiballooni ning kasutama seda toiduvalmistamiseks ja korteri kütmiseks. Selleks oli tal vaja teha eraldi kulutusi. Hageja on 100% invaliid ja elektrienergiast ilmajäämine oli tema jaoks väga raske. Hageja hindab oma varalise ja mittevaralise kahju suuruseks koos alusetult tasutud võlgnevusega 3000 eurot suuruseks. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt alusetult saadud 1014,67 eurot ja lepingu rikkumise tõttu tekitatud varalise ja mittevaralise kahju 3000 eurot.
3.Hageja esindaja N. L. esitas 01.11.2013 Harju Maakohtule taotluse kohtuasja üleandmiseks kohtualluvuse järgi Viru Maakohtusse ning ühtlasi teatas, et tema ei osuta õigusabi Viru Maakohtu piirkonnas. Harju Maakohus keeldus 04.11.2013 hagiavalduse menetlusse võtmisest ning andis asja lahendamiseks Viru Maakohtule.
4.Viru Maakohus kõrvaldas 10.12.2013 advokaadi N. L. menetlusest seoses advokaadi keeldumisega õigusabi andmisest ning määras uue esindaja. Viru Maakohus kohustas esindajat kõrvaldama hagiavalduses puudused.
5.Hageja esindaja Sergei Politšev esitas 06.01.2014 Viru Maakohtule hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt esitas kostja hagejale arve, milles esineb vastuolu. Arves on näidatud, et perioodil 14.09.2009-31.12.2009 oli arvesti näit 005141 kWh. Leping oli aga sõlmitud 10.11.2009. Hageja leiab, et lepingu sõlmimise hetkel puudusid temal lepingujärgsed võlgnevused kostja ees. Seega kostja nõudis hagejalt alusetult 4905,70 krooni ehk 313,53 eurot. Hageja oli sunnitud tasuma kostjale nimetatud summa, kuna kostja edastas hagejale väljalülitamise hoiatuse ning hiljem lõpetas ka elektrienergiaga varustamise. Sellel ajal, mil oli hageja elektrita, pidi hageja tegema lisakulutusi, kokku 283,76 eurot. Hageja leiab, et kuna kostja nõudis hagejalt tasu enne lepingu sõlmimist, on tegemist alusetu rikastumisega ning kostja peab hagejale tasutud summa tagastama. Samuti peab kostja hüvitama hagejale kahju, mis on tekkinud hagejal alusetu väljalülitamise tõttu. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt 597,29 (313,53+ 283,76) eurot ja mittevaralist kahju kohtu poolt määratud ulatuses.
6.Viru Maakohus võttis 09.01.2014 hagiavalduse menetlusse ning edastas hagimaterjalid kostjale.
7.Kostja esitas 13.02.2014 Viru Maakohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt sõlmis hageja 10.11.2009 elektrilepingu tarbimiskohal asukohaga xxx. Tarbimiskohta oli paigaldatud arvesti juba enne hagejaga lepingu sõlmimist. Antud tarbimiskohal oli varasemalt sõlmitud ühetariifne tarbimisleping ja ka hageja jätkas ühetariifset tarbimist ja asus tarbima näidust 005141 (öise tarbimise näit oli enne ja pärast lepingu sõlmimist 0). Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud varem elektrileping tarbimiskohal asukohaga Pioneeri 15-18, Kohtla-Järve ja peale hagejaga uue lepingu sõlmimist kajastati esimesel arvel automaatselt ka varasem võlgnevus. Seega ei olnud 13.01.2010 arvel kajastatud võlgnevus seotud kuidagi näidust 005141, arvel on ka näha, et näitude alusel on arve esitatud summas 113,20 eurot. Tulenevalt varasemast võlgnevusest teises tarbimiskohas kuulus tasumisele kokku 320,77 eurot. Vaidlusaluse arve sisu oli hagejale kostja poolt korduvalt seletatud. Kostja täiendas ka, et vale on hageja väide nagu oleks hageja võlgnevuse ära tasunud. Hageja on tasunud varasemast võlgnevusest ainult 413 krooni, kuid võlgnevuse edasisest sissenõudmisest on kostja loobunud. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust ja põhjuslikku seost kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kostja leiab, et antud juhul ei esine moraalset kahju, mida oleks vaja rahaliselt kompenseerida. Energialepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused, mille kohaselt hüvitatakse lepingulise kohustuse rikkumise korral ainult otsese varalise kahju. Lähtudes eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata.
8.Kohtuistungil 16.06.2014, sõlmisid hageja ja kostja esindajad kompromissi. Pärast kohtuistungit ei nõustunud aga hageja kompromissi tingimustega ning kohus määras lahendada asja kirjalikus menetluses.
II KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõlmis 10.11.2009 kostjaga võrgu- ja elektrilepingu nr 41021987 võrguteenuse osutamiseks tarbimiskohal korteris asukohaga xxx(t.l. 2526). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on saanud hagejalt alusetult rohkem raha
kui sõlmitud lepingu alusel kuulus tasumisele ning kas kostja on tekitanud hagejale kahju.
11.Kohtule esitatud 13.01.2010 arvest nr 50292105 (t.l. 5) on näha, et arve on esitatud perioodi 14.09.2009-31.12.2009 eest summaga 113,20 krooni. Samast arvest nähtub, et arvesti algnäiduks oli 005141 ning kuulus tasumisele eelmisest perioodist 4905,70 krooni. Kohtule ei ole esitatud arveid perioodi eest lepingu sõlmimisest kuni 13.01.2010. Seega kohus järeldab, et summa 4905,70 krooni, mis kuulus tasumisele eelmisest perioodist, on tekkinud kuni 14.09.2009. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis vaieldamatult tõendaksid, et poolte vahel oleks olnud lepinguline suhe kuni elektrilepingu nr 41021987 sõlmimiseni. Kostja on küll viidanud oma vastuses asjaolule, et poolte vahel oli sõlmitud teine leping teise tarbimiskoha jaoks, kuid ei ole antud asjaolu tõendanud ega vastavat lepingut esitanud ega muul viisil põhjendanud summa 4 905,70 krooni tekkimist. Kohus peab vajalikuks selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et negatiivset asjaolu (antud juhul, et tasu nõudmiseks polnud alust) on keerulisem tõendada ja selle puhul on tegemist nö erandiga TsMS § 230 lg-s sätestatud tõendamiskoormusest. See tähendab, et negatiivse asjaolu tõendamiseks piisab, kui pool teeb seda usutuvaks, seega hageja ei pidanud esitama tõendeid kõikide võimalike lepingute puudumise kohta. Kui kostja tugines oma vastuses asjaolule, et poolte vahel oli sõlmitud teine leping teise tarbimiskoha jaoks, siis pidi kostja selle asjaolu tõendamiseks esitama ka vastavad tõendid. Kuna kostja ei ole seda teinud, loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel ei olnud lepingulist suhet kuni 10.11.2009. Seega nõudis kostja 13.01.2010 arvega hagejalt alusetult 4905,70 krooni, kuna seda summat nõudis hageja perioodi eest, millal ei kehtinud veel leping nr 41021987 ning muude lepingute olemasolu ei ole kostja tõendanud.
12.Hageja väidab, et tema on tasunud kõik kostja poolt esitatud arved ehk ka vaidlusalune arve summaga 4905,70 krooni. Kostja aga selgitas vastuses, et hageja tegelikult ei ole võlgnetavat summat tasunud. Hageja on esitanud maksekorraldused (t.l. 7, 8, 10-11, 28), millest aga ei nähtu, et hageja oleks tasunud võlgnevust summas 4905,70 krooni. Maksekorraldustest, mis on kohtule esitatud, nähtub, et ülekanded kostjale olid tehtud jooksvate arvete tasumiseks (t.l. 6; t.l. 21 ja 28). Kostja märkis vastuses hagile (t.l. 157158), et hageja ei tõendanud võlgnevuse tasumist ning hageja väide, et tema on tasunud vaidlusaluse arve täies ulatuses, on ebaõige. Kostja kinnitas, et hageja on tasunud võlgnevuse katteks ainult 413 krooni (t.l. 164). Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale 4905,70 kroonist tasunud 413 krooni.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et hageja on tasunud kostjale 413 krooni oma eeldatava lepingulise kohustuse täitmiseks. Kuid hiljem osutus, et kohustust tegelikult ei ole, kuna kostja nõudis tasu perioodi eest, millal ei olnud poolte vahel lepingulist suhet. Kostja ei ole
tõendanud, et tema on enne lepingu sõlmimist hagejaga osutanud teenust hagejale tarbimiskohas xxx. Kostja kinnitas nimetatud asjaolu ise vastuses hagile, märkides, et tasu oli nõutud teise lepingu alusel, mida aga kohtule esitatud ei ole. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale alusetult tasunud 413 krooni eeldatava lepingulise kohustuse täitmiseks, mida tegelikult aga ei olnud. Seega kostja on selle summa võrra rikastunud hageja arvel. Seega on täidetud VÕS § 1028 lg 1 eeldused ning hagejal oleks õigus saada tagasi alusetult tasutud 413 krooni ehk 26,40 eurot. Kostja on 08.07.2014 tasunud hagejale pooltevaheliste vaidluste lõpetamiseks 141,88 eurot (t.l. 201). Seega on kostja peale hagi esitamist tasunud hagejale muuhulgas ka.
14.Hageja nõudis ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS § 127 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Hagiavaldusest võib aru saada, et kahju on hagejal tekkinud väidetavalt elektrienergia väljalülitamise tagajärjel. Seega leiab kohus, et kahju võis hagejal tekkida pärast lepingu sõlmimist ning on seotud kostjapoolse lepingu rikkumisega. Kohus leiab aga, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud. Hagiavaldusest ei selgu, millal üldse toimus elektri väljalülitamine. Kohtule on esitatud väljalülitamisehoiatus (t.l. 12), millel on märgitud kuupäevaks 14.03.2012 ning tasumata arvete summadeks 165,96 eurot 31.12.2011 arve alusel ja 14,48 eurot 31.01.2012 arve alusel. Seega väljalülitamise hoiatus ei olnud seotud kuidagi võlgnevusega, mis on tekkinud enne lepingu sõlmimist. Hoiatus oli hagejale tehtud põhjusel, et tema ei tasunud jooksvaid arveid. Hagejale oli tehtud meeldetuletused ka pärast (t.l. 16, 20, 23), kuid nendest meeldetuletustest ei nähtu, et kostja oleks energiat välja lülitanud, oleks oma lepingulist kohustust rikkunud või oleks alusetult energia välja lülitanud. Seega leiab kohus, et hageja pole tõendanud, et kostja oma lepingulist kohustust rikkunud ja seega ei saa hageja nõuda ka kahju hüvitamist lepingu alusel. Ka ei oleks lepingust tulenevalt hagejal lepinguvälise kahjunõude esitamine võimalik. Kohus juhib hageja tähelepanu ka energialepingu tüüptingimuste p-le 6.5, mille kohaselt võrguühendus katkestatakse siis, kui ostja on jätnud tasumata müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma. Kohtule esitatud tõenditest (hagejale esitatud arved) on näha, et hageja jättis korduvalt tasumata jooksvaid arveid. Seega ei saa kohus kuidagi eeldada, et väljalülitamine võis toimuda võlgnevuse 4905,70 krooni tõttu ja seega ka alusetult.
Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit kahju olemasolu kohta, eelkõige varalise kahju kohta ega põhjendanud, millist varalist kahju on väidetav energia väljalülitamine hagejale põhjustanud. Kuna ei ole tuvastatud kostjapoolne lepingu rikkumine ja kahju tekkimine, siis ei saa kohus analüüsida ka põhjuslikku seost kostja teo ja tagajärje vahel.
15.Eeltoodu alusel tuleb jätta esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi kulud (t.l. 129-131). TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohustatud isikuks TsMS § 179 lg 1 mõistes on hageja. Hageja sissetulek ei ole piisavalt suur võimaldamaks tasuda riigilõivu täies ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud põhjus on mõjuv ning vabastab hageja riigilõivu summas 350 eurot riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.