lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-10673/25

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-10673/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1078
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-10673

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. september 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-10673

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu võlgnevuse 5000 eurot ja viivise 5000 eurot nõudes

Tsiviilasja hind

10000 eurot Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja Aleksei Smelov, e-post [email protected]);

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: XXX(isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, faktiline asukoht XXX, seaduslik esindaja (eestkostja) Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post [email protected]; [email protected] Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-14-10673

1.XXX(hageja) on esitanud Harju Maakohtusse hagi XXX(kostja) vastu võlgnevuse 5000 eurot ja viivise 5000 eurot väljanõudmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 23.01.2013 sõlmitud kirjalik laenuleping, mille alusel sai kostja kätte laenuna 5000 eurot. Laenulepingu p 3 kohaselt pidi kostja tagastama hagejale laenu hiljemalt 23.04.2013. Kostja ei ole laenu tagastanud. Vastavalt laenulepingu p-le 6 on hagejal kui laenuandjal õigus nõuda laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral viivist 0,5 % päevas. Nõue on muutunud sissenõutavaks 24.04.2013.a. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 24.04.2013 – 31.12.2013 eest summas 6125 eurot, kuid vähendab 5000 euroni. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu 5000 eurot ja viivise 5000 eurot väljamõistmist, so kokku 10000 eurot.
2.22.09.2014 avaldusega vähendas hageja oma nõuet 5000 euroni (tl 131-134). Kostja vastus
3.Kostja eestkostja vaidleb hagile vastu, leides, et hagi on tõendamata. Kostja eestkostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja hagejalt 5000 eurot laenuks saanud ja kostja kui piiratud teovõimega isiku allkiri laenulepingul seda asjaolu ei tõenda (tl 62-63, 127-128). Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja tagastamata laenu tagastamist ja selle hilinemisega seonduvat viivist (VÕS § 396 lg 1, 113 lg 1). Korrigeeritud hagiavalduse kohaselt hageja nõustub, et tema poolt kostjaga 23.01.2013 sõlmitud laenuleping on tühine, kuna kostja oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2, 11 lg 1) ja leiab, et raha tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel (tl 131-133). TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätete alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
6.TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub kostja eestkostjaga, et hageja väited kostjale tühise tehingu alusel rahasumma 5000 eurot üleandmise kohta on tõendamata. Kohtu hinnangul olukorras, kus pooltevaheline tehing kujutab endast tühist tehingut, ei saa teisiti hinnata ka kostja omakäelist kinnitust laenulepingul raha 5000 eurot kättesaamise kohta (tl 5). Kostja suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt esines kostjal väidetava laenulepingu sõlmimise ajal 23.01.2013 kaugele arenenud krooniline vaimuhaigus püsikululise paranoidse skisofreenia kujul, mille tõttu ta ei suutnud oma tegudest aru saada või neid juhtida, st ta ei saanud aru oma tegude iseloomust ja ei olnud neid võimeline juhtima (tl 112). Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et nii nagu laenulepingu kui tehingu puhul, ei saanud ka kostja omakäelise kinnituse puhul raha saamise kohta aru, mida ta oma allkirjaga kinnitab. Kohtu hinnangul võib laenulepingu tekstist aru saada, et selle sõlmimise eesmärgiks ei olnud mitte lihtsalt laenu andmine, vaid soov kallutada kostjat oma korterit hagejale müüma (p 4). Asjaolu, et ta oli huvitatud kostja korteri omandamisest, on kinnitanud ka hageja (tl 76-77). Hageja väitel andis ta kostjale laenu (mida korteri müügilepingu sõlmimisel oleks arvestatud osaliseks ettemaksuks korteri müügi2

2-14-10673 hinnast) sularahas, kuna viimasel puudus pangakaart. Kohtu hinnangul on selline selgitus paljasõnaline ja vajadusel oleks hagejal olnud ka muidu võimalusi, kinnitamaks raha üleandmist. Kohus ei nõustu ka hageja väitega, et tal ei saanud 23.01.2013 tehingu sõlmimisel olla mingeid kahtlusi kostja täielikus teovõimes. Kohtu hinnangul võib laenulepingu tekstist järeldada, et hageja tegelikult kahtles 23.01.2013 tehingu sõlmimisel kostja vaimses seisundis ja temaga sõlmitud lepingu kehtivuses (st pidas võimalikuks selle tühisust), vastasel korral ei oleks laenulepingusse lisatud selliste lepingute jaoks ebaharilikku klauslit „p 9. Laenulepingu sõlminud isikud on vaimselt terved, teovõimelised isikud ning on koostanud käesoleva lepingu vabatahtlikult ja ilma sunduseta“ (tl 5). Osundatu viitab kohtu arvates sellele, et hageja pidas kostja vaimse seisundi tõttu tema piiratud teovõimelisust tõenäoliseks, kuid lootis seda puudust ületada nimetatud klausli lisamisega lepingusse. Kohtu hinnangul ei tõenda sularaha raha üleandmist kostjale summas 5000 eurot ka hageja poolt esitatud täiendavad tõendid, sh tõendid selle kohta, et hageja võttis ca kuu aega enne tehingut (27.12.2012) välja sularaha 3000 eurot (tl 79-81) ja et hagejal oli 23.01.2013 seisuga pangaarvel raha summas 19076,34 eurot (tl 78). See tõendab küll, et hagejal võis olla väidetava laenu andmiseks vajalik rahasumma (5000 eurot), kuid mitte seda, et see rahasumma oleks olnud kostjale laenuna üle antud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus

7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
8.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja