2-14-55505/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-14-55505 130 421,81 eurot. Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt kasvavate intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele, kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda kõigi võlgniku raamatupidamisdokumentidega. Samas võlgniku arvelduskontode kasutamisest ja arvelduskontodel nähtuvast võib järeldada, et võlgnik lõpetas majandustegevuse 2013 teises pooles. Selgeid vara tagasivõitmise võimalusi ei nähtu. Arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tegevuse lõpetanud, ei ole ajutise halduri hinnangul ka võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võttes arvesse, et võlgniku juhatus ei ole koostanud ning seega ka esitanud registripidajale majandusaasta aruandeid alates 2012 ja 2013, võivad võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Kuivõrd võlgniku majandustegevus on olnud kahjumlik ja omakapital negatiivne juba 2011 alates, on ajutise halduri hinnangul võimalik, et võlgniku juhatus ei ole täitnud pankrotavalduse esitamise kohustust, mis on KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süütegu. Võlgnik on ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 14 töötunni eest 1 120 eurot (arvestusega 1 tund=80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks, kokku 1 489,60 eurot, ja palub selle kanda ajutise halduri arveldusarvele. Ajutine haldur palub vajalike kulutuste katteks välja mõista 68,88 eurot ja kanda see Cavere Õigusbüroo OÜ arveldusarvele. Ajutine haldur tegi ettepaneku pankrotimenetluse jätkamise korral kohtudeposiiti 2 000 eurot maksmise kohta. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu palub ajutine haldur tuginedes PankrS § 23 lg 4 ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Ajutine haldur tegi ettepaneku pankroti raugemise korral jätta dokumentide hoidja nimetamata, kuna pole teada kas ja kelle käes võlgniku raamatupidamisdokumendid käesoleval hetkel on.

6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku varaks on laojääk hinnangulise väärtusega 700 eurot ja võlgnikul on kohustusi vähemalt 130 421,81 eurot. Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt kasvavate intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjust ei saa ajutine haldur lõplikult öelda võlgniku raamatupidamisdokumentide puudulikkuse tõttu, kuid arvelduskontodelt nähtub, et võlgniku majandustegevus lõppes 2013 teises pooles. Tervendamise ja tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgniku juhatus koostanud ning seega ka esitanud registripidajale majandusaasta aruandeid alates 2012 ja 2013, mistõttu võivad võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Kuivõrd võlgniku majandustegevus on olnud kahjumlik ja omakapital negatiivne juba 2011 alates, on ka võimalik, et võlgniku juhatus ei ole täitnud pankrotavalduse esitamise kohustust, mis on KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süütegu.