30. september 2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-55505
Tsiviilasi
XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, likvideerimisel, asukoht XXX); Avaldaja/võlgniku seaduslik esindaja: likvideerija Kaupo Meier (tel 6 261 265, e-post: [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]); Ajutine pankrotihalduri lepinguline esindaja: Kerli Kase 04.09.2014. a.
Kohtuistungi toimumise aeg või viide kirjalikule menetlusele
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada XXXOÜ (registrikood XXX, likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Martin Krupil likvideerida XXXOÜ (registrikood XXX, likvideerimisel) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).
Vabastada ajutine pankrotihaldur Martin Krupp alates XXXOÜ (registrikood XXX, likvideerimisel) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata XXXOÜ (registrikood XXX, likvideerimisel) dokumentide hoidjaks XXX (isikukood XXX).
2-14-55505
5.Määrata XXXOÜ (registrikood XXX, likvideerimisel) ajutise halduri Martin Krupi tasuks 1 120 (üks tuhat ükssada kakskümmend) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 369,60 eurot (kolmsada kuuskümmend üheksa eurot ja 60 senti) ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 68,80 eurot (kuuskümmend kaheksa eurot ja 80 senti).
6.Mõista välja XXXOÜ-lt (registrikood XXX, likvideerimisel) Martin Krupi kasuks ajutise halduri tasu 1 120 (üks tuhat ükssada kakskümmend) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 369,60 eurot (kolmsada kuuskümmend üheksa eurot ja 60 senti) (Martin Krupi arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank) ja Cavere Õigusbüroo OÜ kasuks vajalikud kulutused summas 68,88 eurot (Cavere Õigusbüroo OÜ arveldusarve nr XXXXXXXXXXAS-is Swedbank). Väljamõistetud ajutise halduri tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (millest tuleb kinni pidada seaduses ettenähtud maksud). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb nimetatud summa kanda Martin Krupi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Edastada kohtumäärus viivitamata Harju Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, võlausaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile.
10.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (registrikood 70007340, aadress Turu 2, 51014 Tartu). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaolud
1.XXXOÜ (likvideerimisel, ka võlgnik) esitas 06.08.2014 kohtule pankrotiavalduse. XXXOÜ (likvideerimisel) palub välja kuulutada äriühingu pankrot, kuna äriühing on muutunud maksejõuetuks ja see ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks muuhulgas ebaõnnestunud äriplaan, kuna äriplaanis kavandatud mahtu saavutada ei õnnestunud, ja võlgnik tegeles kogu tegutsemisperioodil suure kahjumiga. Täiendavat kapitali kahjumi katmiseks ja äritegevuse finantseerimiseks võlgnikul leida ei õnnestunud ja majandustegevus seiskus. Võlgnikul on kohustusi kokku 130 225 eurot.
2.15.08.2014 määras kohus ajutiseks halduriks Martin Krupi ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 04.09.2014.
3.01.09.2014 esitas Martin Krupp ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgnik on kantud äriregistrisse 13.05.2011. Äriühing on äriregistri andmetel tegelenud muu jaemüügiga väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varaks laojääk hinnangulise väärtusega 700 eurot ja võlgnikul on kohustusi vähemalt
2-14-55505 130 421,81 eurot. Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt kasvavate intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele, kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda kõigi võlgniku raamatupidamisdokumentidega. Samas võlgniku arvelduskontode kasutamisest ja arvelduskontodel nähtuvast võib järeldada, et võlgnik lõpetas majandustegevuse 2013 teises pooles. Selgeid vara tagasivõitmise võimalusi ei nähtu. Arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tegevuse lõpetanud, ei ole ajutise halduri hinnangul ka võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võttes arvesse, et võlgniku juhatus ei ole koostanud ning seega ka esitanud registripidajale majandusaasta aruandeid alates 2012 ja 2013, võivad võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Kuivõrd võlgniku majandustegevus on olnud kahjumlik ja omakapital negatiivne juba 2011 alates, on ajutise halduri hinnangul võimalik, et võlgniku juhatus ei ole täitnud pankrotavalduse esitamise kohustust, mis on KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süütegu. Võlgnik on ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 14 töötunni eest 1 120 eurot (arvestusega 1 tund=80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks, kokku 1 489,60 eurot, ja palub selle kanda ajutise halduri arveldusarvele. Ajutine haldur palub vajalike kulutuste katteks välja mõista 68,88 eurot ja kanda see Cavere Õigusbüroo OÜ arveldusarvele. Ajutine haldur tegi ettepaneku pankrotimenetluse jätkamise korral kohtudeposiiti 2 000 eurot maksmise kohta. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu palub ajutine haldur tuginedes PankrS § 23 lg 4 ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Ajutine haldur tegi ettepaneku pankroti raugemise korral jätta dokumentide hoidja nimetamata, kuna pole teada kas ja kelle käes võlgniku raamatupidamisdokumendid käesoleval hetkel on.
4.04.09.2014 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Ajutine haldur täpsustas, et hilisemat pearaamatut esitatud ei ole, 2012 ja 2013 majandusaasta aruanded on esitamata. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid pankroti väljakuulutamiseks ja kui keegi on huvitatud pankrotimenetluse jätkumisest, siis peaks tasuma deposiiti 2 000 eurot. Likvideerija märkis, et praegu on raamatupidamise dokumendid olemas ja et endine juhatuse liige on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. Kohtule esitati endise juhatuse liikme XXX nõusolek. Kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, XXXOÜ (likvideerimisel) võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest.
5.Kohus avaldas 04.09.2014 teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seisuga 04.09.201430.09.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
2-14-55505 Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku varaks on laojääk hinnangulise väärtusega 700 eurot ja võlgnikul on kohustusi vähemalt 130 421,81 eurot. Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt kasvavate intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjust ei saa ajutine haldur lõplikult öelda võlgniku raamatupidamisdokumentide puudulikkuse tõttu, kuid arvelduskontodelt nähtub, et võlgniku majandustegevus lõppes 2013 teises pooles. Tervendamise ja tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgniku juhatus koostanud ning seega ka esitanud registripidajale majandusaasta aruandeid alates 2012 ja 2013, mistõttu võivad võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Kuivõrd võlgniku majandustegevus on olnud kahjumlik ja omakapital negatiivne juba 2011 alates, on ka võimalik, et võlgniku juhatus ei ole täitnud pankrotavalduse esitamise kohustust, mis on KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süütegu.
7.PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. XXXOÜ (likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
8.TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Võlgniku seaduslik esindaja on teinud ettepaneku võlgniku dokumentide
2-14-55505 hoidjaks määrata juhatuse liige XXX. Kohus leiab, et XXXOÜ (likvideerimisel) dokumentatsioon tuleb anda hoiule tema juhatuse liikmele XXX (XXXX, isikukood XXX).
9.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 14 töötunni eest 1 120 eurot (arvestusega 1 tund=80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks, kokku 1 489,60 eurot, ja palub selle kanda ajutise halduri arveldusarvele. Ajutine haldur palub vajalike kulutuste katteks välja mõista 68,88 eurot ja kanda see Cavere Õigusbüroo OÜ arveldusarvele. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus on seisukohal, et ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult, XXXOÜ-lt (likvideerimisel). Kohus mõistab välja XXXOÜ-lt (registrikood XXX, likvideerimisel) Martin Krupi kasuks ajutise halduri tasu 1 120 (üks tuhat ükssada kakskümmend) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 369,60 eurot (kolmsada kuuskümmend üheksa eurot ja 60 senti) (Martin Krupi arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank) ja Cavere Õigusbüroo OÜ kasuks vajalikud kulutused summas 68,88 eurot (Cavere Õigusbüroo OÜ arveldusarve nr XXXXXXXXXAS-is Swedbank).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.