lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-38791/44

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 30.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-38791/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2348
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 415 lg 1, 2Viivis ja ebapiisavate maksete tegemineVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtesTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusVÕS § 34TarbijaVÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõisteVÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-38791/25Tartu Ringkonnakohus30.10.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2014.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere

Tsiviilasja number

2-13-38791

Tsiviilasi

R Z hagi S S vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA: R Z (ik: xxxx; elukoht: xxxx) KOSTJA: S S (ik: xxxx; elukoht: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Maarika Kutser

Hagi hind

1 942.- eurot

RESOLUTSIOON:

Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Jätta rahuldamata hageja 16.02.2014.a. esitatud taotlus enam tasutud riigilõivu summas 100.- eurot tagastamiseks. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule.

Menetluse käik ja poolte seisukohad:

1.22.08.2013.a. saabus Viru Maakohtule R Z hagi S S vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 200.- eurot, tasud teadete eest summas 5.- eurot, intressid summas 50.- eurot, viivis summas 409,50 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu, kuid kostja on venitanud võlgnevuse tagastamisega.

Poolte vahel sõlmitud laenulepingust nähtuvalt on kostjale väljastatud laenusumma 200.- eurot laenuperioodiga 2 kuud. Intressi määraks oli 25% ning intressid ühes kuus moodustasid 25.eurot. Tagasimakstavaks summaks ühes kuus oli 125.- eurot. Viivise määr ühes päevas 1,85%.

2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-15924/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kostja tunnistas 09.01.2014.a. vastuses hagi osaliselt, so summas 265,52 eurot, millest 75.oli kostja tasunud. Kostja tunnistas, et võttis hagejalt laenu summas 200.- eurot, kuid seoses haiglas viibimisega ei olnud tal võimalik laenu õigeaegselt tagastada. Laenulepingu kohaselt oli laenusummaks 200.- eurot, laenu periood 2 kuud ja tagasimaksmisele kuuluv summa kuus koos intressiga 125.- eurot, kuid lepingust ei nähtu ühtegi kuupäeva, milliseks pidid olema maksed teostatud. Kuna kostjal tekkisid makseraskused tervislikel põhjustel, palus ta hagejat koostada laenu tagastamiseks maksegraafik ning kuna hageja sellest otseselt ei keeldunud, siis jäi kostja seda ootama. Kostja tunnistas nõuet summas 255.- eurot (laen 200.- eurot, intressid 50.- eurot ja teadete saatmise tasu 5.- eurot), samuti on nõus tasuma viiviseid seaduses sätestatud määras. Kostja ei nõustunud hageja viivisearvestusega. Hageja on märkinud, et alates 11.06.2013.a. kuni hagi esitamiseni (22.08.2013.a.) on laenu põhiosalt summas 200.- eurot arvestanud viivist summas 357.- eurot. Hageja on lähtunud lepingu punktist 1.7.1., mille kohaselt arvestatakse viivist 1,75 % laenu põhiosast ööpäevas. Seega summalt 200.- eurot on 1 päeva viivis 3,50 eurot ning ajavahemikus 11.06.-22.08 on tasumisega viivitatud 72 päeva. 72x3,5=252.- eurot, mitte 357.eurot nagu hagiavalduses märgitud. Õige arvestuse korral oleks seega viivis kokku 304,50 eurot (52,50+252). Kuid kostja on seisukohal, et ka viivise summas 304,50 eurot puhul on tegemist ebamõistlikult suure viivisega võrreldes põhivõlaga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav ka tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-66-05 14.06.2005.a. punktis 24 asunud seisukohale, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja § 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Eesti Pank on Ametlikes Teadaannetes avaldanud, et viimane intressimäär enne 01. juulit 2013.a. oli 0,50%. Eeltoodust tulenevalt on viivisemääraks 8,5 % aastas, s.o. 0,02328% päevas. Võlgnevuse 100.- eurot pealt on viivis 0,02328 eurot päevas, viivitatud 30 päeva = 0,70 eurot. Võlgnevuse 200.- eurot pealt on viivis 0,04656 eurot päevas, kuni hagi esitamiseni viivitatud 72 päeva = 3,35 eurot, kokku 4,05 eurot. Sama arvestuse järgi on kostja alates hagi esitamisest 22.08.2013.a. kuni 07.01.2014.a. viivitanud tasumisega 139 päeva, mille eest saab arvestada viivist 6,47 eurot. 08.01.2014.a. asus kostja võlgnevust likvideerima ning teostas makse summas 75.- eurot.
3.03.02.2014.a. seisukohas leidis hageja, et arusaamatuks jääb, mis alustel kaupleb kostja viiviste vähendamist. Kostja ja hageja sõlmisid 11.04.2013.a. laenulepingu, mille kohaselt kostja nõustus hageja poolt esitatud lepingu tingimustega, kinnitades seda allkirjaga. Kuna Riigikohus on seisukohal, et kõrvalnõuded ei tohi ületada põhinõuet (v.a kui hageja põhistab nõude puhul kahju olemasolu - mida hageja ka põhistas), on hageja nõue järgnev: 125.- eurot laenu põhiosa, meeldetuletus 5.- eurot; intressid 50.- eurot ning viivised 205.- eurot (arvestatud kuni põhinõude suuruseni).
4.Kostja märkis 18.02.2014.a. seisukohas, et tunnistab nõuet endiselt osaliselt, so summas 180.- eurot, samuti on kostja nõus tasuma viiviseid, kuid mitte rohkem kui 50.- eurot. Viivisenõue summas 205.- eurot ei ole põhjendatud, kuna ületab tunduvalt põhinõuet. Kostja

märkis, et on teinud 17.02.2014.a. ülekande summas 100.- eurot ning vähendanud seega põhinõuet 25.- euroni.

5.09.09.2014.a. Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil märkis hageja, et võlgnevusest on üleval laenu põhiosa. Vastavalt VÕS §-le 88 lg 8 tuleb tasuda esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja leiab, et viiviseid on arvestatud kuni põhinõude suuruseni. Vastava lahendi on teinud ka riigikohus, et viivised ei tohi olla suuremad kui põhinõue. Kostja on tasunud kokku 275.- eurot. Sellest tulenevalt on intressi ja põhinõue 250.- eurot ja lisanduv viivis kuni 150.- eurot, seega on kokku 400.- eurot. Hageja leidis, et ta võiks nõuda kogu viivist aga lepib sellega, et kõrvalnõue ei või ületada põhinõuet. Põhisumma nõue on 200.- eurot, intressi on 50.- eurot ja viiviseid arvestada kuni 150.- euroni. Lepingu järgi peaks olema viivised 1300.- eurot. Kostja esindaja märkis, et kostja on tasunud 275.- eurot. Maksnud kolmel korral: 75.- eurot, 100.- eurot ja 100.- eurot. Kostja leiab, et kõigepealt tuleb arvestada laenu põhiosa, mis oli 200.eurot, katteks. See on makstud, samuti on makstud intress 50.- eurot. Kostja tunnistas ka meeldetuletustasu 5.- eurot ja 20.- eurot on maksnud viiviste katteks. Viivised on ebaproportsionaalselt suured ja aluseks tuleb võtta VÕS § 94. Riigikohus on leidnud, kui ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kostja viitas VÕS § 415 lg-le 2, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kostja leidis, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Peale hagi esitamist on tasutatud 275.- eurot, selle üle vaidlust ei ole. Kostja on tasunud hagejale kokku 275.- eurot, millest 20.- eurot on jäänud viiviste katteks. Sellega näitas kostja üles head tahet ja maksis viiviseid rohkem kui oleks tulnud VÕS § 94 alusel maksta. Kostja oma esimeses vastuses on arvestuse välja toonud, hageja oleks selle kohaselt saanud nõuda viivist 6,47 eurot ja viivised laenulepingus märgitud protsendi kohaselt on ebaproportsionaalselt suur. Hageja leidis, et kui summa ületab 200.- eurot, siis on tegemist tarbijakrediidiga aga hetkel ei ole see summa suurem. Käsitleda tuleb VÕS § 113 lg 1, hageja piirdub viivistega, mis ei ületa põhisummat. Hageja märkis, et lepib sellega, et viivise piir jääb põhisumma tasemele. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle. Hageja ja kostja sõlmisid 11.04.2013.a. laenulepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 200.- eurot laenuperioodiga 2 kuud. Ühes kuus kuulus tagastamisele 125.- eurot, so põhisumma 100.- eurot ning intress 25.- eurot.

Kostja sattus tervislikel põhjustel makseraskustesse ega tagastanud saadud laenu koos intressidega kahe kuu jooksul. Kostja on kohtumenetluse kestel tasunud hagejale võlgnevuse katteks kokku 275.- eurot, so 08.01.2014.a. 75.- eurot, 17.02.2014.a. 100.- eurot ning 08.03.2014.a. 100.- eurot.

8.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 34 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbijakrediidilepingute sätteid kohaldatakse seega krediidilepingutele, mille puhul üheks lepingupooleks on tarbija, kes tegutseb eesmärgil, mis ei seondu tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega. Krediidiandja tegutseb aga oma majandus- või kutsetegevuses. Kohus leiab, et kuigi laenulepingust nähtuvalt on hageja andnud kostjale laenu eraisikuna, saab hagejat pidada tegutsevaks majandus- või kutsetegevuses. Hageja kasutab laenude väljastamisel lepingutingimusi, mida võib pidada tüüptingimusteks, st need on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks, pooled ei ole neid eraldi läbi rääkinud ja tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab neid teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Ka ise hageja on laenulepingus viidanud tarbijakrediiti puudutavatele sätetele. Eelnevalt väljatöötatud tüüptingimuste kasutamine laenulepingus ning asjaolu, et hageja on kohtuinfosüsteemist nähtuvalt korduvalt pöördunud kohtu poole tema poolt laenatud, kuid tagastamata summade nõudes, viitab sellele, et hageja tegutseb majandustegevuses, andes füüsilistele isikutele laenu. Kuivõrd kostja puhul ei ole tuvastatud, et ta oleks laenulepingu sõlminud seoses iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, on kohtu hinnangul tegemist tarbijaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu.
9.Pooled vaidlevad selle üle, milliste kohustuste katteks tuleb kostja poolt tasutud summad (kokku 275.- eurot) arvestada. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.

Seega kuuluvad tasutud summad esmalt arvestamisele teadete saatmise kulu katteks, seejärel põhivõlgnevuse katteks, siis intresside ning lõpuks viivise katteks. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole põhistanud õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul kohaldub pooltevahelises laenusuhtes seadusjärgne viivisemäär, kuivõrd võlgnik on tarbija. Laenulepingu alusel kuulub kostja poolt tasumisele teadete saatmise kulu ehk sissenõudmiskulu summas 5.- eurot, põhivõlgnevus summas 200.- eurot, intress 50.- eurot ning viivised. Kohus märgib, et hageja on nõude suurust muutnud, märkides hagiavalduses põhinõudeks 200.- eurot, 02.02.2014.a. seisukohas 125.- eurot ning kohtuistungil taas 200.- eurot. Sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks märkis hageja kohtuistungil 150.- eurot. Kohus leiab, et hageja nõudeks on seega põhivõlgnevus summas 200.- eurot, intress summas 50.- eurot, viivised summas 150.- eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis. Kostja on teinud hagejale võlgnevuse katteks järgmised maksed: 08.01.2014.a. 75.- eurot, 17.02.2014.a. 100.- eurot ning 08.03.2014.a. 100.- eurot, kokku 275.- eurot. Kohus leiab, et tulenevalt tarbijakrediidilepingu kohta sätestatust, kuuluvad tasutud summad arvestamisele võlgnetavate summade katteks järgmiselt. Esmalt, so 08.01.2014.a. tehtud maksega summas 75.- eurot kaeti sissenõudmiskulude nõue summas 5.- eurot ning põhivõlgnevus 70.- eurot ulatuses. 17.02.2014.a. tehtud maksega summas 100.- eurot kaeti põhivõlgnevust veel 100.- euro ulatuses. Viimase, so 08.03.2014.a. osamaksega summas 100.eurot kõrvaldas kostja põhivõlgnevuse, intressivõlgnevuse summas 50.- eurot. 20.- eurot jäi viiviste katteks.

10.Järgnevalt arvestab kohus välja kostja viivise võlgnevuse, lähtudes hageja nõudest, kostja poolt tehtud maksete suurustest, VÕS § 415 lõikes 2 sätestatud maksete arvestamise järjekorrast ning seaduses sätestatud viivise määrast. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud teadaanded avaldatu kohaselt võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2013.a oli 0,50%., enne 01.01.2014.a. 0,25% ning enne 01.07.2014.a 0,15%. Põhivõlgnevus muutus sissenõutavaks 11.06.2013.a. ning nimetatud päevast tuleb arvestada viivist. Kohus arvestab viivise välja eraldi perioodide kaupa, so olenevalt kehtinud viivise määrast ning põhivõla suurusest.

Viivise määraks perioodil 11.06.2013.a. kuni 30.06.2013.a. oli 8%+0,5% aastas ehk 0,023% päevas. Seega viivis põhinõudelt summas 200.- eurot moodustab 0,92 eurot (0,046 eurot päevas x 20 päeva). Viivise määraks perioodil 01.07.2013.a. kuni 31.12.2013.a. oli 8%+0,25% aastas ehk 0,023% päevas. Seega viivis põhinõudelt summas 200.- eurot moodustab 8,46 eurot (0,046 eurot päevas x 184 päeva). Viivise määraks perioodil 01.01.2014.a. kuni 07.01.2014.a. oli 8%+0,15% aastas ehk 0,022% päevas. Seega viivis põhinõudelt summas 200.- eurot moodustab 0,31 eurot (0,044 eurot päevas x 7 päeva). Viivise määraks perioodil 08.01.2014.a. kuni 16.02.2014.a. oli 8%+0,15% aastas ehk 0,022% päevas. Seega viivis põhinõudelt summas 130.- eurot (põhinõue 200.- eurot + sissenõudmiskulu 5.- eurot - 08.01.2014.a. tasutud 75.- eurot) moodustab 1,14 eurot (0,0286 eurot päevas x 40 päeva). Viivise määraks perioodil 17.02.2014.a. kuni 07.03.2014.a. oli 8%+0,15% aastas ehk 0,022% päevas. Seega viivis põhinõudelt summas 30.- eurot (põhinõue 130.- eurot - 17.02.2014.a. tasutud 100.- eurot) moodustab 0,13 eurot (0,0066 eurot päevas x 19 päeva). Kuivõrd 08.03.2014.a. tehtud maksega summas 100.- eurot likvideeris kostja põhivõlgnevuse, ei kogunenud järgneva perioodi eest põhivõlgnevuselt viivist. Seega oli kostja viivise võlgnevuseks kokku 10,96 eurot. Kostja on poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevad võlgnevused täies ulatuses tasunud, kuna kostja on hagejale viivise katteks tasunud 20.- eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on tasunud hagejale võlgnevuse menetluse kestel ning hagi esitamise hetkel oli hagejal kostja vastu nõue, oleks ebaõiglane jätta poolte menetluskulusid hageja kanda. Sellest tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
12.16.02.2014.a. esitas hageja maakohtule avalduse riigilõivu summas 100.- eurot tagastamiseks seoses enam tasutud riigilõivuga põhjendusel, et hageja vähendas menetluse käigus hagihinda. Kohus märgib, et hagi menetlusse võtmise hetke seisuga oli hagihinnaks 1 942.- eurot ning riigilõivu oli tasutud 175.- eurot, so vastavalt riigilõivuseaduses sätestatud määrale. Kohus leiab, et kuigi hageja vähendas menetluse kestel nõuet, ei kuulu riigilõiv tagastamisele. Hagi menetlusse võtmisel oli riigilõivu tasutud vastavalt hagihinnale ja kehtinud riigilõivu määrale ning nõude vähendamine menetluse kestel ei anna alust riigilõivu tagastamise nõudele.
13.Kohus lähtus otsuse tegemisel eeltoodust ja juhindus TsMS §-idest 441 ja 442.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-7120/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja