Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MENETLUSKULUDE JAOTUS

MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

Tsiviilasi nr 2-13-53119

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus 07. aprilli 2014 määrusega (tl 43) võttis hagi menetlusse ja otsustas, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Pooled ei väljendanud soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus teeb otsuse kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Hageja nõudeks on mõista M K hageja kasuks välja: 1. võlgnevus 425,65 eurot ja viivised 425,60 eurot; 2. menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 125,00 eurot ja esindajale 2(5)

Tsiviilasi nr 2-13-53119

makstud tasu õigusabi eest 287,60 eurot; 3. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõue tuleneb kostjale osutatud teenuste eest ja järelmaksulepingute alusel soetatud mobiiltelefonide ostuhinna tasumata jätmisest. Hageja nõuab kostjalt järgmiste arvete tasumist: Arve nr. Arve kuupäev Tasumise tähtaeg A26800281 15.02.2010 04.03.2010 A27017295 15.03.2010 01.04.2010 A27270126 15.04.2010 02.05.2010 A27491714 15.05.2010 01.06.2010 A27723725 15.06.2010 02.07.2010 A27958905 15.07.2010 01.08.2010 A28279287 01.08.2010 18.08.2010 A28350815 01.09.2010 18.09.2010 A28597434 01.10.2010 18.10.2010 18.09.2009.a. sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksulepingu alusel ostuhinna täieliku tasumise tähtaeg oli 18.03.2011.a. 27.08.2009.a. sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksulepingu alusel ostuhinna täieliku tasumise tähtaeg oli 27.02.2011.a. Kostja haginõuet ei tunnistanud (tl 49), kuna leidis, et nõuded on aegunud ja palus kohaldada aegumist. Muud vastuväiteid hagi kohta ei ole kostja esitanud. Viru Maakohus 29. juuli 2014 otsusega (vaheotsus), mis jõustus 09.09.2014 (tl 75-79, 88) jättis rahuldamata kostja taotlus aegumise kohaldamisest. Seega asja lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:  kostjal olid lepingulised suhted AS-ga Tele2 Eesti (tl 18 pöördel-19 pöördel, 20 pöördel22 pöördel)  kostja ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi tasuda järelmaksulepingute alusel soetatud mobiiltelefonide ostuhinna ja AS-le Tele2 Eesti kostjale osutatud teenuste eest järgmiste arvete alusel (tl 23-31): Arve nr. Arve kuupäev Tasumise tähtaeg A26800281 15.02.2010 04.03.2010 A27017295 15.03.2010 01.04.2010 A27270126 15.04.2010 02.05.2010 A27491714 15.05.2010 01.06.2010 A27723725 15.06.2010 02.07.2010 A27958905 15.07.2010 01.08.2010 A28279287 01.08.2010 18.08.2010 A28350815 01.09.2010 18.09.2010 A28597434 01.10.2010 18.10.2010  AS Tele2 Eesti loovutas oma nõuded kostja vastu põhisummas 425,65 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 17)  kostja oli kohustatud tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest (tl 32-38)  AS Tele2 Eesti ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. 3(5)

Tsiviilasi nr 2-13-53119

Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kostja on jätnud käesoleva ajani nõuetekohaselt täitmata lepingutest tulenevad kohustused ja võlgnevus moodustab 425,65 €, seega hageja nõue mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 425,65 € on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Kohus rahuldab selles osas hagi. Hageja nõuab kostjalt ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Viivis seisuga 20.03.2014 (hagi esitamise päev) moodustas 824,27 eurot, kuid hageja, lähtudes hea usu põhimõttest, nõuab viivist summas 425,60 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt AS Tele2 Eesti lepingute lahutamatuks osaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 32-38) p 7,3 kuuendale lausele viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Vastuväiteid viivise nõue ja arvestuse kohta ei ole kostja esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisnõue on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Kohus rahuldab hagi ka selles osas. Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas kõik tsiviilasja nr 2-13-53119 toimikus olevad tõendid.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 kohus võimaldas menetlusosalistel esitada oma menetluskulude nimekirjad. 4(5)

Tsiviilasi nr 2-13-53119

Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 125 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest ja 80 eurot hagiavalduse esitamise eest) ning õigusabikuludest summas 287,60 eurot, mille palub hageja kindlaksmäärata ja kostjalt välja mõista. Samuti hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostja poolt hüvitatava menetluskuulude summa kanda üle Julianus Inkasso OÜ arvele EE222200221015269783, Swedbank viitenumber 706398045 (tl 40-41,70). Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, teatas kohtule, et temal menetluskulud puuduvad (tl 74). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p-st 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, lähtudes TsMS § 173 lgst 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus määrab ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu näol 125 eurot ja õigusabikulude näol 287,60 eurot, samuti viivis menetluskuludelt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Esindaja kulud ei ületa piirmäära, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg-s 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.