Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(3)

2-14-55734

ASJAOLUD

A A esitas 12. augustil 2014. a Viru Maakohtule hagiavalduse Osaühingu Aktiva Finants vastu võlgnevuse puudumise tuvastamise nõudes koos menetlusabi taotlusega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja palub tühistada faktooringu lepingust tulenev võlgnevus summas 2861,96 eurot, millest põhiosa 1430,98 eurot, intressid 889,67 eurot ja viivis 541,31 eurot. Hagiavalduse kohaselt esitati hagiavaldus 7. märtsil 2007. a sõlmitud faktooringulepingust tuleneva võla nõudes Viru Maakohtule 30. oktoobril 2012. aastal. Kohtute infosüsteemi andmetel rahuldas Viru Maakohus 27. novembri 2012. a tagaseljaotsusega Osaühingu Aktiva Finans 30. oktoobri 2012. a hagi Al A vastu. Tagaseljaotsus jõustus 1. jaanuaril 2013. a. Nimetatud tagaseljaotsusega mõistis kohus A A Osahingu Aktiva Finants kasuks välja võlgnevuse kokku 2861,96 eurot, millest 1430,98 eurot on põhivõlgnevus, 889,67 eurot on intress ja 541,31 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 4 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmisest, kuna varasem maakohtu jõustunud otsus välistab sama nõudega kohtusse pöördumise. Esitatud hagiga ei ole võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Hagis esitatud asjaoludel ei ole hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõigluslikul alusel ega muul õiguslikul alusel. Kohus selgitab, et tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kostja kaja ega hageja apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Tagaseljaotsuse peale edasikaebamist reguleerib TsMS § 420. Jõustunud kohtulahend kuulub täitmisele. Juhul, kui võlgnik ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, siis täidetakse otsus sissenõudja avalduse alusel täitemenetluses. Avaldus esitatakse kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Kui võlgnik leiab täitemenetluses, et ta on täitedokumendi täitnud või et sundtäitmine on tema suhtes muul põhjusel lubamatu, võib ta esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 alusel. Sellise hagi eesmärk on aga täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (Riigikohtu 24. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1- 116-09 ja 28. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11). 2(3)

2-14-55734 Kohus juhib hageja tähelepanu ka sellele, et TMS § 221 lg 1 nimetatud vastuväidete kohta on Riigikohus mitmel korral märkinud, et need on TMS § 221 lg 2 järgi kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. (Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-09 ja 18. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-09). Riigikohus on ka 17. juuni 2009. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 märkinud, et kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Kohtulahendi jõustumise korral ei saa seda enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Teistmist reguleerib TsMS 68. peatükk. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest ja tagastab selle hagejale, jättes tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks TsMS § 3401 alusel hagejale määramata eespool nimetatud põhjustel. Lähtuvalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seoses hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisega jätab kohus hageja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kooskõlas TsMS § 168 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

(digitaalallkirjaga) Andres Hallmägi kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.