lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-116-09

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-116-09
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.11.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1904
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23 lg 1Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitaminePankrS § 148 lg 1TMS § 217 lg 1Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 51Täitemenetluse lõppemise erisused pankroti väljakuulutamiselPankrS § 108PankrS § 149 lg 1PankrS § 2PankrS § 38

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (27)

lahend.ee
2-22-13296/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.07.20242-24-1013/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.04.20242-20-13951/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.03.20242-21-9129/83Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.01.20242-21-11178/29Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.03.20222-19-6362/57Riigikohtu tsiviilkolleegium17.03.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-116-09 Tartu, 9. november 2009. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Trevelle Arenduse AS-i (pankrotis) hagi AS-i Talot vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2009. a määrus tsiviilasjas nr 209-4017 Trevelle Arenduse AS-i (pankrotis) määruskaebus Hageja Trevelle Arenduse AS (pankrotis) (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kätlin Hein Kostja AS Talot (registrikood xxxxxxxx) 12. oktoober 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-4017 muutmata.
2.Menetluskulud jätta Trevelle Arenduse AS-i (pankrotis) kanda.
3.Määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Trevelle Arenduse AS (pankrotis) (edaspidi hageja) esitas 30. jaanuaril 2009 Harju Maakohtule hagi AS-i Talot (edaspidi kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Pärnu Maakohus 28. novembril 2007 hageja avalduse alusel välja hageja pankroti. 6. detsembril 2007 kuulutas Harju Maakohus kostja jt võlausaldajate avalduste alusel uuesti välja hageja pankroti. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22. veebruaril 2008 Harju Maakohtu otsuse ning lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis Harju Maakohtu menetluses kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 5. mail 2008. Kostja esitas 5. juunil 2008 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. 17. juuli 2008. a määrusega mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 28 220 krooni ja sellelt summalt alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
PankrS § 55
TMS § 218Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine
TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamine
TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 689 lg 5Riigikohtu otsuse sisu
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
2-19-17970/20
Riigikohtu tsiviilkolleegium
18.11.2020
2-20-3895/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.10.2020
2-19-17633/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.06.2020
2-19-17970/14Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.05.2020
2-18-4929/49Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.04.2020
2-18-16933/45Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.06.2019
2-15-16168/55Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.02.2018
2-17-5495/22Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus30.11.2017
2-12-54462/47Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.02.2016
2-14-60101/21Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja27.08.2015
3-2-1-114-14Riigikohus03.12.2014
2-14-55734/2Viru Maakohus Narva kohtumaja29.09.2014
2-13-7812/14Tartu Ringkonnakohus05.07.2013
2-10-42129/7Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja25.11.2011
2-09-31926/32Tallinna Ringkonnakohus10.06.2011
3-2-1-1-11Riigikohus21.03.2011
2-09-51598/47Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.03.2011
2-10-60463/5Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja05.01.2011
2-10-30559/2Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.08.2010
3-2-1-49-10Riigikohus31.05.2010
2-10-8831/6Viru Maakohus Narva kohtumaja26.05.2010
20.jaanuaril 2009 sai hageja pankrotihaldur teada, et kohtutäitur K. Põlts on alustanud kostja avalduse alusel täitemenetlust menetluskulude ja viivise sissenõudmiseks ning arestinud võlgniku vara. Kohtutäitur ei edastanud hageja pankrotihaldurile täitmisteadet. Haldur pöördus samal päeval kohtutäituri poole taotlusega lõpetada täitemenetlus ja vabastada hageja arvelduskontod arestist. Kohtutäitur jättis 22. jaanuaril 2009 taotluse rahuldamata, leides, et menetluskulud on pankrotiseaduse (PankrS) § 148 lg 1 p 1 mõttes võlgniku massikohustused, mille sissenõudmiseks võib PankrS § 149 lg 1 kohaselt algatada täitemenetluse. Hageja leiab, et tsiviilasja menetluskulud ei ole massikohustuseks PankrS § 148 lg 1 p 1 tähenduses. Pankrotivarast tehakse väljamakseid ja rahuldatakse võlausaldajate nõudeid pankrotiseaduses

sätestatud korras. Kostja oleks pidanud esitama menetluskulude nõudeavalduse hageja pankrotimenetluses pankrotihaldurile. Harju Maakohus jättis 3. veebruari 2009. a määrusega hagiavalduse käiguta kuna hageja nõue ei ole üheselt selge, ja kohustas hagejat avaldust täpsustama. Muu hulgas palus kohus hagejal teatada, kas tema avaldust võib käsitada kaebusena kohtutäituri otsuse peale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 järgi ja menetleda hagita menetluses. Hageja esitas 18. veebruaril 2009 hagiavalduse täpsustuse, milles jäi hagi ja selle põhjenduse juurde, palus võtta hagiavalduse menetlusse ning tunnistada Harju Maakohtu 17. juuli 2008. a kohtumääruse sundtäitmise lubamatuks.

2.Harju Maakohus keeldus 10. märtsi 2009. a määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast. Määruse kohaselt võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Vaatamata 3. veebruari 2009. a kohtumääruses sisalduvatele kohtu selgitustele, ei ole hageja esitanud asjaolusid, mis täidaksid nende tuvastamise korral kohtumenetluses TMS § 221 lg-s 1 sätestatud nõudenormi eeldused. TMS § 221 lg 1 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks saab võlgnikul olla õigustatud huvi siis, kui tal on sissenõudjaga materiaalõiguslik vaidlus sundtäitmisel oleva nõude üle. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eesmärgiks on tuvastada, et sundtäitmisele antud nõuet ei eksisteeri ning hagi võimalik rahuldamine kõrvaldataks täitedokumendi sundtäidetavuse. Hageja ei ole märkinud, et sundtäitmisele võetud nõue oleks rahuldatud, ajatatud, tasaarvestatud või et nõuet ei ole näiteks algusest peale tekkinud. Hageja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet täitedokumendist tuleneva nõude kohta, vaid on väitnud, et sundtäitmisele antud nõuet ei saa täita kohtutäitur. Seega ei vaidlusta hageja täitedokumendis dokumenteeritud nõuet materiaalõiguslikult. Hageja kaebab hagiavalduses kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse alustamisel, mis on aga TMS §-s 217 sätestatud kaebuse eesmärk. Hageja ei nõustunud sellega, et kohus käsitaks tema avaldust kaebusena kohtutäituri otsuse peale TMS § 218 järgi.
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt peab kohtutäitur täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Küsimus, kas jõustunud kohtumääruse alusel tekkinud nõue on massikohustus, on nõude hindamine, mida kohtutäitur ei pea kontrollima. Seega ei saa praegusel juhul esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Tegemist on materiaalõigusliku vaidlusega PankrS § 148 lg 1 p 1 tõlgendamise üle. Kostja pankrotiavalduse menetluses tekkinud menetluskulud ei ole pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustusteks. TMS § 51 lg-st 2 ning PankrS § 108 lg-st 1 ja §st 124 nähtub, et pankrotimenetluse ajal rahuldatakse võlgniku vastu esitatud nõuded pankrotiseaduses sätestatud korras. Kuna kohtumäärust ei ole tulenevalt pankrotimenetluse eripärast

võimalik täita täitemenetluses, on hageja kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TMS § 221 lg-le 1 vastava hagi esitamise eesmärgiks võib olla mh tuvastada, et nõuet ei saa mingil põhjusel sundtäita. Kostja nõude sundtäitmise lubamatus tuleneb PankrS § 55, § 108 lg 1, § 124, § 143 lg 1, § 149 lg 1 ning § 150 lg 1 koosmõjust. Kuivõrd tegemist ei ole massikohustusega ning seadusandja on sundtäitmise võimaluse näinud ette üksnes massikohustuste täitmiseks, tuleb järeldada, et kõigi muude nõuete puhul ei ole sundtäitmine pankrotivara suhtes lubatud. Sundtäitmine kahjustaks hageja teiste võlausaldajate huve. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. mai 2009. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt ei vaidlustanud hageja täitedokumenti, sellest tulenevat nõuet ega asjaolu, et täitedokument on jõustunud. Seega ei teki küsimust sellest, kas täitur pidi täitemenetluse alustamisel hindama nõude põhjendatust või täitedokumendi jõustumist. Kuna hageja arvates alustas kohtutäitur täitemenetluse põhjendamatult täitedokumendi alusel, mida ei saa täita täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, vaidlustab hageja täitemenetluse alustamise õigsust. Otsustamaks, kas täitemenetluse alustamiseks ettenähtud eeldused on täidetud, ei pea täitur võtma seisukohta nõude materiaalõigusliku põhjendatuse kohta. Täitemenetluse alustamisel tuleb täituril mh otsustada selle üle, kas täitedokument kuulub täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Isikul, kes ei nõustu kohtutäituri tegevusega, sh täitemenetluse alustamisel, on õigus esitada täituri tegevuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 221 lg-s 1 on sätestatud lahtine loetelu alustest, millega võlgnik võib põhjendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mistõttu on võimalikud ka selles sättes nimetamata alused. Samas peavad selle hagi aluseks olevad asjaolud olema võrreldavad viidatud sättes loetletud alustega. See, et säte hõlmab faktilisi asjaolusid, mis muudavad sundtäitmise konkreetses asjas lubamatuks, nähtub ka sama paragrahvi lg-st 2, milles on sätestatud hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumi tekkimise hetk kohtulahendi puhul. TMS § 221 lg-d 1 ja 2 ei võimalda esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjendusel, et teatud liiki asjade puhul ei ole täitemenetluse seadustikus sätestatud täitmise kord kohaldatav.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub alama astme kohtute määrused tühistada ja saata asja menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Hageja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti TMS § 221, kui leidis, et hageja ei saa vaidlustada menetluskulude sundtäitmist, vaid pidi esitama kaebuse TMS § 217 alusel. Kuna hageja nõude eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine, on praegusel juhul kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtutäitur ei saa maakohtu 17. juuli 2008. a määrust täita. Kuivõrd tegemist ei ole massikohustusega ning sundtäitmine on võimalik üksnes massikohustuste täitmiseks, ei ole praegusel juhul sundtäitmine pankrotivara suhtes lubatud. Kostja menetluskulude sundtäitmine

kahjustaks teiste võlausaldajate huve. Hagi esitamise alused on võrreldavad TMS § 221 lg-s 1 sätestatud alustega, sest pankrotihaldur on nõustunud sellega, et menetluskulude määrust tuleb täita. Samas on haldur seisukohal, et selline määrus tuleb täita pankrotimenetluses pärast seda, kui pankrotivarasse on laekunud vajalikud vahendid, ning silmas pidades pankrotiseaduse 9. peatükis sätestatut. Hagi esitamise alus on võrreldav TMS § 221 lg-s 1 nimetatud nõude ajatamisega.

6.Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et TsMS § 695 ning TsMS § 691 p 1 järgi tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. TsMS § 689 lg 5 kohaselt järgib kolleegium ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
8.Hageja eksib, kui leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti TMS § 221. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik TMS § 221 lg 1 kohaselt esitada eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Selles sättes nimetatud vastuväited on sama paragrahvi 2. lõike järgi kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Praegusel juhul esitas võlgnik maakohtule hagi, milles vaidleb vastu täitedokumendi täitmise korrale. Hageja arvates ei saa kohtumäärust, millega mõisteti pankrotivõlgnikult välja kostja menetluskulud, täita täitemenetluses, vaid määrus tuleb täita pankrotimenetluses. Hageja ei vaidlusta täitedokumendist tuleneva nõude täidetavust. Seetõttu on ringkonnakohus õigesti leidnud, et hageja kaebab täitemenetluse alustamise õigsuse peale. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada, on kohtud õigesti jätnud hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
9.Kolleegium selgitab, et kui võlgnik ei nõustu kohtutäituri tegevusega täitemenetluse alustamisel, on tal TMS § 217 lg 1 kohaselt õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Sellise kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute tegemisel. Kohtutäitur teeb TMS § 23 lg 1 esimese lause alusel täitemenetluse toiminguid täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et täitemenetluse alustamisel peab kohtutäitur mh otsustama, kas täitedokument on täidetav täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Võlgniku pankrotimenetluse kestel võib PankrS § 149 lg 1 esimese lause järgi üldkorras nõuda massikohustuse täitmist. Seega tuleb kohtutäituril pankrotivõlgniku vastu täitemenetluse alustamisel kontrollida mh seda, kas täitedokument on tehtud PankrS § 148 lg-le 1 vastava massikohustuse kohta. Selleks saab kohtutäitur kooskõlas täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibiga lähtuda täitedokumendis märgitud andmetest selle kohta, kas võlgnik on pankrotis (PankrS § 38). Kui

kohtutäiturile esitatakse täitmiseks täitedokument pankrotivõlgniku vastu ja täitedokumendist ei nähtu, et tegemist on massikohustusega PankrS § 148 lg 1 mõttes, ei ole kohtutäituril formaliseerituse printsiibist lähtudes alust täitemenetlust alustada. Kui kohtutäitur on võlausaldaja avalduse alusel siiski pankrotivõlgniku vastu täitemenetluse alustanud, saabki pankrotivõlgnik kohtutäituri tegevuse peale esitada kaebuse TMS § 217 alusel ja selles menetluses lahendatakse ka küsimus, kas tegemist on massikohustusega, s.o kas kohtutäitur võib teha täitedokumendi täitmiseks täitemenetluse toiminguid.

10.PankrS § 148 lg 1 p 1 järgi on massikohustuseks pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. Selle sätte alusel on massikohustuseks nt kohustused, mis on tekkinud varasemate kohtumenetluste jätkamisest halduri poolt. Praegusel juhul on täitedokumendiks kohtumäärus, millega hagejalt kui pankrotivõlgnikult mõisteti välja menetluskulud, mis tekkisid võlausaldajale kohtumenetluses, milles kuulutati ekslikult teist korda välja hageja pankrot. Teise pankrotimenetluse kõrvaldamisest tekkinud kohustused ei ole halduri muudest toimingutest tekkinud kohustusteks PankrS § 148 lg 1 p 1 tähenduses. Täitemenetluse alustamine kohustuse täitmiseks, mis ei ole massikohustuseks PankrS § 148 lg 1 järgi, on vastuolus pankrotiseaduse mõttega. PankrS § 2 järgi rahuldatakse võlausaldajate nõuded pankrotimenetluse kaudu pankrotiseaduses ettenähtud korras. Väljaspool pankrotimenetlust võlausaldaja nõude täitmine, mis ei ole massikohustus, kahjustab teiste võlausaldajate huve. Kolleegium leiab, et kui võlgniku arvates alustas kohtutäitur täitemenetlust täitedokumendi alusel, mis ei kuulu täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, saab võlgnik esitada TMS § 217 lg 1 järgi kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kümne päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähtaeg on sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ennistatav tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 ja § 173 lg-ga 1 jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.