Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
29. september 2014 kell 16.00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-56152
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus XXXosaühingu pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, e-post: [email protected]); võlausaldaja lepinguline esindaja Aleksei X; võlgnik XXXosaühing (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post: XXX); võlgniku seaduslikud esindajad juhatuse liikmed XXX (elukoht XXX) ja XXX; pankrotihaldur vandeadvokaat Ene Ahas (advokaadibüroo Sirel & Partnerid, asukoht Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, epost: [email protected]).
esindajad
2-14-56152 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
I Asjaolud ja menetluse käik Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on 19.08.2014 esitanud Harju Maakohtule avalduse XXXosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu maksuvõlast tulenev nõue summas 115 097.80 eurot ja sellele lisanduvast intressinõudest summas 118 650.87 eurot, kokku 233 760.92 eurot. Võlausaldaja on 20.04.2012 teinud võlgniku suhtes avalduse sundtäitmise menetluse algatamiseks, mille käigus võlausaldaja nõuet rahuldada ei õnnestunud. Võlausaldaja on 16.05.2014 teinud võlgnikule pankrotihoiatuse, mille järgselt võlgnik ei ole nõuet rahuldanud. Võlausaldaja palub võlgniku pankrot välja kuulutada. Harju Maakohtu 17.06.2014 määrusega on kohus nimetanud XXX osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahas’e. 23.09.2014 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Ajutise pankrotihalduri aruannete kohaselt on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku vara hinnanguliseks väärtuseks 55 492 eurot, mis koosneb pangakonto jäägist 4.80 eurot ja kinnistute hinnangulisest väärtusest. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul vähemalt 234 281.22 eurot, millest 234 175.82 eurot moodustavad maksuvõlad, koos intressidega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgnik suuteline oma kohustusi täitma ja selline seisund ei ole ajutine. Võlausaldaja avalduse alusel on enne pankrotiavalduse esitamist eelnenud täitemenetlus, mille käigus ei osutunud võimalikuks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõuet rahuldada. Võlgnikul tekkisid probleemid maksuvõla tasumisega juba 2011.a maist. Võlgniku arvelduarved on olnud arestitud alates 02.08.2011, mille järel lõppes võlgniku pangakontodelt nähtav aktiivne majandustegevus, millest järeldub, et võlgnik lõpetas aktiivse majandustegevuse pärast maksuhalduri poolt 08.06.2011 maksuotsuse tegemist ja kontode arestimist. Täitemenetluse registrist nähtub, et võlgnikul on probleeme ka väiksemate võlgnevuste täitmisega, näiteks pole suudetud täita Tallinna linna Transpordiameti
2-14-56152 kaudu nõuet summas 30.68 eurot ja Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveameti kaudu nõuet summas 36 eurot. võlgnik on koostanud ja esitanud äriregistrile viimase majandusaasta aruande 2010.a kohta, hilisemaid majandusaasta aruandeid võlgnik ei ole koostanud ega registrile esitanud. 2010.a majandusaasta aruande kohaselt lõppes majandusaasta kahjumiga summas 263 140 krooni, omakapital oli positiivne 4 732 038 krooni, mis oli teenitud 2007.a ja 2008.a. Ka 2009.a majandusaasta lõpetati kahjumiga 298 311 krooni. Võlgniku 2007.a ja 2008.a majandustulemuste puhul tuleb arvestada, et maksuamet tunnistas suure osa nimetatud aastatel deklareeritud käibest fiktiivseks. Maksuhalduri otsuse kohaselt kajastas võlgnik ebaõigesti maksuarvestuses arveid kokku summas 3 861 188 krooni ehk 246 774.89 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et hoolimata tehingute kohta esitatud arvetest, (töövõtu)lepingutest, üleandmise-vastuvõtmise aktidest ja pangaülekannetega tasumisest ei ole võlgnik tegelikult teinud arvetel kajastatud tehinguid. Maksuhalduri hinnangu on tegemist teadliku ja tahtliku fiktiivsete ja ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamisega, maksupettusega, mille eesmärgiks oli suurendada tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamiseks sisendkäibemaksu ning viia ettevõttest raha maksuvabalt välja. Maksuhaldur tegi maksuotsuse 02.05.2011, mille võlgnik 26.05.2011 vaidlustas. Maksuhaldur jättis vaide rahuldamata. Võlgnik vaidlustas maksuotsuse halduskohtus, võlgniku kaebus jäeti rahuldamata. Võlgnikul puuduvad vahendid ettevõtte tervendamiseks. Pankrotihalduril ei õnnestunud tutvuda võlgniku raamatupidamise dokumentidega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik põhjendamatult maksnud 2008.a eest 2009. ja 2010.aastal välja põhjendamatult dividende, mille osas võib esineda tagasinõude õigus. Tagasivõitmisnõuete esitamise otsustamiseks tuleb kaaluda, kas esineb alus võlgniku juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks tulenevalt asjaolust, et liisingleping lõpetati ennetähtaegselt, samuti tuleb uurida, kas võlgniku rahalisi vahendeid on kasutatud seoses võlgniku ettevõtlusega või mitte. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri esialgse hinnangu alusel võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga ja maksupettuse ehk kuriteo toimepanek. Võlgniku raamatupidamine ei ole korraldatud nõuetekohaselt, kuna koostamata on võlgniku majandusaasta aruanded 2010.a, 2011.a ja 2012.a kohta. Võlgniku juhatuse liige on rikkunud ka hoolsuskohustust, kuna ei ole esitanud pankrotiavaldust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tõid võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine kaasa võlgniku majandustegevuse lõppemise ja alalise makseraskuste väljakujunemise. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja tema majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole tegemist ajutise seisundiga. Võlgniku alalise makseraskuse esinemist kinnitab võlgniku enda poolt pankrotiavalduse esitamine ja võlgniku kinnitus, et ta ei ole suutnud käivitada tulutoovat majandustegevust ning müügi- ja äritulu puudumine kogu tegevuse perioodil. Võlgniku varad ei ole likviidsed ja nõuavad täiendavaid võlausaldajate poolset finantseerimist, et hinnata võlgniku vara väärtust. Menetluse lõpus on võlgniku vara arvelt võimalik kanda pankrotimenetluse kulud.
II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
2-14-56152 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 19.08.2014 on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitanud Harju Maakohtule avalduse XXX osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu maksuvõlast tulenev nõue summas 115 097.80 eurot ja sellele lisanduvast intressinõudest summas 118 650.87 eurot, kokku 233 760.92 eurot. Võlausaldaja on 20.04.2012 teinud võlgniku suhtes avalduse sundtäitmise menetluse algatamiseks, mille käigus võlausaldaja nõuet rahuldada ei õnnestunud. Võlausaldaja on teinud 16.05.2014 võlgnikule pankrotihoiatuse, mille järgselt võlgnik ei ole võlausaldaja nõuet rahuldanud. Maksuhaldur tegi maksuotsuse 02.05.2011, mille võlgnik 26.05.2011 vaidlustas. Maksuhaldur jättis vaide rahuldamata. Võlgnik vaidlustas maksuotsuse halduskohtus, võlgniku kaebus jäeti rahuldamata (II kd, tl 48-60). PankrS § 10 lg 5 sätestab, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ja tema nõue põhineb jõustunud kohtuotsusel, siis on võlausaldaja nõue selge. Võlgnikul on vara hinnanguliseks väärtuseks 55 492 eurot, mis koosneb pangakonto jäägist 4.80 eurot ja kinnistute hinnangulisest väärtusest. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul vähemalt 234 281.22 eurot, millest 234 175.82 eurot moodustavad maksuvõlgnevused ja -intressid. Võlgniku suhtes on enne pankrotiavalduse esitamist viidud läbi täitemenetlus, mille käigus ei osutunud võimalikuks võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul tekkisid probleemid maksuvõla tasumisega juba 2011.a maist. Võlgniku arvelduarved arestiti 02.08.2011, mille järel lõppes võlgniku aktiivne majandustegevus. Täitemenetluse registrist nähtub, et võlgnikul on probleeme ka väiksemate võlgnevuste täitmisega, näiteks pole suudetud täita Tallinna linna Transpordiameti kaudu nõuet summas 30.68 eurot ja Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveameti kaudu nõuet summas 36 eurot. Võlgniku raamatupidamine ei ole nõuetekohaselt korraldatud, viimane võlgniku majandusaasta aruanne on koostanud ja äriregistrile esitatud 2010.a kohta, hilisemaid majandusaasta aruandeid ei ole võlgnik koostanud ega registrile esitanud. Võlgniku 2009.a majandusaasta lõppes kahjumiga 298 311 krooni. 2010.a majandusaasta aruande kohaselt lõppes majandusaasta kahjumiga summas 263 140 krooni, omakapital oli positiivne 4 732 038 krooni, mis oli teenitud 2007.a ja 2008.a.
2-14-56152
Võlgniku suhtes on enne pankrotiavalduse esitamist läbi toimunud täitemenetlus, mille käigus ei osutunud võimalikuks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõuet rahuldada. Võlgnikul tekkisid probleemid maksuvõla tasumisega juba 2011.a maist. Võlgniku arvelduarved on olnud arestitud alates 02.08.2011, mille järel lõppes võlgniku pangakontodelt nähtav aktiivne majandustegevus, millest järeldub, et võlgnik lõpetas aktiivse majandustegevuse pärast maksuhalduri poolt 08.06.2011 maksuotsuse tegemist ja kontode arestimist. Täitemenetluse registrist nähtub, et võlgnikul on probleeme ka väiksemate võlgnevuste täitmisega, näiteks pole suudetud täita Tallinna linna Transpordiameti kaudu nõuet summas 30.68 eurot ja Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveameti kaudu nõuet summas 36 eurot. Võlgnik on koostanud ja esitanud äriregistrile viimase majandusaasta aruande 2010.a kohta, hilisemaid majandusaasta aruandeid ei ole võlgnik koostanud ega registrile esitanud. 2010.a majandusaasta aruande kohaselt lõppes majandusaasta kahjumiga summas 263 140 krooni, 2009.a majandusaasta lõpetati kahjumiga 298 311 krooni. Võlgniku 2010.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital positiivne 4 732 038 krooni, mis põhines 2007.a ja 2008.a teenitud kasumil. Võlgniku suhtes läbi viidud maksurevisjon tuvastas, et võlgniku 2007. ja 2008. aastatel deklareeritud käibest oli suur osa fiktiivne. Võlgnikul puuduvad vahendid, mille arvel rahuldada olemasolevaid ja jooksvaid kohustusi. Võlgnikul puuduvad vahendid ja võlgniku osanikul tahe ettevõtte tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ajutisele pankrotihaldurile üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, mistõttu ajutisel pankrotihalduril oli võimalik võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta anda esialgne hinnang. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga ja maksupettuse ehk süüteo toimepanek. Võlgniku raamatupidamine ei ole korraldatud nõuetekohaselt, kuna koostamata on võlgniku majandusaasta aruanded 2010.a, 2011.a ja 2012.a kohta. Võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud pankrotiavaldust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tõid võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine kaasa võlgniku majandustegevuse lõppemise ja alalise makseraskuste väljakujunemise. Kohus leiab, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb pankrotihalduril põhjalikult välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h see, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik
2-14-56152 põhjendamatult maksnud 2008.a eest välja 2009. ja 2010. aastal põhjendamatult dividende, mille osas võib esineda tagasinõude õigus. Tagasivõitmisnõuete esitamise otsustamiseks tuleb kaaluda, kas esineb alus võlgniku juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks tulenevalt asjaolust, et liisingleping lõpetati ennetähtaegselt, samuti tuleb uurida, kas võlgniku rahalisi vahendeid on kasutatud seoses võlgniku ettevõtlusega või mitte. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel vastavad nõuded esitada. Ene Ahas on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX osaühingu pankrotihalduriks.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.