Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord:

Maksekäsu peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele TsMS § 4891 lõikes 2 nimetatud asjaoludest. Asjaolud. Tallinna linn Kristiine linnaosa valitsuse kaudu esitas 21.04.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 12 euro saamiseks. Kohus tegi 08.05.2014 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.05.2014 aadressil xxxx. Võlgnik A S esitas 11.06.2014 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus andis tsiviilasja alluvusel üle Viru Maakohtule lahendamiseks. Vastuväite kohaselt võlgnik teatas, et tunnistab avaldaja nõuet osaliselt, so summas 12 eurot. Kohtumääruse põhjendus. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 486 lg 1 p 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. TsMS § 487 lg 11 kohaselt, kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Käesoleval juhul on võlgnik tunnustanud Tallinna linna nõuet 12 euro ulatuses. Seega tuleb tunnustatud summa osas teha maksekäsk. TsMS § 487 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Võlgnik on vastuväites märkinud, et ta tunnistab nõuet osalisel, so summas 12 eurot, kuid samas on võlgnik märkinud, et ta ei nõustu summaga, mida välja nõutakse. Kohtul jääb selgusetuks,

milline on see summa, millega võlgnik ei nõustu, kuivõrd ta tunnistab nõuet summas 12 eurot, mis ongi täpselt avaldaja nõude suurus. Avaldaja pole märkinud, et tal oleks kõrvalnõudeid. Seega ei ole hagejal nõudest üle jäävat osa, millises osas oleks võimalik jätkata hagimenetlust, sest võlgnik on tunnistanud avaldaja nõuet avaldaja nõude suuruses. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kuivõrd maksekäsk tehakse kogu avaldaja nõude osas ning avaldaja pole märkinud maksekäsu avalduses, et tal oleks kõrvalnõudeid (nt viivis), siis ei ole saanud nimetatud võlgnevus arvete 7000031143 ja 7000029476 alusel suurendada ning kohus leiab, et ei ole otstarbekas kohustada avaldajat esitama hagiavaldust ja jätkata asja menetlemist hagimenetluses. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes on põhjendatud, mitte asja läbi vaadata hagimenetluses. Menetluskulud TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku § 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 1741 lg 2 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 17.04.2014 tasunud riigilõivu 45 eurot. Seega kuulub võlgnikult avaldaja menetluskulude katteks väljamõistmisele kokku 65 eurot (20 eurot menetluskulude katteks ning 45 eurot riigilõiv). Kohus juhindus eeltoodust ja TsMS §-ides 486, 487 sätestatust. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Marika Leimann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.