26. september 2014, kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi Heiki H.`u vastu 1 530,94 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
1 848,26 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (RK xxx) Hageja esindaja: A. T. (e-post: [email protected]) Kostja: H. H. (IK xxx; elukoht: xxx; e-post:xxx) Kostja lepinguline esindaja: K. K.(e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
22. september 2014
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. I
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitas 14.05.2013 Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku H. H. vastu võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna maksettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada mõistliku aja jooksul. Pärnu Maakohus andis asja lahendamise üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohus jättis 21.11.2013 avalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
3.Hageja esitas 04.12.2013 Viru Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt on kostja korteri asukohaga xxx omanik alates 2006. aastast. Pooled sõlmisid 11.01.2007 elamu hoolduslepingu ning hageja haldas elamut kuni korteriühistu moodustamiseni 22.01.2013. Hageja esitas kostjale arveid majandamiskulude eest, kuid kostja ei ole arveid tasunud. Seega tekkis kostjal võlg hageja ees summas 1 261,66 eurot, millele lisandub viivis summas 269,28 eurot. Eeltoodu alusel palus hageja hagi rahuldada ning välja mõista kostjalt võlgnevus koos viivistega.
4.Viru Maakohus võttis 06.12.2013 hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastust hagiavaldusele.
5.Kostja esitas 17.04.2014 kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hagiavalduses toodud asjaolud on tõendamata. Kostja selgitas, et tema sai 17.10.2006 korteri omanikuks, kuid endine omanik jäi korterisse elama. Sellest teatas kostja ka hagejale. Kostjale teadaolevalt tasus korterisse elama jäänud isiku majandamiskulude arveid ning kostjale ei ole teada, et arved oleksid tasumata. Kostja märkis ka, et pole kunagi hagejaga lepingut sõlminud, hageja ei ole tõendina lepingut esitanud ning seega pole hageja tõendanud, et poolte vahel on lepinguline suhe. Kostja leidis, et hageja pole tõendanud ka asjaolu, et hageja on hallanud kuni 22.01.2013 korterit ning esitanud selle eest arveid. Kostja leiab, et nõude esitamiseks puudub õiguslik alus, mistõttu ei saa hageja nõuda ka viivist. Eeltoodu alusel palus kostja jätta hagi rahuldamata.
6.Kohus määras istungi 21.05.2014, kuid hageja palus istungi edasi lükata. Kohus rahuldas taotluse ning määras kohtuistungi 22.09.2014. Hageja esindaja esitas järjekordse taotluse istungi edasilükkamiseks, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Hageja esitas kohtule taotluse, milles palus arutada asja sisuliselt hageja osavõtuta.
7.Kohtuistungile, toimunud 22.09.2014, ei ole hageja ega hageja esindaja ilmunud. Kostja palus asja sisuliselt läbi vaadata, leides, et puudub põhjus istungi järjekordseks edasilükkamiseks. Kostja jäi oma kirjaliku seisukoha juurde, leidis, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
II KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteri asukohaga: xxx linnas omanik. Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte vahel on sõlmitud teenuste osutamise leping ning kas kostja on lepingulised kohustused täitnud.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada
ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Kohus uuris kohtuistungil järgmised hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud tõendid: - Väljavõte kinnistusraamatust (t.l. 21), millest nähtub, et kostja on korteri omanik; - Arvelduste seis (t.l. 22-24), milles on toodud arveldused korteri xxx (asula teadmata) kohta (kostja korteriomand asub aadressil: xxx linnas; - Enampakkumise akti väljavõtte valguskoopia (t.l. 25-26), millest selgub, et kostja on saanud korteri omanikuks enampakkumise käigus (selles osas ei ole ka vaidlust); - Äriregistri väljavõte (t.l. 27), millest nähtub, et korteriühistu xxx oli äriregistrisse kantud 22.01.2013. Kostja vaidles hagile vastu ega tunnistanud lepingu või võla olemasolu. Seega pidi hageja tõendama, et poolte vahel on kehtiv leping, mille alusel ei ole kostja oma kohustust täitnud ning jäi sellega võlgu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vaidluse eseme asjaolusid. Esitatud tõendite põhjal ei saa kohus lugeda tuvastatuks lepingu ja võlgnevuse olemasolu ning võlgnevuse suurust.
11.Kostja märkis vastuses hagiavaldusele, et hageja nõue on tõendamata, kuna hagiavalduses lisadena märgitud dokumendid ei ole kohtule esitatud. Kostja vastus oli hagejale edastatud ning hagejal oli piisavalt aega enne istungit sellega tutvuda ja esitada vajalikud tõendid. Hageja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud ning palus asja läbi vaadata kohtuistungil tema esindaja osavõtuta. Kohtuistungil kostja leidis, et asja arutamise edasi lükkamine ei ole põhjendatud, kuna hagejal oli piisavalt aega tõendite ja oma seisukoha esitamiseks ning korra on kohus juba hageja taotlusel asja arutamist edasi lükanud. Kohus leiab, et kostjal on keerulisem tõendada negatiivset asjaolu (võla ja lepingu puudumist) ja seega tõendamiseks piisab, kui kostja teeb usutavaks, et võlga ei ole olemas. Kostja on piisavalt selgelt põhjendanud, et poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud. Seega hageja, kui sai teada kostja seisukohast hagiavalduse suhtes, pidi tõendama, et leping on olemas ja võlgnevus on tekkinud, s.t esitada tõenditena leping ja võlgnevuse arvestus. Samuti on kostja esitanud väite, et võlgnevust ei saa olla, sest isik, kes kuni korteriühistu moodustamiseni korterit faktiliselt valdas, on kostjale teadaolevalt kohustused täitnud. Alates korteriühistus moodustamisest on kostja korteriühistu ees oma kohustused täitnud. Hageja ei ole aga kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et hageja on kostjale teenuseid osutanud või milliste majandamiskulude tasumist hageja nõuab. Kohtule ei ole esitatud ka võla tekkimise arvestust ega dokumente, mille alusel oleks kohtul võimalik võla ja viiviste suurust ise arvestada.
12.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja esitatud tõendid ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuna hageja ei ole tõendanud võla olemasolu. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud
keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. .Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.