Kohtulahend

tunnistamise menetluses hagejale osutanud õigusabi kokku 13,5 tunni ulatuses. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses eelnimetatud menetlusega ning hageja ei saa eraisikuna käibemaksu tagasi. Kostja vastuväited Kostja palub jätta avalduse rahuldamata. Avaldus on esitatud hilinenult. E-toimikust nähtub, et lahend on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 28.11.2013. Seega jõustus lahend hageja suhtes 28.12.2013 ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise 30-päevane tähtaeg lõppes 27.01.2014. Hageja esitas avalduse 03.02.2014. Alternatiivselt palus kostja rahuldada avalduse maksimaalselt 255,50 euro ulatuses, millele lisandub riigilõiv. Hageja kulutused esindajale on arvestades käesoleva kohtumenetluse lihtsust ning Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusest nr 137 tulenevat piirmäära ebamõistlikult suured. Vastavalt nimetatud määrusele on lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasjades, mille hind on vahemikus 641 kuni 3200 eurot, maksimaalselt 1600 eurot. Piirmäärade eesmärgiks ei ole õigustada igakordselt maksimaalses lubatud piirmääras esindajakulude väljamõistmist. Piirmäärasid on võimalik kasutada pidepunktina, mille alusel arvestada mõistlik esindajakulu igas eraldiseisvas kohtuasjas. Käsitades määrusest tulenevaid piirmäärasid kui pidepunkte on võimalik arvestada iga kahe pidepunkti vahele jäävale hagihinnale vastav mõistlik esindajakulu kolme kohtuastme peale kokku. Määrusest tulenevaid piirmäärasid kõrvutades näeme, et väikeste hagihindade juures on esindajakulu piirmäär pool hagihinnast. Seega mõistlik esindajakulu piirmäär tsiviilasjale, millise hagihind on 1533 eurot on 766,50 eurot. Oluline on märkida, et määruses märgitud esindajakulu piirmäärad on seatud arvestusega, et menetlus võib läbida kõik kolm kohtuastet. Seega kuulub ülaltoodud mõistlik esindajakulu 766,50 eurot käesolevas kohtumenetluses veelgi vähendamisele, arvestades, et läbitud on vaid esimene kohtuaste kolmest. Eelduslikult on menetlusosaliste kulud igas kohtuastmes võrdsed. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-158-12 asunud seisukohale, et menetluskulude piirmäär on ühtne kõigi asja menetluses tekkinud esindajakulude jaoks kõigis kohtuastmetes. Selliselt saame õigustatud esindajakulu määra korrutades piirmäära omakorda 1/3-ga. Eeltoodut arvestades on õiglane esindajakulu piirmäär käesolevas asjas 255,5 eurot (766,50 x 1/3). Hageja esitatud arved on suuresti põhjendamatud ning vastuolulised. Arvelt nr 103 nähtub, et hageja esindajal kulus 5 töötundi hagiavalduse koostamiseks kokku summas 6000 krooni (koos käibemaksuga). Hagiavalduses on poolte rekvisiitide ning menetluslike küsimuste kõrval vaid 3 lehekülge juriidilist teksti. Sisulist õiguslikku analüüsi, millise teostamiseks võib poolel minna vaja professionaalset õigusabi, on hagiavalduses vaid mõni lõik. Hagiavalduse koostamine ei saanud nõuda enamat aega kui 1 tund. Põhjendatud kulu on seega 1200 krooni. Arvelt nr 141 nähtub, et hageja esindajal kulus kostja 09.12.2010 vastusega tutvumiseks 1 tund 1200 krooni. Nimetatud vastuses on kokku 3 lehekülge sisulist teksti. Keskmine inimene loeb ca 250 sõna minutis. Käsitletav dokument koosneb 1148-st sõnast. Keskmine inimene on seega võimeline taolise dokumendiga tutvuma ca 5 minuti jooksul. Põhjendatud kulu seega 100 krooni. 27.12.2010 arvamuse koostamiseks on märgitud üks tund summas 1000 krooni. Tegemist ei ole õiguslikku analüüsi sisaldava ega keerulisi õiguslikke probleeme lahendava dokumendiga, mistõttu ei saanud selle koostamiseks kuluda enam kui 20 minutit. Põhjendatud kulu seega 400 krooni. Arvelt nr 018 nähtub, et hageja esindajal kulus 21.02.2011 arvamuse koostamiseks 75 minutit summas 96 eurot. Ka 21.02.2011 arvamuse puhul ei ole tegemist keerukat õiguslikku analüüsi eeldanud dokumendiga. Dokumendi sisuline osa moodustab 2,5 lk, paljuski korratakse 27.12.2010 arvamuses esitatut. Põhjendatud kulu maksimaalselt 38,40 eurot.

2(5)

Arvelt nr 016 nähtub, et hageja esindajal kulus kostja ekspertiisitaotlusega tutvumiseks üks tund (120 eurot). Kostja 20.04.2011 taotlus koosneb kokku 519 sõnast ning juba eelnevalt väljatoodud arvutuse järgi oleks hageja esindajal pidanud sellega tutvumiseks kuluma ca 2 minutit. Põhjendatud kulu maksimaalselt 4 eurot. 01.11.2012 eksperdile küsimuste koostamiseks kulus hageja esindajal aega 0,45 tundi ehk 27 minutit. Põhjendatud kulu maksimaalselt 45 eurot. 14.05.2013 eelistungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks kulus hageja esindajal 90 minutit (180 eurot). Vastavalt eelistungi protokollile kestis istung 20 minutit. Põhjendatud kulu maksimaalselt 30 minut, summas 60 eurot. 14.11.2013 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks kulus hageja esindajal 90 minutit (180 eurot). Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis kokku 20 minutit. Selliselt kulus hageja esindajal 70 minutit kohtuistungiks ettevalmistumisele. Taoline ajakulu on istungi sisu arvestades põhjendamatu. Põhjendatud kulu maksimaalselt 30 minuti eest ehk summas 60 eurot. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas KK menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus mõistis IPDClt välja menetluskulud summas 1366,42 eurot KK kasuks. TsMS § 174 lg 1 määrab kindlaks, millise tähtaja jooksul võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel – nimetatud tähtaeg on 30 päeva alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 456 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kuigi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg võib pooltel olla erinev sõltuvalt kohtuotsuse kättesaamisest, näeb seadus ette, et kohtulahendil on vaid üks jõustumise kuupäev. Käesolevas asjas jõustus kohtuotsus 30.01.2014, seega vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 oli hagejal õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jõustumisest alates 30 päeva jooksul. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 04.02.2014, seega tähtaegselt. Riigilõivu menetluskuluna kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas asjas vaidlus puudub. Vastavalt käesolevas asjas 27.11.2013 tehtud kohtuotsusele (millega jäeti menetluskulud kostja kanda) ning TsMS § 174 ja § 177 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319,56 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus hagi esitamisel. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Riigikohtu tsiviilkolleegium märgib oma 18.05.2010 lahendis nr 3-2-1-43-10, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud, kas asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid või kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.11.2009 lahendi nr 3-2-1-112-09 kohaselt peab tsiviilasja keerukus tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Kohtu hinnangul on kostja seisukoht piirmääradest ekslik. TsMS ei näe üheski normis ette, et piirmäära määramisel tuleb aluseks võtta pool hagihinda või läbitud kohtuastmete arv. Küll aga peab kohus

3(5)

lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel lähtuma menetluskulude põhjendatusest ja vajalikkusest vastavalt TsMS § 175 lg-s 1 sätestatule. Lisaks Riigikohtu üldkogu on asjas nr 3-2-1153-13 26.06.2014 määruse punktidega 4 ja 5 kuulutanud TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Hageja kohtule esitatud avaldusele lisatud arvetel on selgelt ja arusaadavalt näidatud õigusabi osutamisele kulunud aeg, tunnihind ja tehtud toimingud. Vastavalt esitatud arvetele ja nendel märgitud ajakulule on hageja esindajal kokku kulunud hageja esindamisele 13,5 tundi. Kohus ei nõustunud kostjaga, et 20.09.2010 arvel nr 103 märgitud ajakulu 5 tundi asja materjalidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele on sisu ning vormi arvestades selgelt ebamõistlik ning põhjendatud ajakulu oleks 1 tund. Hagiavalduse koostamine on menetluse algetapp, mis hõlmab materjalidega tutvumist, tõendite kogumist ja analüüsimist, kohtupraktika analüüsi ning kliendiga koostöös menetlustaktika kujundamist, olles kõige aja- ja töömahukam osa menetluses ning seega arvel märgitud ajakulu 5 tundi on igati põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustunud kostjaga, et 15.12.2010 arvel nr 141 ja 30.01.2014 arvel nr 016 kajastatud ajakulu on põhjendamatult suur. Ei ole õige aluseks võtta tavalugemise kiirust, juriidilise dokumendiga tutvumine hõlmab endast ka väidete asjakohasuse hindamist ja analüüsimist, seega on ajakulu 1 tund kostja vastusega tutvumisele vajalik ja põhjendatud ning kostja ekspertiisi taotlusega tutvumise ajakulu on vajalik ja põhjendatud 0,5 tunni ulatuses (selles osas vähendas kohus 0,5 tunni võrra hageja poolt märgitud ajakulu). Kohus luges arvetel nr 141 ja 018 vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tund hageja arvamuse koostamiseks kostja vastusele hagiavaldusele, samuti ka 1,25 tundi (1 tund 15 minutit) hageja arvamuse koostamiseks kostja seisukoha kohta. 30.01.2014 arvel nr 016 kajastatud eksperdile küsimuste koostamise ajakuluks on märgitud 0,45 tundi, mis ei ole mitte 45 minutit, vaid 27 minutit. Eeltoodu alusel kohus vähendas arvel nr 016 eksperdile küsimuste koostamise kulu 75 eurolt 45 eurole. Kohus vähendas arvel nr 016 kajastatud hageja esindaja ajakulu 14.05.2013 kohtu eelistungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks ning 14.11.2013 kohtu eelistungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks mõlemal juhul 1,5-lt tunnilt 1-le tunnile, kuivõrd kohtuistungid kestsid 20 minutit ning kummagi istungi ettevalmistamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu 40 minutit. Lähtudes eeltoodust vähendas kohus hageja lepingulise esindaja kulusid kokku 180 euro võrra, millele lisandub käibemaks 36 eurot. Kokku määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulud kindlaks summas 1046,86 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud, arvesse võttes vaidluse sisu, tõendite mahtu, menetlusele kulunud aega, asjas toimunud ekspertiisi ja kahte kohtuistungit. Nimetatud hageja lepingulise esindaja kulu kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Määruskaebus Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mis on identne 03.03.2014 maakohtule esitatud vastuväidetega menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning menetluskulude nimekirjale. Määruskaebuse menetlus maakohtus Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

4(5)

Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse muutmiseks ei ole alust. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohus on põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud hageja menetluskulusid, sh vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ning vajalikkust. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruses toodud põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda ringkonnakohus maakohtu määruses toodud põhjendusi. Kohtule esitatud määruskaebus ei vasta TsMS §-s 662 sätestatule. Kostja ei ole määruskaebuses välja toonud, millest tuleneb maakohtu poolt õigusrikkumine määruse tegemisel. Kostja on esitanud sisu poolest identse menetlusdokumendi 03.03.2014 maakohtule esitatud vastuväidetega menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning menetluskulude nimekirjale. Teistkordselt samadele väidetele vastamist ei pea ringkonnakohus vajalikuks.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.