LI ja II hagi LE ja VE vastu kaasomandi lõpetamiseks, kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja ehitise lammutamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.07.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LE ja VE määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: LI (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XXX XX-X, XXXXXXXXX XXXX,
XXXXXXXX)
Hageja II: II (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XXX XX X, XXXXXXXXX XXXX,
XXXXXXXX)
Hagejate lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Kostja I: LE (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XX-X, XXXXXXXXX XXXX, XXXXXXXX)
Kostja II: VE (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX XXX XX-X, XXXXX XXXXXXX)
Kostjate lepinguline esindaja Alik Karajev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 31.07.2014 määruse resolutsiooni lahendi täitmise viisi osas, määrates, et LI-l ja II-l tuleb kanda hüvitamisele kuuluvad menetluskulud (1340 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisel VE arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 31.07.2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.24.01.2014 otsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata LI (hageja I) ja II (hageja II) hagi LE (kostja I) ja VE (kostja II) vastu ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.04.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 31.05.2014 edasi kaebamata.
2.29.06.2014 esitasid kostjad avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, milles palusid määrata kindlaks ja mõista hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja õigusabikulu summas 5730 eurot. Avalduse kohaselt on kostjate lepinguline esindaja osutanud kostjatele õigusabi kokku 47,75 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot koos käibemaksuga. Kostjad palusid hagejate poolt solidaarselt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kanda kostja II arveldusarvele Nordea Pangas. Kostjad kinnitasid, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitasid kostjad, et nad ei ole käibemaksukohuslased ja neil puuduvad võimalused käibemaksu tagasi saamiseks.
3.Kostjate esindaja poolt Harju Maakohtus osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: 08.06.2013 kohtumine kliendiga, tutvumine kohtumääruse, hagiavalduse, hagiavalduse puuduste kõrvaldamise ja vaidluse asjaoludega ja konsultatsioon – 3h 10min; 12.06.2013-10.06.2013 hagiavalduse ja selle lisade (29 lk) ning puuduste kõrvaldamise avalduse (7 lk) analüüs – 4h; 12.06.2013 kohtumine kliendiga – 1h 45min; 14.06.2013-18.06.2013 vastuse koostamine hagiavaldusele, kohtule esitatavate venekeelsete dokumentide tõlkimine eesti keelde, Riigikohtu praktika analüüs – 9h; 18.06.2013 kohtumine kliendiga – 1h; 22.07.2013 suhtlemine Harku Vallavalitsusega – 1h 30min; 24.07.2013 kohtumine kliendiga, kirja koostamine Nordea Pangale – 2h; 26.07.2013 Nordea panga 24.07.2013 aasta vastuse analüüs – 30min; 29.07.2013-30.07.2013 hagejate 05.07.2013 arvamuse analüüs, kirjaliku vastuse koostamine – 2h 40min; 08.08.2013 Harku Vallavalitsuse 07.08.2013 vastuse analüüs ja kohtule esitamine – 40min; 26.08.2013 arvamuse koostamine (vastused kohtu küsimustele) – 1h 50min; 27.08.2013 hagejate 23.08.2013 taotlusega tutvumine – 10min; 29.08.2013 kirja koostamine Nordea pangale, Nordea Panga vastuse analüüs, arvamuse koostamine hagejate 23.08.2013 aasta taotlusele – 1h 15min; 20.09.2013 kohtumine kliendiga, läbirääkimised hagejate esindajaga kompromissi võimalikkuse selgitamiseks – 2h; 25.09.2013 kostjate kirjalike seisukohtade koostamine – 1h 20min; 06.10.2013 hagejate 25.09.2013 arvamuse analüüs ja vastuse koostamine – 1h; 16.12.2013 kostjate täiendavate selgituste koostamine seoses kohtu 02.12.2013 määrusega – 1h 30min; 30.12.2013 kostjate kirjaliku arvamuse koostamine hagejate 16.12.2013 kirjale – 30min; 13.01.2014 kohtumine kliendiga, kostjate kirjalike selgituste ja seisukohtade koostamine – 1h 45min; 26.01.2014 maakohtu otsuse analüüs, kohtumine kliendiga – 1h.
4.Tallinna Ringkonnakohtus kostjate esindaja poolt osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: 24.03.2014 kohtumine kliendiga seoses apellatsioonkaebusega – 1h 30min; 30.03.2014 apellatsioonkaebuse analüüs, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 3h 40min; 21.04.2014 ettevalmistus kohtuistungiks – 1h 30min; 21.04.2014 osalemine kohtuistungil – 1h; 03.05.2014 ringkonnakohtu otsuse analüüs, otsuses esinevate ebatäpsustuste parandamise taotluse koostamine – 1h ja 26.05.2014 kohtumine kliendiga – 30min.
Hagejate vastuväited
5.Hagejad vaidlesid kostjate avaldusele vastu, pidades kostjate esindaja ajakulust põhjendatuks esimese astme kohtumenetluse toiminguid kestusega maksimaalselt 11,1 tundi maksumusega 1332 eurot ja teise astme kohtumenetluse toiminguid kestusega maksimaalselt 3,5 tundi maksumusega 420 eurot. Hagejad märkisid, et teises kohtuastmes koostas kostjate lepinguline esindaja kaks dokumendi (vastus apellatsioonkaebusele ja otsuse ebatäpsuse parandamise taotlus), samuti osales 21.04.2014 kohtuistungil, mis kokku ei vasta kulule 5310 eurot. Seetõttu ei ole arved väljastatud reaalselt tehtud ja toimunud toimingute eest. Lisaks ei ole arved korrektsed ja neist ei nähtu tehtud tööde maht, mis takistab õigusabikulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist.
6.Hagejate hinnangul ei ole kohane ajakulu 8h ja 55min 12.06.2013 hagiavalduse koos lisadega, selle puuduste kõrvaldamise ja kohtumäärusega tutvumiseks. Hagejad pidasid põhjendatud ajakuluks 1 tund. Samuti ei olnud hagejate arvates põhjendatud ajakulu 9h 18.06.2013 hagivastuse koostamiseks, lisade tõlkimiseks ja kohtupraktika analüüsimiseks, milleks võis hagejate hinnangul kuluda kuni 3 tundi.
7.Hagejad märkisid, et 18.06-26.07.2013 ajakulu 5h sisaldab palju suulist suhtlust, analüüsi ja täpsustusi, mida on raske kontrollida. Hagejate arvates on sel ajavahemikul põhjendatud 30min Nordea Pangale kirja koostamiseks ja selle vastuse analüüsimiseks. 29-30.07.2013 ajakulust 2h 40min hagejate arvamuse analüüsimiseks ja sellele kirjaliku vastuse koostamiseks pidasid hagejad põhjendatuks kõige enam 1h ulatuses. 08.08.2013 ajakulust 40min Harku Vallavalitsuse vastuse analüüsimiseks ja kohtule edastamiseks pidasid hagejad põhjendatuks üksnes 20min. 26.08.2013 ajakulust 1h ja 50min kohtu küsimustele vastamiseks on põhjendatud maksimaalselt 1h.
8.Samuti märkisid hagejad seoses 27-29.08.2013 ajakulu 1h ja 25min taotlusega tutvumiseks, Nordea pangale kirja koostamiseks, selle vastuse analüüsimiseks ja arvamuse koostamiseks, et selle mahust tulenevalt on põhjendatud kuni 45min. 20.09.2013 ajakulust 2h kohtumiseks kliendiga ja läbirääkimisteks pidasid hagejad põhjendatuks maksimaalselt 30min. Hagejate hinnangul võis 25.09.2013-13.01.2014 toimingutele (kokku 6h ja 5min) kuluda dokumentides esinenud korduste tõttu mitte enam kui 3h. 26.01.2014 otsusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks võis kuluda 30min.
9.Ringkonnakohtu menetluses 24-30.03.2014 kantud ajakulust 5h ja 10min apellatsioonkaebusega tutvumiseks, kliendiga kohtumiseks ja vastuse koostamiseks on mõistlik 1h ja 30min. 21.04.2014 kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulust 2h ja 30min pidasid hagejad vajalikuks ajakulu 1h ja 30min, sest istung kestis üle tunni. 26.05.2014 ajakulust 1h ja 30min otsusega tutvumise, otsuses ebatäpsuste parandamise taotlemise ja kliendiga kohtumise põhjendatud ajakuluks pidasid hagejad kuni 30min. Esimese astme kohtu määrus
10.31.07.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks ning mõistis hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulud (lepingulise esindaja tasu) summas 1340 eurot.
11.Kohus märkis, et kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-107-13 p 13). Kohus leidis, et kostjate taotlus vastab TsMS § 174 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele. Samuti märkis kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-10, p 19, Riigikohtu
lahend nr 3-2-1-132-10, p 10). Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu lahend nr 32-1-64-13 p 13 teine lõik). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1143-11 p 14 neljas lõik). TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud. Hagejad vaidlesid avaldusele osaliselt vastu ja kohus kontrollis kostjate märgitud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt. Kohus ei nõustunud hagejatega, et kohtule esitatud andmed ei võimalda kontrollida kostjate esindaja menetlustoiminguteks kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Samuti ei oma maakohtu hinnangul otseselt tähtsust, millal esindaja maa- või ringkonnakohtus tehtud toimingute eest arve esitas.
12.Menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Kostjad ei pea tõendama, et nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas kostjate esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 18). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (lahend nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (lahend nr 3-2-1-93-13). Viidatud tunnitasud on tavapärased advokaatidest esindajate puhul. Tulenevalt advokatuuriseadusega advokaadile pandud kohustustest on advokaadina õigusabiteenuse osutamine paratamatult kulukam ja reeglina ka kõrgema kvaliteediga. Kostjate makstud tunnitasu 120 eurot mitteadvokaadist esindaja puhul pidas kohus ebamõistlikult kõrgeks. Üldjuhul on ka advokaatide tunnitasud kostjate makstud määrast odavamad. Võttes arvesse kostjate taotluses viidatud menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aega, esindaja kvalifikatsiooni ja osalemist menetluses pidas kohus põhjendatud tasuks 80 eurot tunnis, mis sisaldab käibemaksu. Kohtu hinnangul on sellise hinnaga kvaliteetset õigusabiteenust võimalik osta. Kostjad kinnitasid, et ei saa käibemaksu tagasi ning seega mõistis kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga.
13.Võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, pidas kohus kostjate lepingulise esindaja toiminguid põhjendatuks 16 tunni ja 45 minuti ulatuses. 08.06.2013 toimingute ajakulu 3h ja 10min pidas kohus põhjendamatuks, märkides, et menetlusdokumendi koostamise ettevalmistamise ajakulu hindab kohus koos vastava dokumendi koostamise ajakuluga. Samal põhjendusel pidas kohus põhjendamatuks ka ajakulu 4h 12.06.2013 hagiavalduse ja selle lisade ja puuduste kõrvaldamise avalduse analüüsiks, ajakulu 1h 18.06.2013 kohtumiseks kliendiga, 27.08.2013 ajakulu 10min hagejate 23.08.2013 taotlusega tutvumiseks, ajakulu 1h 30min 24.03.2014 kohtumiseks kliendiga seoses apellatsioonkaebusega ja ajakulu 30min 26.05.2014 kohtumiseks kliendiga. Samal põhjendusel vähendas kohus 12.06.2013 ajakulu 1h 45min kohtumiseks kliendiga, pidades vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1h.
14.Põhjendatud ajakuluks 14.06.2013 hagiavaldusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks pidas kohus 4h ning 18.06.2014 hagiavalduse lisade tõlkimise korraldamiseks ja dokumendi esitamiseks 0,5h. 22.07.2013 suhtlemist Harku Vallavalitsusega (1h 30min) pidas kohus põhjendatuks 15min ulatuses, leides, et arvestades vaidluse asjaolusid ei olnud vajalikud päringud ega nende vastuste analüüsid mahukad. Samal põhjendusel leidis kohus, et 26.07.2013 ajakulu 30min Nordea Panga 24.07.2013 vastuse analüüsiks on põhjendatud 15min ulatuses ning ajakulu 40min 08.08.2013 Harku Vallavalitsuse 07.08.2013 vastuse analüüsimiseks
ja kohtule esitamiseks on põhjendatud samuti 15min ulatuses. 24.07.2013 ajakulu 2h kohtumiseks kliendiga ja kirja koostamiseks Nordea Pangale pidas kohus põhjendatuks 15min, viidates seejuures varasemalt esitatud põhjendustele, mille kohaselt hindab kohus menetlusdokumendi koostamise ettevalmistamise ajakulu koos vastava dokumendi koostamise ajakuluga ning arvestades vaidluse asjaolusid ei olnud vajalikud päringud ega nende vastuste analüüsid mahukad. 29-30.07.2013 ajakulu 2h 40min hagejate 05.07.2013 arvamuse analüüsiks ja kirjaliku vastuse koostamiseks pidas kohus põhjendatuks 1h ulatuses, arvestades, et hagejad ei muutnud arvamuses oluliselt vaidluse ulatust. 26.08.2013 ajakulu 1h 50min arvamuse koostamiseks (vastused kohtu küsimustele) pidas kohus arvestades kohtu küsimuste ulatust põhjendatuks 1h ulatuses. 29.08.2013 ajakulu 1h 15min kirja koostamiseks Nordea Pangale, vastuse analüüsiks ja arvamuse koostamiseks 23.08.2013 taotlusele pidas kohus põhjendatuks 45min ulatuses, arvestades taotluse kohta esitatud vastuse mahtu ja seda, et arvestades vaidluse asjaolusid ei olnud vajalikud päringud ega nende vastuste analüüsid mahukad. 20.09.2013 ajakulu 2h kohtumiseks kliendiga ja läbirääkimisteks hagejate esindajaga kompromissi võimalikkuse selgitamiseks pidas kohus põhjendatuks vaid kompromissi võimaluste selgitamise osas 30min ulatuses. 25.09.2013-13.01.2014 toimingute ajakulu kokku 6h 5min osas nõustus kohus hagejatega, et menetlusdokumentides esinevate korduste tõttu on nimetatud dokumentide ja toimingute põhjendatud maht kokku 3h. 26.01.2014 ajakulu 1h maakohtu otsuse analüüsiks ja kohtumiseks kliendiga pidas kohus põhjendatuks 30min ulatuses, sest maakohtu otsus oli kostjatele soodne ja selle põhised õiguslikud seisukohad olid enne pooltega läbi arutatud. Samal põhjendusel pidas kohus osaliselt, 30min ulatuses, vajalikuks ajakulu 1h 03.05.2014 ringkonnakohtu otsuse analüüsiks ja vea parandamise taotluse koostamiseks. 30.03.2014 ajakulu 3h 40min apellatsioonkaebuse analüüsiks ja vastuse koostamiseks pidas kohus põhjendatuks 1h ja 30min ulatuses, sest apellatsioon ega kostjate vastus ei sisaldanud uusi sisulisi argumente. Samal põhjendusel pidas kohus osaliselt, 30min ulatuses, põhjendatuks ajakulu 1h 30min 21.04.2014 istungiks ettevalmistuseks. 21.04.2014 ajakulu 1h kohtuistungil osalemiseks pidas kohus põhjendatuks.
15.Kohus leidis, et väljamõistetud kostjate menetluskulu 1340 eurot 16 tunni ja 45 minuti eest hinnaga 80 eurot tunnis on kooskõlas tsiviilasja hinna ja vaidluse sisuga. Kohus jättis rahuldamata kostjate taotluse 4390 euro osas. Määruskaebus
16.14.08.2014 esitasid kostjad määruskaebuse, milles paluvad tühistada Harju Maakohtu 31.07.2014 määruse osas, millega jäeti rahuldamata kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 4390 eurot ja teha uue määruse, millega määrata kindlaks õigusabi teenuse maksumus 120 eurot tunnis koos käibemaksuga ning õigusabile kulunud mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks 47,75 tundi ja rahuldada kostjate avaldus täielikult, mõistes hagejatelt täiendavalt välja menetluskulud summas 4390 eurot. Kostjad paluvad hagejate poolt solidaarselt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kanda VE (kostja II) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, Nordea Pank.
17.Kostjad ei nõustu maakohtu poolt määratud kostjate esindaja õigusabiteenuse tunnihinnaga 80 eurot koos käibemaksuga ehk teenuse hinnaga 66,67 eurot tunnis, mis on kaks korda odavam maakohtu poolt osundatud Riigikohtu lahendites märgitud hinnast. Hagejad ei ole oma vastuses menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vaidlustanud kostjatele osutatud õigusabi teenuse tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga. Vastupidiselt maakohtu seisukohale on hagejad üheselt kinnitanud
oma nõustumust nimetatud tunnitasu määraga, võttes oma arvestuste aluseks tunnitasu hinna 120 eurot (11,1 x 120 = 1332 eurot ja 3,5 x 120 = 420 eurot).
18.Samuti on kostjate hinnangul põhjendamatu maakohtu hinnang selle kohta, et kostjate lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi teenuse kvaliteet oli madalam kui oleks olnud keskpärase advokaadist esindaja poolt osutatud teenuse kvaliteet antud tsiviilasjas. Kostjad kinnitavad, et vastab tõele, et kostjate esindaja ei ole advokatuuri liige, kuid ta omab akrediteeritud õppeprogrammi õigusteaduste magistrikraadi ja juriidilise töö kogemust (on olnud ka Eesti Vabariigi kodaniku kaitsjaks Soome Vabariigi kriminaalkohtu I ja II astmes). Maakohus ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millele tuginedes võiks eeldada, et advokaadist esindaja teenuse kvaliteet oleks olnud kõrgem ja seda olukorras, kus otsus tehti kostjate kasuks.
19.Kostjad ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on põhjendatud ajakulu kostjate esindamisele 16 tundi ja 45 minutit. Seejuures viitavad kostjad menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud ajakulu aruandele ja märgivad, et määruskaebuses nad seda ei korda. Kostjad leiavad, et neile õigusabi teenuse osutamiseks kulunud aeg oli põhjendatud ja vajalik. Samuti märgivad kostjad, et nad on rahvuselt venelased ning nende emakeel on vene keel. Eesti keelt nad praktiliselt ei valda, mistõttu ei olnud kostjatel kohtumisteks võimalik ette valmistada. Nimetatud asjaolu tingis kõikide menetlusdokumentide sisu selgitamise vajalikkuse kostjatele vene keeles. Kostjate esindaja valdab vabalt nii eesti kui ka vene keelt, mistõttu ei olnud vajalik antud menetluses ka tõlgi kaasamine ega tõlkimise teenusele täiendavate kulutuste tegemine. Kostjad märgivad lisaks, et tegemist oli keskmise keerukusega vaidlusega, hagejate poolt oli esitatud kohtule mitmeid erinevaid nõudeid ning nõudeid täiendati menetluse käigus. Tsiviilasjas on olnud vajalik koguda tõendeid, millega lükata ümber advokaadi vahendusel kohtule esitatud hagejate ebatõesed väited. Kostjate hinnangul ei ole kohane samaaegselt vähendada nii õigusabi teenuse tunnitasu ja õigusabi teenuse osutamisele kulunud aega. Vastus määruskaebusele
20.Hagejate hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Edasine menetluse käik
21.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 31.07.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osas, milles kostjad on taotlenud hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kandmist kostja II arveldusarvele.
23.Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses kostjate lepingulise esindaja tunnitasumääraga leiab ringkonnakohus, et maakohus on vaatamata sellele, et hagejad tunnitasumäära ei vaidlustanud, õigesti kujundanud hinnangu ka kostjate lepingulise esindaja tunnitasu osas. Riigikohus on järjepidevalt rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist iseseisva hagita menetlusega. Hagita menetluse puhul tuleb kohtul kontrollida avalduse põhjendatust ka siis, kui avaldusele vastuväiteid ei esitata. Kuivõrd menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus, tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada muu hulgas ka õigusabi
osutamise tunnihinda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostjate lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatuse osas jõudnud õigele järeldusele, et kostjate mitteadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga on ebamõistlikult kõrge. Maakohus on põhjendatult eeldanud, et advokaadi poolt osutatava õigusabiteenuse tunnitasumäär ja kvaliteet on kõrgem kui isikute puhul, kes advokatuuri ei kuulu. Ringkonnakohus selgitab, et advokatuuri liikmeks saamine eeldab taolistele nõuetele vastamist, mida isikutele, kes advokatuuri ei kuulu, ei esitata. Nii tuleb selleks teha vastavad eksamid, mille käigus kontrollitakse advokaadiks pürgija õigusteadmisi, lisaks on advokaadil kohustus oma teadmisi koolitustel regulaarselt täiendada. Taolisi nõudeid ei esitata teistele õigusteenuse osutajatele. Ka on advokaadid allutatud advokatuuri aukohtule, kes nende tegevust jälgib ja kuhu nendega seotud probleemide korral saab pöörduda. Kirjeldatud kõrgendatud nõuded võimaldavad eeldada, et advokaadi poolt osutatava õigusteenuse kvaliteet on kõrgem kui isikute puhul, kes advokatuuri ei kuulu. Arvestades kostjate esindaja tunnihinna põhjendatuse hindamisel ka vaidlusaluse asja keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb selles osas jätta muutmata.
24.Seoses määruskaebuse väidetega õigusabiteenuse osutamise ajakulu kohta peab ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu poolt märgitut, mille kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus neile antud diskretsiooniõigust kostjate esindamiseks kulutatud töötundide määramisel ületanud. Maakohus on kostjate menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu piisava põhjalikkusega analüüsinud ja määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.
25.Kuivõrd kostjad on nii menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kui ka määruskaebuses palunud kanda hagejate poolt solidaarselt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostja II arveldusarvele, millise taotluse on maakohus jätnud tähelepanuta, siis tuleb maakohtu määrust selles osas täiendada.
26.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.