Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

ITM Inkasso OÜ esitas 19.06.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 255,64 euro saamiseks. Kohus tegi 02.07.2014 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Rahvastikuregistris O. L.i kohta andmed puuduvad/arhiivis. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri andmetel ei ela võlgnik Kiviõli linnas ja tema asukoht on teadmata. Pärnu Maakohus lõpetas 06.08.2014 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2-14-22825 Viru Maakohtu 08.08.2014 määrusega jäeti avaldus käiguta ja anti tähtaeg 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks s.h kohtualluvuse põhjendamiseks, kostja elukoha täpsustamiseks, nõuetekohase hagiavalduse koos lisadega ja nende venekeelsete tõlgete esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas 11.09.2014 nõuetekohase hagiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab et hagiavaldus võlgnevuse nõudes tuleb jätta menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 1 kohaselt on maksekäsu kiirmenetlus hagita asi. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2). “Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades” (edaspidi leping) artikli 21 p 1 kohaselt kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutamata tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistris puuduvad andmed O. L.i kohta (arhiivis, elamisloata isik, kodakondsus määratlemata, sünnikoht Ukraina, Vorošilovgradi oblast.). Hageja esitas kohtule O. L.i Eesti Vabariigi ID kaardi koopia, mille kohaselt oli isikul tähtajaline elamisluba ja lubatud töötada kuni 17.03.2012. Hageja leiab, et TsMS § 79 lg 2 kohaselt allub asi Viru Maakohtule kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi kuna kostja kinnitas laenu saamise ja isikusamasuse tuvastamise ajal 31.03.2010, et tema elukoht on Soo 5-4, Kiviõli. Kohus asub seisukohale, et kuna O. L.il puudub Eesti Vabariigis elukoht, ei allu asja lahendamine Eesti kohtule. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid (TsMS § 371 lg 1 p 9). Hageja ei esitanud hagimaterjalide tõlkeid ega täpsustanud kostja elukohta Ukrainas. Hageja hinnates nõude suurust ja vajaliku tõlketeenuse maksumust (orienteeruvalt 480 eurot) ei pidanud otstarbekaks hagimaterjalide tõlkimist. Hageja on seisukohal, et lisakulude kaasnemine seoses tõlketeenustega ei ole kostja huvides põhjendatud. Kohus selgitas puuduste kõrvaldamise määruses, et Lepingu artikli 4 kohaselt õigusabi osutamisel suhtlevad lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ning Ukraina Justiitsministeeriumi kaudu, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. Õigusabi osutamise palved ja nende lisad koostatakse järelepärimist esitava lepingupoole keeles ja neile lisatakse tõestatud ärakirjad tõlgetest teise lepingupoole keelde või venekeelde (art 5 p 1). Järelepärimise saanud asutus annab dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad

2-14-22825 dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega. Kätteandmise palves peab olema ära näidatud saaja täpne aadress ja kätteantava dokumendi nimetus (art 9). Kuna hageja ei ole täpsustanud kostja elukohta Ukrainas ja esitanud hagimaterjalide tõlkeid, ei ole kohtul võimalik hagimaterjale kostjale kätte toimetada pädeva kohtu kaudu. Seega ei vasta hagiavaldus vorminõuetele. Kohus andis hageja lepingulisele esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus hoiatas hageja lepingulist esindajat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 3401 lg 2). Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega pärast määruse jõustumist hageja lepingulisele esindajale. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 1). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.