lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-7325/65

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-7325/65
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
19.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
880
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

19.09.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-7325

Tsiviilasi

AV (V) ja OÜ HERMASTU KINNISVARA hagi Seesvaaran Auto P. Seesvaara Kommandiittiyhtiö vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2014 kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AV ja OÜ HERMASTU KINNISVARA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

määrus

menetluskulude

Hageja I AV (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX

XXX XXXXX XXXXXXX)

Hageja II OÜ HERMASTU KINNISVARA (rk 10820744, asukoht Jaama 2, 11621 Tallinn); Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Kostja Seesvaaran Auto P. Seesvaara Kommandiitiyhtiö (rk 0469826-6, asukoht Alhonkatu 5, 15610 Lahti, Soome Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 30.05.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
1.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
6.05.2013 otsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata AV (hageja I) ja OÜ HERMASTU KINNISVARA (hageja II) hagi Seesvaaran Auto P. Seesvaara Kommandiittiyhtiö (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda. 30.12.2013 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu 6.05.2013 otsuse muutmata ning menetluskulud hagejate kanda. 26.03.2014 määrusega jättis Riigikohus hagejate

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda. Maakohtu otsus jõustus 26.03.2014.

2.21.04.2014 esitas kostja kohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud 9536 eurot 75 senti.
3.Kostja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks edastati maakohtu 28.04.2014 määrusega hagejate lepingulisele esindajale, kes sai 28.04.2014 määruse kätte 2.05.2014. Hagejad avaldusele vastuväidet ei esitanud. Maakohtu määrus
4.30.05.2014 rahuldas maakohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis kostja kasuks hagejalt I välja menetluskulud 4768 eurot 38 senti ja hagejalt II välja menetluskulud 4768 eurot 38 senti. Maakohus mõistis hagejatelt kostja kasuks välja viivise protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 177 lg 2). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 lahendas kohus menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kuna talle ei esitatud TsMS § 176 lg-tes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ning kohus rahuldas avalduse täielikult. Maakohtu hinnangul ei olnud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus selgelt põhjendamatu ning kohtul tuli lähtuda asjaolust, kas kostja poolt esitatud menetluskulud on põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (määrus nr 137) § 2 järgi mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Kuna tegemist oli sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mis on käsitletav mittevaralise nõudena ning kostja palus hagejalt I välja mõista 4768 eurot 38 senti ja hagejalt II 4768 eurot 38 senti, siis oli kostja poolt nõutav menetluskulu kooskõlas määrusega nr 137 ning vastavuses tsiviilasjas kulunud ajakulule ning teostatud menetlustoimingutele. Määruskaebus
5.Hagejad palusid määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, saata avaldus uueks lahendamiseks Harju Maakohtule ning vähendada hagejatelt väljamõistetud menetluskulude suurust. Maakohus kohaldas valesti menetluskulude kindlaksmääramise piirmäärasid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab maakohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisel igal juhul kontrollima, et taotletavad menetluskulud jäävad kehtinud lepingulise esindaja hüvitatavate kulude piirmääradesse. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 5 sätestas, et mittevaraliseks loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet, sh kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 3000 eurot. Seega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude puhul ei ole tegemist mittevaralise nõudega, vaid hagihind määratakse mittevaralise nõude määramise põhimõtetest lähtuvalt. Määruse nr 137 § 2 kohaselt kehtib menetluskulude piirmäär 12 800 eurot üksnes mittevaraliste nõuete puhul, aga mitte varaliste nõuete puhul, millele kohaldatakse üksnes hagi hinna määramisel mittevaralise nõude põhimõtteid. Arvestades tsiviilasja hinda 3000 eurot, ei oleks kohus tohtinud määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks rohkem kui 1600 eurot ja hageja kohta oleks saanud välja mõista maksimaalselt 800 eurot.

Kostja vastus

6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
7.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.05.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt toimetas maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse saamisel selle TsMS § 176 lg 1 järgi vastaspoolele kätte ning palus hagejatel esitada avaldusele kirjalikud vastuväited 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejate esindaja avalduse e-toimiku kaudu kättesaanud 2.05.2014 kell 15:21 (III kd tl 69). Kuna hagejad ei esitanud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid, tuli maakohtul TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollida, kas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei ole selgelt põhjendamatu. Kohus leidis, et kostja menetluskulud olid põhjendatud ja avalduse väited tuli lugeda seega omaksvõetuks, sest hagejad maakohtule ei vastanud ja oma seisukohta ei väljendanud, milline õigus neile oli tagatud. Riigikohus on 26.06.2014 lahendis nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega piirmäärade ebaõigest kohaldamisest, sest sõltumata määratud hagihinnast kaebuse esitaja viidatud piirmääradele tugineda ei saa.

TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.