A V ja OÜ Hermastu Kinnisvara hagi Sn Auto P. S Kommandiittiyhtiö vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.05.2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A V ja OÜ Hermastu Kinnisvara apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I A V (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Hageja II OÜ Hermastu Kinnisvara (registrikood 10820744, asukoht Jaama 2, 11621 Tallinn) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Kostja Sn Auto P. S Kommandiittiyhtiö (registrikood 0469826-6, Alhonkatu 5, 15610 Lahti, Soome Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel
Kohtuistungi toimumise aeg
12.12.2013
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.05.2013 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud A V ja OÜ Hermastu Kinnisvara kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.17.02.2012 esitasid A V, A V ja OÜ Hermastu Kinnisvara Harju Maakohtule hagi Sn Auto P. S Kommandiittiyhtiö (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetletavates täiteasjades nr xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx. Hagejad palusid tunnistada lubamatuks Tallinna notar Tiit Seppa 30.07.2010 tõestatud hüpoteekide seadmise lepingu (notari ametitoimingute raamatu registri nr. xxxx) alusel kostja nõuete sundtäitmine. Sissenõutav võlg tuleneb täitmisavalduse järgi 22.01.2009 allkirjastatud võlatunnistusest, milline oleks justkui konstitutiivne ja 25.07.2011 üles öeldud. Võlatunnistuse kohaselt on laenuvõtjateks A V ja AS Softrend (alates 07.08.2009 AS Daumanni) ning tagatisteks kaks kinnistut. Kohtutäitur seadis käsutamise keelumärked 22-le kinnistule. Kohtutäiturile on esitamata tõend 22.01.2009 võlatunnistuse A V ja AS Daumanni poolt saamise kohta.
2.Hagejad said 09.02.2012 kohtutäituri 03.02.2012 täitmisteated ja kohtutäituri tasu otsused ülalviidatud täiteasjades. Nende kohaselt sundtäidetakse hüpoteegiga tagatud nõuet 597 762,50 euro ulatuses samas kui nii vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja kui ka sellele järgneval ajal tuleb täitmisteate kohaselt tasuda 500 000 eurot. Samas sisaldab viidatud 500 000 eurot ka täitekulusid, millised erinevad enne ja pärast vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist 12 270,60 euro võrra. Täitmisteatest jääb selgusetuks kas sissenõutav võlg on 597 762,50 eurot, 500 000 eurot, 487 711 eurot (500 000-täitekulu 12 289) või 475 440 eurot (500 000-täitekulu 24 560). Hagejad on seisukohal, et koormatud kinnistute omanikke hoitakse teadmatuses, kuivõrd pole teada, mille eest sisuliselt nad enda varaga vastutavad. Samuti on tagatavate nõuete kokkulepped vastuolus seadusega (AÕS § 279 lg 1) ja seetõttu tühised (TsÜS § 87). Hagejad on seisukohal, et võlg ei ole sissenõutav. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad ka hagi tagamise avalduse, milles palusid peatada Tallinna notar Tiit Seppa 30.07.2010 tõestatud hüpoteekide seadmise lepingu (notari ametitoimingute raamatu registri nr 2564) alusel kostja nõuete sundtäitmine.
3.05.03.2012 määrusega võttis Harju Maakohus hagejate hagiavalduse menetlusse ja rahuldas hagi tagamise avalduse.
4.02.05.2012 esitatud menetlusdokumendis palusid hagejad peatada käesoleva tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-11-58264 lahendi tegemiseni, millega selgub, kas kostja oli õigustatud vaidlusaluseid täitemenetlusi algatama.
5.Hagejad esitasid 04.04.2013 kohtuistungil aegumise vastuväite.
6.04.04.2013 määrusega jättis Harju Maakohus A V hagi kostja vastu läbivaatamata põhjendusel, et seoses A V pankroti väljakuulutamise tõttu täitemenetluse lõppemisega ei riku sundtäitmine enam tema õigusi. Kohus jätkas menetlust A V (hageja I) ja OÜ Hermastu Kinnisvara (hageja II) hagis kostja vastu. A V ja hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule, kes tühistas maakohtu määruse menetluskulude A V kanda jätmise osas. Ringkonnakohtu määrus jõustus 17.10.2013. Kostja vastuväited
7.Kostja hagejate nõudeid ei tunnistanud ja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu.
8.Kostja leidis, et hagi on õiguslikult perspektiivitu, kuna sellega ei ole hagejatel võimalik vabaneda vastutusest võlgnevuse eest. Kostja hinnangul tulnuks hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Õiguslik alus hagi rahuldamiseks puudub, sest A V on korduvalt tunnistanud kostja poolt sundtäitmiseks esitatud nõuet, hagis vaidlustatud sundtäitmiseks esitatud nõuded on tagatud ühishüpoteegiga ja need nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudeid ei ole sissenõudjale tasutud. A V ja käendaja hageja I 22.01.2009 võlatunnistusega kostjale on tõendatud, et A V võlgneb kostjale põhivõlana 480 430,45 eurot. Võlatunnistuse kohaselt tuleb võlalt tasuda intressi 10% aastas. 16.06.2010 andis A V võlatunnistusest tuleneva laenukohustuse kohta sAkinnituse, milles tõendab, et 31.05.2010 on tema põhivõlg 472 576,05 eurot ning intressivõlg 46 855,35 eurot. A V on lisaks 22.01.2009 võlatunnistusele nii enda kui hageja II nimel 18.06.2010 allkirjastanud ülestunnistuse ja tagatavate võlakohustuste nimekirja. Sundtäitmisele esitatud nõue on muutunud sissenõutavaks 26.01.2012. Põhivõlale lisanduvad intressid on sissenõutavaks muutunud sõltumata laenu tagastamise nõude esitamisest. Kostja leidis, et esitatud nõue ei ole aegunud. Menetluskulud palus kostja jätta solidaarselt hagejate kanda. Maakohtu otsus
9.Harju maakohus jättis 06.05.2013 otsusega rahuldamata hagejate 02.05.2013 taotluse menetluse peatamiseks ja hagi ning tühistas Harju Maakohtu 05.03.2012 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjades nr 022/2012/880, 022/2012/881 ja 022/2012/882 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-12-7325. Menetluskulud jättis kohus hagejate kanda.
10.Kohus tugines otsuse tegemisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-tele 1 ja 2 ning § 436 lg-tele 2 ja 7. Samuti tugines kohus täitemenetluse seadustiku (TMS) § § 221 lg-le 1 ja lg-le 11 ning § 2 lg 1 p-le 19. Kohus märkis, et Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-42-08 asunud seisukohale, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet.
11.Pooltel on vaidlus selles, kas täitedokumendiks on tühine tagatiskokkulepe. Samuti on pooled erinevatel arvamustel selles, milline on sissenõutav võlg, kas võlg on sissenõutavaks muutunud ning millises ulatuses on võlga vähendatud.
12.Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täitemenetlust on alustatud 02.02.2012 kostja avalduse alusel (I köide t/l 39-41). Nõude sisuks on sissenõudja kasuks seatud hüpoteek summas 7 823 300 krooni A Vle ja hagejatele lepingu p. 1.1 kuuluvatele kinnistutele ja korteriomanditele ning hüpoteegi seadmise kokkuleppe kohaselt on nimetatud hüpoteegiga tagatud kostja kõik nõuded muuhulgas A V ja
hagejate vastu (I köide t/l 24). Nõude suurus on 02.02.2012 täitmisavalduse kohaselt 597 762,50 eurot (I köide t/l 40).
13.Asja materjalidest nähtub, et A V ja AS Softrend ning kostja on 22.01.2009 allkirjastanud võlakirja, millise kohaselt on pooled kokku leppinud võlakohustuse olemasolus summas 480 430,45 eurot. Nimetatud summa sisaldab põhivõlga ja selle pealt kogunenud intressi kuni 31.12.2008. Laen tuleb maksta laenuandjale tagasi kuue kuu jooksul sellest arvates, kui laenuandja on esitanud vastava nõudmise, intressimääraga 10% aastas. Muuhulgas leppisid pooled kokku, et laenaja seab lisaks panditud kinnistutele lisahüpoteeke laenusumma ja intresside suurusele vastavas ulatuses. Antud võlakohustust on isiklikult käendanud A V ja Hageja I (I köide t/l 32, 33).
14.Kohus ei nõustunud hagejate seisukohaga selles, et täitmisavaldus on vastuoluline sissenõutava võla ulatuses. Kohtule esitatud 02.02.2012 täitmisavalduses on lahti kirjutatud ka nõude sisu, millise kohaselt võla summa moodustab 597 762,50 eurot, millest põhivõlg 472 576,05 eurot, intress 31.05.2010 seisuga 46 855,35 eurot ja intress 10% aastas 01.06.2010-26.01.2012 78 331,1 eurot (I köide t/l 40). Kohus leidis, et asja materjalide juurde esitatud arvestus on igati arusaadav ja järgitav. Konkreetseid vastuväited hagejad nõude suurusele esitanud ei ole. Seega ei ole hagejate paljasõnaline väide võlgnevuse vastuolulisele ulatusele ja suurusele kohtule aluseks tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
15.Hagejad on kostjale ette heitnud, et täitmisavalduses puudub põhistus täitmisavalduses kirjeldatud nõuete muutumise kohta. Kohus leidis, et hagejate selline väide pole õige. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt on kostja esindaja vandeadvokaat Paul Künnap edastanud 25.07.2011 e-kirjaga A V e-posti aadressile laenulepingu ülesütlemise avalduse ja laenu tagasimaksmise nõude (I köide t/l 36, 37). Samuti on kostja esitanud kohtule Elion Ettevõtted AS-i logi väljavõtte, millisest nähtub, et eelpool osundatud e-kiri on A V e-posti serverisse jõudnud 25.07.2011 kell 10:18:34 ning e-postkasti kell 10:18:38 (II köide t/l 23-24). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis eeltoodu ümber lükkaksid. Sellest tulenevalt nõustus kohus kostja seisukohaga, et antud juhul on võlgnevus sissenõutavaks muutunud 26.01.2012.
16.Seoses hagejate väidetega selle kohta, et pole üheselt arusaadav, millise kohustuse täitmiseks on sundtäitmine algatatud, märkis kohus, et kohtule esitatud 02.02.2012 täitmisavalduse kohaselt on nõude sisuks A Vle antud laen, mida viimane on kinnitanud 22.01.2009 võlatunnistuses ja hilisemates sAkinnitustes. Samuti on täitmisavaldusele lisatud vastavad lisad, mis võlgnevust kinnitavad (I köide t/l 32, 33, 34, 35). Seega on kohatud hagejate väited nõude arusaamatusele. A V on korduvalt oma võlgnevust kostjale tunnistanud. Asjaolule, et võlg on tasutud, tasaarveldatud või ajatatud, hagejad ei tugine.
17.Ka on 18.06.2010 kostja ning A V ja A V kui Saare Arendusbüroo Grupp OÜ, ACG Int OÜ ja hageja II esindaja allkirjastanud käendus- ja muude tagatiste lepingu, mis sisaldab A V kinnitust, et ta võlgneb kostjale 31.05.2010 seisuga kokku 519 431,40 eurot ning et võlgade tagamiseks seatakse ühishüpoteek summas 1 500 000 eurot A V ja hageja II kinnisvarale (I köide t/l 128-130, 131-133). Sellele ongi järgnenud 30.07.2010 hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine (I köide t/l
14-31). Samuti on A V eelpool nimetatud kohustust kostja ees tunnistanud ajutisele pankrotihaldurile oma 26.07.2012 vastuses teabenõudele (II köide t/l 68-70). Eeltoodust tulenevalt ei ole ka asjakohased hagejate väited tüüptingimustele, tarbijalepingule, seadusega vastuolus olevale kokkuleppele (AÕS § 279 lg 1) ega vastuolule heade kommetega (TsÜS § 86) ning hea usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS § 6 lg 1). Nii A V kui ka hageja I on olnud OÜ Saare Arendusbüroo Grupp juhatuse liikmed kuni 07.09.2010 ning osanikud kuni 21.07.2011 (I köide t/l 134-138). A V on olnud hageja II juhatuse liige ning osanik (I köide t/l 139-142), Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid juhatuse liige (I köide t/l 143) ja AS Daumanni juhatuse liige, nõukogu liige ja aktsionär. Hageja I on olnud AS Daumanni nõukogu liige (I köide t/l 144-148). Seega on A V ja hageja I näol tegemist isikutega, kes on aktiivselt osalenud äritegevuses pikemat aega ning sellest tulenevalt ei ole kohased hagejate eelpool viidatud väited kokkulepete tühisusele.
18.Hagejate väide selle kohta, et sissenõutavat võlga tuleks vähendada 7854,40 euro asemel 2 040 655 euro võrra, ei ole millegagi põhjendatud. Kohtule esitatud 28.11.2011 hagiavalduse kohaselt vaidlevad A V ja Pentti K S OÜ Saare Arendusbüroo Grupp osa müügilepingu kehtivuse üle (I köide t/l 195-205, II köide 1014). Nimetatud hagist ei tulene hagejate poolt eelpool viidatud summa (2 040 655) nõuet. Ka ei ole hagejad kohtule esitanud muid asjakohaseid tõendeid, millest võiks järelduda eelpool viidatud ostuhinna tasumise vms nõue.
19.Hagejate poolt kohtule esitatud aegumise kohaldamise taotluse osas oli kohus seisukohal, et kuivõrd antud juhul on nõude aluseks 22.01.2009 võlakiri, siis ei ole tegemist aegunud nõudega (I köide t/l 32, 33).
20.Hagejate esitatud taotluse osas peatada tsiviilasja nr 2-12-7325 menetlus kuni tsiviilasja nr 2-11-58264 lahendamiseni nõustus kohus kostja seisukohaga, et antud juhul puuduvad alused käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks, kuivõrd nimetatud kahe tsiviilasja vahel puudub õiguslik sõltuvus. Samuti märkis kohus, et tsiviilasjas nr 2-11-58264 ei ole rahanõuet esitatud ning sellest tulenevalt tuleb hageja taotlus menetluse peatamiseks jätta rahuldamata.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
22.Viidates TsMS § 386 lg-le 4 leidis kohus, et kuivõrd hagi jääb rahuldamata, tuleb tühistada Harju Maakohtu 05.03.2012 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (I köide t/l 108-111). Tsiviilasja hinnaks määras kohus TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 132 lg 5 alusel 3000 eurot. Apellatsioonkaebus
23.05.06.2013 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad hagejad tühistada Harju Maakohtu 06.05.2013 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
24.Hagejad leiavad, et sissenõutav võlg aegus 2005. aastal. Hagejad ei esitanud vastuväidet kostja poolt 04.04.2013 kohtuistungil avaldatule, et võlg tuli tagastada 2002. aasta lõpuks. Eelviidatu tõttu toetusid hagejad muuhulgas aegumisele (TsÜS § 146 lg 1). Hagejad märgivad, et aegumine muudab kohustuse mittetäielikuks (VÕS § 4 lg 1 ja lg 2 p 4), kuid mitte olematuks (TsÜS § 142 lg 1), mis tähendab, et võlgnevuse olemasolu iseenesest ei too nõude aegumise korral kaasa õigust selle täitmiseks.
25.Maakohus ei ole andnud hinnangut vaidlusalusele küsimusele, kas 22.01.2009 võlakiri oli konstitutiivse või deklaratiivse iseloomuga. Kostja kinnitusel anti võlatunnistusega
üheaegselt laen ja käendus. Laen ja käendus on teineteist välistavad (VÕS § 142 lg 1) ning käenduse osas on 22.01.2009 võlakiri tühine vastutuse ülempiiri puudumise tõttu (VÕS § 143 lg 2). Kuivõrd poolte tegelik tahe, arvestades võlakirja õiguslikke puudusi ja viidet tegeliku võla olemasolule, ei saanud olla täiendava laenulepingu sõlmimine, oleks õigem tõlgendada võlakirja deklaratiivsena. Konstitutiivsust välistab ka kostja vastuoluline arusaamine, justkui sama võla, s.o 2002 sissenõutavaks muutunud kohustuse, kohta oleks sõlmitud kokku kolm konstitutiivset võlatunnistust. Antud asjaoludel on välistatud aegumise kohaldamisel lähtumine 22.01.2009 võlakirjast kui konstitutiivsest suhtest. Samuti puudub otsuses igasugune selgitus, kuidas asetub poolte suhtesse kohustus tagastada võlg 2002. aasta lõpuks. Hagejate hinnangul on selgitamata, kas 2005. aasta lõpuks aegunud nõude tunnustamine 2009. aastal muudab nõude taas sissenõutavaks TsÜS § 158 lg 1 alusel. Hagejad leiavad, et aegumise katkemist TsÜS § 158 lg 1 alusel saab kohaldada vaid aegumistähtaja suhtes. Olukorras, kus aegumistähtaeg on möödunud, on välistatud ka selle katkemine. Kui võlgnik peaks soovima aegunud nõuet kohustuslikuks muuta, oleks see võimalik vaid uue kohustuse võtmisega. Selles vaidluses tuleneb nõue aastast 2002 ja tõendamata on, et pärast 2005. aastat oleks laenu juurde võetud, s.o uus kohustus tekkinud. Samuti on tõendamata, et 2005. aastal või varem oleks sissenõutava võlgnevuse kohta antud kinnitusi. Seega olnuks õigem hagi rahuldada ainuüksi aegumise tõttu. Maakohus rikkus 2002. aastal alanud aegumise osas seisukoha võtmata jätmisega oluliselt materiaalõigust, kuna rikkumine tõi kaasa ebaõige otsuse. Samuti rikkus kohus menetlusõigust 2009. aasta võlatunnistuse õigusliku iseloomu osas seisukoha võtmata jätmisega (TsMS § 436 lg-d 1 ja 2, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8).
26.Samuti leidsid hagejad, et täitemenetluses nõutakse võlga valele võlausaldajale. Kohtuotsuses viidatud 18.06.2010 käendus- ja muude tagatiste lepingu sõnastuse kohaselt konstateeritakse A V võlgnevuse suurust, st ei looda uut kohustust, vaid kirjeldatakse 2002. aastal sissenõutavaks muutunud võlga. Samuti ei anta lepinguga kostjale käendust. 18.06.2010 leping külvab segadust, kas kostjale loovutati Saare Arendusbüroo Grupp OÜ, ACG Int OÜ nõudeid või tegutseb kostja nõuete esitamisel vaid kolmandate isikute esindajana. Igal juhul puudub ka 18.06.2010 kokkuleppe näol uus kohustus. Samuti saab otsuses viidatud A V 26.07.2012 vastus pankrotihalduri teabenõudele sisaldada vaid 2002. aasta võla kirjeldust, milline aegus ega loo uut kohustust. Täitmisavalduses ei toetuta nõudele, milline tuleneks 18.06.2010 kokkuleppest või 26.07.2012 vastusest. Maakohus jättis hindamata, kas 18.06.2010 kokkuleppe alusel nõuab kostja võlga endale või tegutseb kolmandate isikute esindajana. Hagejate hinnangul saaks kokkuleppe sõnastuse alusel järeldada, et nõue kuulub kolmandatele isikutele, mitte kostjale. Vastavate hagejate väidete selgitamata jätmine kujutab menetlusõiguse rikkumist TsMS § 436 lg 1 ja lg 2, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses.
27.Hagejad leiavad, et täitedokumendiks olev 30.07.2010 tagatiskokkulepe on tühine. Nimetatud kokkuleppe p-s 2.3 viidatakse kolmandate isikute kohustustele, mistõttu on kokkuleppe kehtivuseks vajalik tagatavate nõuete võimalikult täpne määratlemine. Piisavalt määratlemata kokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 alusel. Maakohtu otsuse p-s 16 välistatakse kokkuleppe vastuolu heade kommetega põhjendustel, et A V ja hageja I olid tegevad võlgnike juhatustes, osalesid pikemat aega äritegevuses ja tunnistasid korduvalt võla olemasolu. Hagejate hinnangul juurduks kohtuotsuse jõustumisel praktika, kus kolmandate isikute kohustuste eest oma kinnistuga vastutamisel oleks õige jätta sellised kohustused piisavalt määratlemata. Kohus jättis võtmata seisukoha heade kommetega vastuolu kohta esitatud väite osas, mille kohaselt võimaldab tagatiskokkulepe hüpoteegipidajal
nõudeid kokku osta. Selliste nõuete eest vastutamises tulnuks selgelt kokku leppida. Riigikohus on vastupidist olukorda pidanud heade kommetega vastuolus olevaks (lahendi 3-2-1-104-08 p 19). Jättes hindamata tagatiskokkuleppe määratlematuse ning sisuliselt vastamata hagejate vastavale väitele kohaldas maakohus ebaõigesti AÕS § 273 lg-t 3 ja TsÜS §-i 86 ning rikkus TsMS § 436 lg-eid 1 ja 2, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.
28.Sissenõutav võlg tasaarveldati OÜ Saare Arendusbüroo Grupp osa hinnaga. Maakohus leidis, et menetluses on esitamata asjakohased tõendid, millest võiks järelduda hind 2 040 655 eurot ning osa tagastamise üle peetavas vaidluses ei ole esitatud hinna tasumise nõuet. Viimase vaidluse osas viitas kohus 28.11.2011 hagile (I kd, tl 195205). Kohus jättis andmata hinnangu osa hinda puudutavatele tõenditele, milleks on OÜ Saare Arendusbüroo Grupp 22.01.2009 osanike koosoleku protokoll ja Krediidiinfo AS 09.03.2010 ettevõtte väärtuse hindamine. Samuti märkis kohus otsuse p-s 14 justkui oleks hagejate poolt esitamata võla tasaarvestamise vastuväide. Vastav väide ja eelviidatud tõendid esitati 31.07.2012. Kohtu viidatud 28.11.2011 hagi punktis 2.1.3 selgitati OÜ Saare Arendusbüroo Grupp osa tegelikku hinda, mis oli aluseks müügilepingu tühistamisel, mitte müügihinna tasumise nõudel. Vaidlus kohtu viidatud hagis on apellatsioonkaebuse esitamise ajaks lõppemata. Kui müüja nõuaks hinna tasumist, puuduks hagejatel alus tugineda käesolevas menetluses tasaarvestuse teel võlgnevuse lõppemisele (VÕS § 186 p 2, § 197 lg 2). Kohtu hinnang müügihinna tasumise nõude esitamata jätmise kohta haakub hagejate väitega sissenõutava võla lõppemisest tasaarvestamise tõttu. Jättes analüüsimata tasaarvestamise ulatuse kohta esitatud tõendid ja leides, justkui menetluses oleks esitamata tasaarvestamise vastuväide, rikkus kohus TsMS § 436 lg-eid 1 ja 2, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.
29.Kohus on erinevalt hagejate palvest jätnud menetluskulude jaotuses arvestamata kostja käitumisega kompromissi otsimisel ja käsitlemata hagejate vastavad põhjendused. Hagejad leiavad viidates TsMS § 162 lg-le 4, et menetluskulud tuleks sõltumata hagi lahendusest jätta kostja kanda. Hagiavalduse vastuses anti hagejatele 4 päevane tähtaeg kostja kompromissettepanekule vastamiseks, milline tähtaeg viitab hagejate hinnangul kostja soovile näidata kohtule valmisolekut kompromissiks tegeliku kavatsuseta läbirääkimisi pidada ja kompromissile jõuda. Hagejad kordavad, et kostja pakkumine oli vastuolus seadusega VÕS § 578 lg-s 1 sätestatud järeleandmiste ebaproportsionaalsuse tõttu. Lisaks ebasiirusele oli kompromissettepanek ka usalduskahju põhjustav ja seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 2) ning TsMS § 4 lg 3 sätestatud menetlusõigust kuritarvitav. Jättes eeltoodud kaalutlused menetluskulude jaotuses käsitlemata, jättis kohus ebaõigesti kohaldamata VÕS § 14 lg 3 ja eiras TsMS §-i 200 ja § 162 lg-t 4. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja hinnangul puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
32.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 22.01.2009 võlatunnistusega (I kd tlk 32-33) kohustus põhivõlgnik A V tasuma kostjale 6 kuu jooksul nõude esitamisest põhivõla 480 430,45 eurot ja intressi sellelt 10% aastas (I kd, tlk 33). Käendajana allkirjastas
võlatunnistuse hageja A V. Kostja nõuet tagavad 30.07.2010 lepinguga seatud hüpoteegid (I kd, tlk 14 jj, sh 24-25), mille p-de 2.1 ja 2.2 järgi A V ja A V ning Hermastu Kinnisvara OÜ seavad ühishüpoteegi summas 7 823 000 krooni Sn Auto P. S Ky kasuks ja selle hüpoteegiga on tagatud kõik Sn Auto P. S Ky nõuded A V vastu, mis tulenevad Sn Auto P. S Ky ja A V vahel sõlmitud lepingutest ja nende võimalikest lisadest.
33.Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Erinevalt hagejast leiab kolleegium, et maakohus on käsitlenud hageja poolt kahtluse alla seatud sundtäitmise vajalikke eeldusi ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Maakohus on kogutud tõendite põhjal sundtäitmisel oleva võlgnevuse tekkimise ja selle püsimise kronoloogiat otsuses käsitlenud ning leidnud õigesti, et kostja nõue on sissenõutav ning seda ei ole rahuldatud. Seetõttu puuduvad alused TMS § 221 sätestatud võimaluseks täitedokumendi täidetavuse kõrvaldada. Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
34.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on poolte esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendamatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
35.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et hageja esiletoodud asjaolud nõude väidetava aegumise kohta põhjusel, et algne võlg tuli tasuda 2002 aasta lõpuga, ei ole põhjendatud. Aegumise väide on ümber lükatud võlgnevuse tunnistamiseks antud võlatunnistustega 06.10.2005, 20.11.2006, 23.11.2007, 02.11.2008, 22.01.2009, 07.06.2009 ja ka 16.06.2010 (I kd tlk 34, II kd, tl 164-167 ja 169). SAkinnitustega on nõuet TsÜS § 158 lg 1 tähenduses tunnustatud ja seetõttu on iga sAkinnituse järel aegumine katkenud. Kaebaja väide, et nimetatud tõendeid ei saa kohus arvestada, kuna need on soomekeelsed, ei ole asjakohane, kuna hilisemate sAkinnituste teksti sõnaline osas on identne 06.10.2005 sAkinnitusega, mille kohta on kohtule tõlge esitatud (I kd, tl 35). Kuna nõue ei ole eeltoodu põhjal aegunud, ei oma sundtäitmise seisukohast tähtsust küsimus, kas 22.01.2009 võlatunnistus, mille alusel sundtäitmine toimub, on deklaratiivne või konstitutiivne.
36.Kaebuse väide, et maakohus ei ole tegelenud hagejate väitega, mis puudutab 22.01.2009 võlakirjaga antud käenduse kehtetust, ei ole samuti põhjendatud. Käenduse võimalik kehtetus ei mõjuta võlakohustuse kehtivust ja seetõttu ei saa küsimus käenduse kehtivusest sundtäitmist takistada ja seetõttu ei oma nimetatud asjaolu vaidluse lahendamisel tähtsust.
37.Kaebajate seisukohale, et täitedokumendiks olev 30.07.2010 tagatiskokkulepe on tühine, on maakohus vastanud. Kolleegium nõustub, et asjaolud, mis annaks alust väita, et tagatiskokkulepe on vastuolus heade kommetega, ei ole tuvastamist leidnud. Õige on maakohu seisukoht, et tagatiskokkulepe on selge sisuga ja tagatavad nõuded on lepingu p-s 2.2 piisavalt täpselt määratletud.
38.Maakohus on samuti käsitlenud piisava selgusega hagejate väidet selle kohta, et sissenõutav võlg on tasaarvestatud OÜ Saare Arendusbüroo Grupp osade müügihinnaga. Kohus on õigesti leidnud, et asjaolud, mis annaks sellesisuliseks väiteks alust, ei ole tuvastamist leidnud ja seetõttu ei saa sellekohase vastuväitega sundtäitmise lubatavuse üle otsustamisel arvestada. VÕS § 197 lg 1 kohaselt peavad
tasaarvestuseks olema pooltel vastastikused samaliigilised nõuded. Tsiviilasjas nr 211-58264, millele hagejad tasaarvestusele tuginedes viitavad, on A V esitanud hagi osaühingu Saare Arendusbüroo Grupp osa üleandmiseks P K S vastu. Seega ei ole nimetatud tsiviilasjas vaidluse all olevas õigussuhtes tegemist ei samaliigilise nõude ega samade pooltega.
39.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kaebaja seisukoht, et menetluskulud oleks tulnud jätta TsMS § 162 lg 4 järgi kostja kanda, ei ole põhjendatud, sest väide kostja huvi puudumise kohta kompromissi vastu on paljasõnaline. Kui hagejatel oli soov vaidlus kompromissiga lahendada, tulnuks neil esitada konkreetne ettepanek võla tasumiseks. Ka ringkonnakohtu poolt 12.12.2013 toimunud kohtuistungil tehtud ettepaneku tasuda võlg kompromissi korras lükkas hagejate esindaja tagasi.
40.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.