Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

Võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga 17.09.2012 on A. Vinkeli võlg hageja ees kokku 628 059,16 eurot (sh põhivõlg 472 576,05 eurot, intress 31.12.2010 seisuga 74 562,55 eurot, intress perioodi 01.01.2011-31.12.2011 eest 47 257,61, intress perioodi 01.01.2012 – 26.01.2012 eest 3366,30 ja viivis perioodi 27.01.2012 – 16.09.2012 eest 30 296,66 eurot). Kostja vastuväited Kostja CKE Inkasso OÜ hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagi aluseks oleva nõude olemasolu ei ole tõendatud ning hageja peab tõendama, et tegu on konstitutiivsete võlatunnistustega. Kostjad M. P ja Playters Fin OY nõustusid CKE Inkasso OÜ vastuväidetega hagile. Kostja A. Vinkel (pankrotis) hagile vastust ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas Seesvaaran Auto P. Seesvaara Kommandiittiyhtiö nõuet A. Vinkli (pankrotis) pankrotimenetluses summas 500 000 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena ja nõuet summas 128 059,16 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Käesoleval juhul on 22.01.2009 võlatunnistuse näol tegu konstitutiivse võlatunnistusega. Kuigi võlatunnistuses on viidatud varasemale võlakohustusele, on pooled leppinud kokku, et 22.01.2009 võlakirja alusel tekib iseseisev võlakohustus. Seega on poolte tahe olnud suunatud konstitutiivse võlatunnistuse andmisele. 22.01.2009 võlatunnistuses märgitud summa on kujunenud perioodil 04.04.2002-20.12.2001 hageja poolt 14.01.2002 võlakirja alusel võlgnikule laenatud 260 900 euro ning sellelt summalt arvestatud intresside alusel, nimetatud võlgnevust on võlgnik korduvalt tunnistanud saldokinnitustega. Hageja ülekanded kokku summas 260 900 eurot A. Vinklile on tõendatud, samuti kokkulepe nimetatud summalt arvestatava intressi suuruse kohta. A. Vinkel on korduvalt tunnistanud nii enne kui pärast 22.01.2009 antud võlakirja eksisteerinud kohustuste olemasolu. A. Vinkel ei ole esitanud nõudele vastuväiteid ka käesolevas menetluses. Eeltoodust tulenevalt on hagejal 22.01.2009 konstitutiivsest võlatunnistusest tulenev sissenõutav nõue summas 628 059,16 eurot A. Vinkli (pankrotis) vastu. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid nõude rahuldamisjärkudele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus M. P ja Playters Fin OY paluvad tühistada maakohtu otsuse ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et Seesvaaran Auto P. Seesvaara Kommandiittiyhtiö nõude aluseks on konstitutiivne võlatunnistus. Maakohus on rikkunud oluliselt TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kohtuotsusest ei nähtu, millele tuginedes on kohus tuvastanud poolte selge tahte luua iseseisev võlakohustus olukorras, mil võlatunnistuse sõnastus on ebaselge. Kohtuotsus on vastuoluline. Maakohus on asunud esmalt seisukohale, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kuid andnud seejärel (ebaõige) hinnangu võlatunnistuse aluseks oleva põhikohustuse olemasolule. Kohus on teinud esitatud tõenditest ebaõiged järeldused ja jätnud tähelepanuta Riigikohtu praktika. Kohus on vastuolus kehtiva Riigikohtu praktikaga ja õiguskirjandusega sisuliselt eeldanud konstitutiivse võlatunnistuse olemasolu ning jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole tõendanud poolte selget tahet luua iseseisev võlakohustus. Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 232 lg-t 1, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni.

3(5)

Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata CKE Inkasso OÜ taotluse tõendite kogumiseks, mis on toonud kaasa asjas ebaõige lahendi tegemise. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud M. P ja Playters Fin OY kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja ära kuulanud vastustaja, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 22.01.2009 võlakirjas (I kd lk 40, 41) olid võlgnik (A. Vinkel) ja hageja kokku leppinud, et võlakirjaga tekib uus iseseisev võlakohustus. VÕS § 30 lg 1 järgi oleneb võlatunnistuse õiguslik iseloom poolte tahtest. Kolleegiumi arvates tuleneb lepingupoolte võlakirjas toodud tahteavaldusest, et võlgnik ja hageja soovisid kokku leppida iseseisva kohustuse loomises. Võlalepingu sõlmimise järgselt on võlgnik korduvalt kinnitanud 22.01.2009 võlakirjast tuleneva kohustuse olemasolu. Kolleegium märgib, et isegi kui poolte vahel oleks 22.01.2009 sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus, ei annaks see alust, et jätta hagi rahuldamata. Sellisel juhul oleksid pidanud kostjad tõendama, et võlga ei ole. Selliseid vastuväiteid hagile kostjad esitanud ei ole. Maakohtu otsust ei muuda ebaõigeks see, et maakohus on otsuses analüüsinud ka poolte eelnevaid rahalisi kohustusi. 22.01.2009 võlakirjas on pooled viidanud varasematele võlakohustustele ja 22.01.2009 võlakirja poolte taheavalduste kujunemisel olid eelnevad rahalised suhted olulised. Eeltoodu tõttu oli põhjendatud hinnata hageja ja A. Vinkeli eelnevaid rahalisi suhteid. CKE Inkasso OÜ esitas 21.03.2013 maakohtule taotluse, et kohus nõuaks hagejalt välja tsiviilasjas nr 2-12-7325 poolte poolt esitatud menetlusdokumendid, väites, et need võivad kinnitada nõude puudumist. Hageja vaidles 08.04.2013 taotlusele vastu ja väljendas valmisolekut, et taotluse esitaja võib tsiviilasja nr 2-12-7325 materjalidega tutvuda hageja lepingulise esindaja juures. 15.05.2013 toimunud kohtuistungil jättis maakohus taotluse rahuldamata selle ebamäärasuse tõttu. Ka apellatsioonkaebusest ei selgu, milliseid tõendeid oleks pidanud maakohus välja nõudma ja milliseid asjaolusid need tõendavad. Eeltoodu tõttu jääb apellantide väide, et tõendite kogumata jätmine on tinginud ebaõige otsuse, mitteveenvaks. Kolleegium märgib, et tõendite kogumise taotluse esitanud kostja CKE Inkasso OÜ ei ole maakohtu otsust vaidlustanud.

4(5)

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi apellantide kanda võrdsetes osades. Maakohtu menetluskulud on õigesti jäetud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi võrdsetes osades kostjate kanda.

Ande Tänav

Margo Klaar

Iko Nõmm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.