Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

II KOHTU PÕHJENDUSED

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-10 märkinud, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa arvete ega ka muude korteriühistu enda poolt loodud raamatupidamislike dokumentide esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Seega ei tõenda hageja poolt esitatud dokumendid kostja võla (viivise) olemasolu ega selle suurust. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus selgitab, et korteriühistu põhikirjas või üldkoosoleku otsuses võib ette näha viivise määra erinevalt seaduses sätestatuga, kuid viivise määr ei tohi olla suurem kui 0,07%. Juhul, kui korteriühistu on kehtestanud viivise määra, tuleb seda tõendada, esitades kohtule kas põhikirja või üldkoosoleku otsuseid. Hageja ei ole nimetatud dokumente kohtule esitanud, põhjendades seda kohtuistungil sellega, et kohus pole täiendavaid dokumente nõudnud. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab hageja esitama ise tõendid, mis kinnitavad võla olemasolu ja selle suurust. Vastasel juhul on kohtul võimalik jätta hagi rahuldamata. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud ainult osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 796,52 eurot ja viivis põhivõla summalt seaduses ette nähtud määras 0,07%. Kohus lähtus viivise suuruse arvestamisel perioodi ja kuuvõlgnevuse osas hageja poolt esitatud tabelist (tl 10-11). Võlgnevuse perioodiks on hagiavaldusest ja selle lisaks olevast tabelist (tl 10-11) tulenevalt 30.12.2012 kuni 01.06.2014.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kostja on menetluse käigus korduvalt pakkunud kompromissi ning põhjendatult nõudis korteriühistult dokumente, mis on võlgnevuse aluseks. Kostja põhjendas kompromissi mittesõlmimist asjaoluga, et kostja seaduslik esindaja vajab selleks korteriühistu üldkoosoleku nõusolekut. Miks ei esitatud kostja poolt nõutud dokumente võlgnevuse suuruse ja viivise arvestuse kohta kostja esindajad põhjendada ei suutnud, leides, et tl 10-11 esitatud arvestused on võlgnevuse tõendamiseks piisavad. Kohus leiab, et hageja on jätnud täitamata oma tõendamiskohustuse. Seega kuigi hagi kuulub seoses kostja õigeksvõtuga suuremas osas rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.