2-11-20737/38 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Harjumaal XXX vallas XXX külas asuv kinnistute kogum (nimetusega XXX kinnistu ja selle detailplaneering) tervikvarana hinnaga 144 019 eurot, alljärgnevalt: - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20% , XXX tee 13, 6 736 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 777 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , üldkasutatav maa 100%, XXX tee 14, 2 168 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 1 409 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 15, 5 045 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 8 577 eurot; 20%, XXX tee 16, 4 593 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 11 023 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 17, 4 501 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 802 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 18, 4 900 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 8 820 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 19, 5 419 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 9 212 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 20, 4 567 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 961 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 21, 4 443 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 663 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 22, 4 417 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 600 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 23, 6 681 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 690 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 25, 4 311 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 346 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 27, 4 686 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 11 246 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 29, 5 080 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 8 636 eurot;

- kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20% , XXX tee 13, 6 736 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 777 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , üldkasutatav maa 100%, XXX tee 14, 2 168 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 1 409 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 15, 5 045 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 8 577 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 16, 4 593 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 11 023 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 17, 4 501 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 802 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 18, 4 900 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 8 820 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 19, 5 419 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 9 212 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 20, 4 567 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 961 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 21, 4 443 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 663 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 22, 4 417 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 600 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 23, 6 681 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 690 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 25, 4 311 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 346 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 27, 4 686 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 11 246 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 29, 5 080 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 8 636 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , maatulundusmaa 80%, elamumaa 20%, XXX tee 31, 4 230 ruutmeetrit. Hüpoteek AS Krediidipank kasuks, hind 10 152 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , transpordimaa 100%, XXX tee, 17 838 ruutmeetrit, hind 100 eurot; - kinnistu nr XXX , katastritunnusega XXX , tootmismaa 100%, XXX tee 11 a, 216 ruutmeetrit, hind 1 eurot;

6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel 29.07.2013 kinnitas Harju Maakohus kompromissid tsiviilasjades 2-12-8419 ja 2-12-51302. Kompromissi tulemusena loobus XXX oma nõudest XXXOÜ (pankrotis) vastu ja võttis kohustuse tasuda kompensatsioonina talle jääva maatüki eest turuhinna 7 000 eurot. Tsiviilasjades 2-12-8419 ja 2-12-51302 toimus kohtuvaidlus XXX nõude tunnustamises. Nimelt 05.10.2011 esitas XXX nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses, milles taotles tunnustada nõuet summas 42 931,91 eurot teises järgus. Nõue põhineb 28.03.2007 sõlmitud notariaalsel müügilepingul ja 01.06.2007 ning 19.09.2008 müügilepingu lisadel. Kokkulepitud müügihinnast on kostja hagejale tasunud summas 215 246,18 eurot (3 367 871 krooni) ja tasumata on veel (vähemalt hageja arvestuste kohaselt) summas 42 931,91 eurot. XXX ja võlgniku vahelise vaidluse objektiks on kinnistu nr XXX , katastritunnus XXX , maatulundusmaa, asukohaga Harjumaa XXX vald, XXX , XXX , pindalaga 2,0 ha. Kinnistu on koormatud summas ca 127 823 eurot hüpoteegiga XXX kasuks. Kinnistu oli XXX omandis. Tsiviilasjas nr 2-12-8419 esitas haldur vastuhagi ja palus tühistada 28.03.2007 sõlmitud notariaalsel müügilepingul ja 01.06.2007 ning 19.09.2008 müügilepingu lisadel põhinev nõue ning XXX tagastada võlgnikult saadud rahalised vahendid. 10.09.2013 tasus XXX lõplikult oma kohustuse. 07.03.2014 kinnitas Harju Maakohus lõpliku jaotusettepaneku. 14.03.2014 teostas haldur väljamaksed 07.03.2014 kinnitatud jaotusettepaneku alusel. 06.08.2014 enampakkumisel müüs haldur viimase vara ja rohkem vara müüa ei ole. 2007. aastaaruandes kajastatu lubab asuda seisukohale, et võlgniku 2007. majandusaasta oli edukas. Võlgnik teenis ca 7 169 928 kroonise äritulude ja ca 4 876 469 kroonise ärikulude tegemisel kasumit ca 4 394 195 krooni. Juba 2007. aasta lõpus oli võlgnikul maksukohustus ca 627 503 krooni. 2008-2011 majandustegevuse kohta andmed puuduvad, kuid maksuvõlg on ka käesoleval ajal ilma intressideta summas 42 756,07 eurot (summas 668 987,12 krooni), koos intressidega summas ca 71 706,90 eurot (1 121 969,18 krooni). Selle alusel võib järeldada, et pole toimunud maksude suurenemist ega vähenemist ajavahemikus 2008-2011, vaid on põhisosas jäänud samaks 2007. aastaga ja suurenenud mittemaksmisest tulenevate intresside tõttu. Halduril oleva informatsiooni kohaselt võib asuda seisukohale, et juhtorganite tegevuses on eelduslikult iseloomulikud jooned läbikaalutlemata tagajärgedega tegevusele, mis on põhjustanud maksejõuetuse tekkimise. Majandustegevuse võimalik peatamine ja teise äriühingu kohustuste tagamine ei ole juhtimisviga, kuid paratamatult on toonud kaasa tulevikus võimalikud kohustuste suurenemise üle võlgniku finantsvõimaluste ja samas küll nõudeõiguse tekke, kuid juba maksejõuetu äriühingu vastu. Võlgniku 2008-2011 tegevuse

(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuandes on pankrotihaldur taotlenud halduri tasu välja maksmist halduri büroole ehk äriühingule. Eelnevast tulenevalt saab halduri tasule sellisel juhul lisanduda vaid käibemaks, mitte aga sotsiaalmaks. Eeltoodust lähtudes palub maksuhaldur Harju Maakohtul jätta kinnitamata OÜ XXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne, mille kohaselt kuulub pankrotihalduri tasu koos tulumaksuga summas 13 227,13 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 4 364,95 eurot, väljamaksmisele pankrotivara arvelt OÜ-le Konkurss. Kuivõrd pankrotihalduri tasule saab lisanduda sotsiaalmaks vaid juhul, kui tasu kuulub väljamaksmisele pankrotihaldurile füüsilise isikuna, palub maksuhaldur alternatiivselt kinnitada XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne määrates pankrotihalduri tasu koos sotsiaalmaksuga väljamaksmisele pankrotihaldurile Urmas Trossile kui füüsilisele isikule. Võlausaldaja AS Eesti Krediidipank toetab Maksu- ja Tolliameti seisukohta. Olenevalt tasu saajast ehk õigustatud isikust on tasu ka erinevalt maksustatav. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu pankrotihaldurile makstud tasult. Seega XXXOÜ-l (pankrotis)tekib kohustus tasuda halduri tasu pealt sotsiaalmaksu üksnes juhul kui tasu on määratud ja ka makstud haldurile kui eraisikule. Ehk kui kohus otsustab halduri tasu määramise üldklausli kohaselt. Ning seeläbi ei teki XXXOÜ-l (pankrotis) mitte üksnes kulu arvestuslikus mõttes sotsiaalmaksu näol, vaid selline kulu tuleb ka reaalselt kanda ja teha vastav ülekanne. Kusjuures sotsiaalmaksu saamiseks õigustatud isikuks on Maksu- ja Tolliamet. Sotsiaalmaksu seadus ei näe ette võimalust pääseda sotsiaalmaksu maksmisest Maksu- ja Tolliameti ees selliselt, et tasu koos arvestusliku sotsiaalmaksuga kantakse reaalselt üle mitte eraisikule, vaid juriidilisele isikule, antud juhul siis halduri büroole ning seeläbi ka nö sotsiaalmaksu maksmise kohustus Maksu- ja Tolliameti ees vastavale büroole üle kanda. Seega kui jaatada sotsiaalmaksu kui kulu pankrotimenetluses, on pankrotihaldur XXXOÜ nimel kohustatud ka XXXOÜ arvel sotsiaalmaksu summa Maksu- ja Tolliametile tasuma. Kui haldur soovib kasutada eriklauslit ning palub määrata tasu tema büroole, siis muutub Konkurss OÜ selliselt ka tasu saamiseks õigustatud isikuks. Seega tasu maksmise õigussuhe ei ole enam mitte halduri kui eraisiku ja XXXOÜ vahel, vaid Konkurss OÜ ning XXXOÜ vahel. Selline tasu on ilmselgelt käsitletav Konkurss OÜ teenustasuna ja seeläbi käibena, mis kuulub käibemaksuga maksustamisele. Sotsiaalmaksust siinkohal enam juttu ei

ole. Arvestades eeltoodut peab AS Eesti Krediidipank põhjendatuks haldurile tasu määramist summas 13 227,13 eurot. Kui haldur soovib nimetatud tasu saada eraisikuna, siis on XXXOÜ-l (pankrotis) kohustus kinni pidada makstavalt summalt tulumaks ning lisaks tasuda ka sotsiaalmaks. Kui haldur soovib tasu määrata tema büroole Konkurss OÜ-le, siis lisandub tasule käibemaks. Haldur märgib, et sisuliselt puudub vaidlus tasu suuruse üle, kuid küsimus on lisanduvas maksus ja väljamakse tegijas – sotsiaalmaks või käibemaks. 01.07.2014 jõustunud PankrS-se muudatused halduri tasu ja maksude käsitluses olid tingitud väga ebaõnnestunud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-48-13. Nimetatud Riigikohtu lahend tekitas segaduse maksuarvestuses, kuid ei lahendanud tegelikkuses halduri tasu osas kujunenud praktikat, pigem kinnitas varasemat tasu ja maksude käsitlemist. Samas Riigikohtulahendi tagajärjel võeti vastu parandused, mida esitab Maksu- ja Tolliamet oma avalduses, kuid mis hakkavad kehtima alates 01.01.2015. Lahendis asuti seisukohale, et tasu sisaldab makse, täpsustamata missuguseid makse. Riigikohtu lahend tegelikkuses ei käsitletud kuidagi uudselt küsimust missuguseid ja mis makse siis tasumäärad ikkagi sisaldavad ja kuidas makstavad riigimaksud halvendavad või rikuvad võlausaldajate huve. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. PankrS-es ettenähtud tasu määratakse haldurile, kui füüsilisele isikule ja see on ka nii käesoleval ajal. Enne Riigikohtu lahendit haldurid kujundasid ise praktika, mille kohaselt osa haldureid hakkas lisama büroole maksmisel käibemaksu ja osad haldurid büroole määramisel ainult sotsiaalmaksu nagu näeb ette PankrS. Võis olla kolleege, kes lisaks sotsiaalmaksule arvestasid büroole määramisel juurde ka käibemaksu, kuid seda ei võimalda PankrS, kuna puuduvad alused käsitleda halduri tasu teenusena. PankrS-se kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsioon ei võimalda tasule käibemaksu lisamist, kuna PankrS-es räägitakse tasust haldurile ja väljamaksjale tekib sotsiaalmaksu kohustus tasu väljamaksu tegemisel. PankrS-st lähtuvalt tasu taotlemisel ja kinnitamisel peab arvestama, et tulenevalt tulumaksuseaduse § 1 (1) 1) maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Tulumaksuseaduse § 4 (1) alusel on tulumaksu määr 21% tulust. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 (1) 4) kohaselt juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu (33%), välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Halduri arvates tuleb kooskäsitletuna asuda seisukohale, et haldurile määratavalt tasult tuleb kinni pidada väljamaksjal tulumaks summas 21%, tasuna makstavale summale lisandub väljamaksmisel sotsiaalmaks 33% tasult ning mõlemad maksud nii kinnipeetav kui ka lisanduv maks tuleb väljamaksutegijal maksta ettenähtud tähtaja jooksul Maksu- ja Tolliametile. Makse maksab kas võlgnik või halduri büroole määratuna võlgniku asemel halduribüroo. 01.07.2014 seaduseparandus täpsustas maksuarvestuse ja andis võimaluse käsitleda tasu küsimust erinevalt kuni 01.01.2015 menetlusteni, sõltumata kas tasu määratakse haldurile või halduri büroole. Märgitult PankrS-se § 193 lõikest 4 tulenevale üleminekuperioodile, millest lähtudes kohaldatakse juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Seaduse rakendussäte arvestab PankrS-ses kehtinud korda ja ei tee vahet kas tasu määratakse füüsilisele isikule või äriühingule- halduri tasu ei saa veel PankrS-se kohaselt

teenusena käsitleda, kuid alates 01.01.2015 menetlustes tuleb halduri tasu büroole määramisel käsitleda kui teenust ja lisatakse käibemaks. Haldur on esitatud lõpparuandes taotlenud tasu füüsiliste isikuna, nagu näeb ette PankrS-s, alamääras pankrotivaralt. Tasu sisaldab tulumaksu, tulumaksuseaduse § 4 (1) alusel on tulumaksu määr 21% tulust. Väljamaksmisel lisandub sotsiaalmaks , sotsiaalmaksuseaduse § 2 (1) 4) kohaselt juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu (33%). Haldur on tasu taotlenud vastavalt PankrS ja maksuseadustele ning palunud määrata tasu väljamaksjaks OÜ Konkurss. Kui kohus ei rahulda halduri taotlust ja määrab tasu haldurile siis teeb väljamaksu võlgnik OÜ XXX(pankrotis) ja kui rahuldab siis teeb väljamaksu OÜ Konkurss. Mõlemad väljamaksu teostavad isikud peavad kinni pidama ja deklareerima maksmisele kuuluvad maksud. Maksu- ja Tolliameti esindaja käsitlus aga juba tehtud uuenduste tuules, mis hakkavad tegelikkuses kehtima alates 01.01.2015. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Urmas Tross on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Kohus nõustub pankrotihalduri märkusega, et sisuliselt puudub vaidlus lõpparuande ja/või halduri tasu suuruse üle, vaid vaidluse esemeks on tasu saaja ning tasule lisanduvad maksud. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on XXXOÜ (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.