Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtuasi nr 2-11-20737 kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas saalis nr 1 14. oktoobril 2011.a. algusega kell 11.00.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud 03.05.2011 esitas MK Harju Maakohtule avalduse IAOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik võlausaldajale võlgu 40 400,41 eurot tasumata müügihinnana ja 1 442,55 eurot viiviseid. Harju Maakohtu 06.05.2011 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud. 16.06.2011 toimunud eelistungil määras kohus nimetada IAOÜ ajutine pankrotihaldur. Võlgnik vaidleb esitatud pankrotiavaldusele vastu, leides, et võlausaldaja nõue on põhjendamatu. Kohtu poolt määratud ajutine haldur, tutvunud võlgniku majandusliku olukorraga, leiab, et pankrot tuleb väljakuulutada, kuna võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnik ei ole suuteline võlgu kustutama tavapärase majandustegevuse käigus.

Võlgniku vara Võlgniku vara suuruseks võib ajutise halduri hinnangul 07.09.2011 seisuga lugeda umbes 431 408 eurot. Samas on enamuses vara koormatud AS Krediidipank kasuks ühishüpoteegiga summas 1 565 835,38 eurot.

Võlgniku kohustused Võlgniku kohustuste suuruseks võib ajutise halduri hinnangul 07.09.2011 seisuga lugeda umbes 1 677 918 eurot. Muud tähtsust omavad asjaolud ajutise halduri aruandes Ajutine haldur ei tea, kus asuvad võlgniku raamatupidamise algdokumendid. Haldur on arvamusel, et võlgniku poolt on 2008 kuni september 2011 majandustegevuse raamatupidamise korraldamata ja seega on rikutud juhatuse liikme kohustust korraldada äriühingu raamatupidamist. Igal juhul on vajalik ning mõistlik raamatupidamine korrastada, esitades puuduolevad aruanded äriregistrile. Nagu juba eelpool märgitud on 2007

Kohtuasi nr 2-11-20737

majandusaasta aruandes on märgitud üks töötaja poole kohaga. Võlgniku esindaja kinnituse kohaselt töötajaid ei ole. Arvestades, et võlgniku aktiivne majandustegevus on lõppenud 2008 aastal, võib asuda seisukohale, et vaatamata vara hinnangule ca summas 431 408 eurot ei kata see teadaolevaid kohustusi summas ca 1 677 918 eurot. Konservatiivselt ja objektiivselt hinnates on aruande esitamise ajal võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda täita, majandustegevuse puudumise tõttu, isegi lähima poole aasta või aasta jooksul teadaolevaid kohustusi. Varalise seisundi hindamisel peab arvestama, et AS Krediidipanga nõue on eelduslikult vähenemas, kuid võib olla, et kohustusi on rohkem kui ajutine haldur on tuvastanud. Samas vara realiseerimisväärtus võib väheneda (oleneb näiteks kas on võimalik leida inimesed, kes sooviksid sisuliselt asustada terve elamurajooni XXXkülas). On objektiivselt olukord, milles võib asuda seisukohale, et võlgnik on majandustegevuse puudumise tõttu püsivates makseraskustes ja makseraskustel on alaline iseloom, mis on iseloomulik äritegevuse pankrotile, mille käigus tuleks tegevus lõpetada ja ettevõtte likvideerida pankrotimenetluse lõpuks. 2007 aastaaruandes kajastatu lubab asuda seisukohale, et võlgniku 2007 majandusaasta oli edukas. Võlgnik teenis ca 7 169 928 kroonise äritulude ja ca 4 876 469 kroonise ärikulude tegemisel kasumit ca 4 394 195 krooni. Kuid iseloomulik on see, et juba 2007 aasta lõpus oli võlgnikul maksukohustus ca 627 503 krooni. 2008-2011 majandustegevuse kohta andmed puuduvad, kuid maksuvõlg on ka käesoleval ajal ilma intressideta summas 42 756, 07 eurot (summas 668 987,12 krooni), koos intressidega summas ca 71 706,90 eurot (1 121 969,18 krooni). Mille alusel võib järeldada, et pole toimunud maksude suurenemist ega vähenemist ajavahemikus 2008-2011, vaid on põhisosas jäänud samaks 2007 aastaga ja suurenenud mittemaksmisest tulenevate intresside tõttu. Ajutine haldur on muu hulgas andnud arvamuse maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Finantskriisi lähenemine annab endast märku raskustega täita kohustusi. Äritegevust mõjutavad tegurid peituvad valdkondades nagu tootmine või teenindus (kulud, kvaliteet, kvalifitseeritud tööjõud, vara kasutusaste), turundus (müügipersonal, koostöö jaemüüjatega, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, toote valik ja reklaam), tehnoloogia ja erioskused (innovatsioonivõimelisus, tehnoloogia valdamine, uute toodete kiire turuletoomine või kasutamine, teadmised uuenduste osas), organisatsioonilised võimed (infosüsteemid, võime kiiresti reageerida turumuutustele). Turuvõimekus (suunitlus), kas suunatud tegevus koduturule või suudetakse arendada piiriüleselt. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis. Ajutine haldur on arvamusel, et saadud andmete kohaselt on võimalik järeldada, et võlgniku majandustegevus lõppes tegelikkuses juba 2008 aasta oktoobris ja seotud eelduslikult oluliste muutustega kinnisvara turul. Võlgniku juhatus on lõpetanud ise aktiivse majandustegevuse, kuid taganud ettevõtte varaga teise ettevõtte kohustusi krediidiasutuse ees. Eelduslikult teise äriühingu kohustuste tagamine ongi üks peamisi maksejõuetuks muutumise põhjusi. Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt võib asuda seisukohale, et juhtorganite tegevuses on eelduslikult iseloomulikud jooned, võlgniku seisukohast vaadatuna, läbikaalutlemata tagajärgedega tegevusele, mis on põhjustanud maksejõuetuse tekitamise. Majandustegevuse võimalik peatamine ja teise äriühingu kohustuste tagamine ei ole juhtimisviga, kuid paratamatult on toonud kaasa tulevikus võimalikud kohustuste suurenemise

Kohtuasi nr 2-11-20737

üle võlgniku finantsvõimaluste ja samas küll nõudeõiguse tekke, kuid juba maksejõuetu äriühingu vastu. Võlgniku 2008-2011 tegevuse kohta ilmselt puuduvad korrastatud raamatupidamise dokumendid, samas tuleb need taastada ja äriregistrile vastavad aruanded esitada. Tekkinud olukorras oleks pidanud osanike üldkoosolek ja juhatus oma majandustegevust varem korraldama hakkama, mitte ootama võlausaldaja pankrotiavaldust. Antud olukorras, kus pole teada 2008-2011 tegevus, ei saa ajutine haldur väita, et puudub tagasivõitmise või nõudmise võimalus. Näiteks tehing võlausaldajaga tuleks analüüsida selle otstarbekuse seisukohast- kas tehing oli otstarbekas, kas on mõistlik tasuda kohustus ja saada vara juurde, mitte maksta ja nõuda seni makstud raha tagastamist või alustada koos müüki ja jagada ära laekuvad vahendid. Samuti on tekkimas nõudeõigus OÜ KA(pankrotis) vastu, kui OÜ IA täidab oma vara arvelt OÜ KA(pankrotis) eest AS-le Krediidipank, kuid nõude esitamine OÜ KA(pankrotis) vastu jääb eelduslikult rahuldamata. Samuti peaks ajutise halduri hinnangul kontrollima OÜ KA ja võlgniku arveldusi 2008 aastal. Kokkuvõtvalt tagasinõudmise võimalusi võib tekkida. Ajutine haldur seisukohal, et võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei ole ajutise iseloomuga. Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puuduvad pankroti väljakuulutamist takistavad asjaolud. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Ajutise halduri tasuna palub ta väljamõista töötasuks 1 995 eurot ja kuludeks 198 eurot. Võlgnik vaidleb esitatud pankrotiavaldusele vastu, leides, et võlausaldaja nõue on põhjendamatu. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku, ajutise halduri ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et esitatud asjaoludele tuginedes on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik vaidleb esitatud pankrotiavaldusele vastu, leides, et võlausaldaja nõue on põhjendamatu, kuid kohtu hinnangul kõnealune ei oma antud juhul võlgniku maksejõuetuse hindamisel tähtsust, arvestades ajutise halduri poolt tuvastatud asjaolusid. Samuti ei ole võlgnik esitanud tema maksejõuetusele vastuväiteid.

Kohtuasi nr 2-11-20737

Võlgniku varade väärtuse hindamisel lähtub kohus ajutise halduri poolt esitatud koondist, milleks on umbes 431 408 eurot. Samas märkis ajutine haldur oma aruandes, et enamus vara on koormatud AS Krediidipank kasuks ühishüpoteegiga summas 1 565 835,38 eurot. Võlgnikul arvelduskontol raha puudub, samuti ei ole tuvastatud, et võlgnikul oleks vallasvara. Võlgniku kohustustena on ajutine haldur esile toonud maksuvõla summas 71 682,26 eurot, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue 40 400,41 eurot ning AS-i Eesti Krediidipank tingimuslik nõue kuni 1 565 835,38 eurot. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude osas võivad ajutise halduri aruandes märgitu kohaselt esineda lepingust taganemise alused. Majandustegevus on lõppenud ning puuduvad väljavaated selle taasalustamiseks. Samuti on selgunud, et võlgniku 2008-2011 tegevuse kohta puuduvad ilmselt korrastatud raamatupidamise dokumendid, samuti pangakonto nr 4278605430308 väljavõte lubab järeldada, et võlgniku arveldus on kestnud kuni oktoober 2008. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Võlgnik on esitanud äriregistrile 2007 majandusaasta aruande. 2008-2010 aasta majandusaasta aruannet äriregistrile esitatud ei ole. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 4 alusel on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Informatsiooni saamiseks peab raamatupidamise kohuslane dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras, säilitama raamatupidamise dokumente. Antud juhul on ilmne, et eelnimetatud sätetest tulenevaid kohustusi juhatus kohaselt täitnud ei ole, kuivõrd majandusaasta aruanded on esitamata ning ajutine haldur on oma aruandes märkinud, et ei tea, kus asuvad võlgniku raamatupidamise algdokumendid. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et asjas on võlgniku maksejõuetus tuvastatud ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on PankrS § 31 lg-st 1 tulenev tingimus olemas ning pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 22 lg 5 kohaselt ajutine haldur esitab kõnealuse paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Antud juhul on ajutine haldur esile toonud, et finantskriisi lähenemine annab endast märku raskustega täita kohustusi. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis. Ajutine haldur on arvamusel, et saadud andmete kohaselt on võimalik järeldada, et võlgniku majandustegevus lõppes tegelikkuses juba 2008 aasta oktoobris ja seotud eelduslikult oluliste muutustega kinnisvara turul. Võlgniku juhatus on lõpetanud ise aktiivse majandustegevuse, kuid taganud ettevõtte varaga teise ettevõtte kohustusi krediidiasutuse ees. Eelduslikult teise äriühingu kohustuste tagamine ongi üks peamisi maksejõuetuks muutumise põhjusi.

Kohtuasi nr 2-11-20737

Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt võib asuda seisukohale, et juhtorganite tegevuses on eelduslikult iseloomulikud jooned, võlgniku seisukohast vaadatuna, läbikaalutlemata tagajärgedega tegevusele, mis on põhjustanud maksejõuetuse tekitamise. Majandustegevuse võimalik peatamine ja teise äriühingu kohustuste tagamine ei ole juhtimisviga, kuid paratamatult on toonud kaasa tulevikus võimalikud kohustuste suurenemise üle võlgniku finantsvõimaluste ja samas küll nõudeõiguse tekke, kuid juba maksejõuetu äriühingu vastu. Kohus asub seisukohale, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb halduril eelnimetatud asjaolude suhtes täiendav teave välja selgitada. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Samuti kuuluvad väljamõistmisele ajutise halduri kulud, kuivõrd need on kohtu hinnangul põhjendatud. Urmas Tross tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 85 lg 1 alusel peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 85 lg 3 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget VK ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 14. oktoobril 2011. kella 10.45-ks võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.