Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-13-56590

21.02.2014.a. jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja 15 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. 03.03.2014. a saabus Pärnu Maakohtusse täiendatud hagiavaldus. 06.03.2014. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik seisukoht hagiavalduse osas. 08.03.2014.a. esitas kostja seisukoha esitatud hagiavalduse osas. 11.04.2014.a. esitas hageja hagiavalduse täienduse, millega nõudis kostjalt lisaks arvutite rahas hüvitamisele täiendavalt 2500€ ettemaksu tagastamist. 18.06.2014.a. toimus tsiviilasjas eelistung, kus kohus selgitas hagejale, et esitatud hagiavaldus on oluliste puudustega ja kohustas esitama uue hagiavalduse. 02.07.2014.a. on hageja esitanud täiendatud ja parandatud hagiavalduse. 16.07.2014.a. on kostja esitanud vastuväited esitatud hagiavaldusele. 28.08.2014.a. toimunud kohtuistungil andis kohus täiendava tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks kuni 11.09.2014.a. 02.09.2014.a. on kostja esitanud taotluse hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Hagejal ei ole kostja hinnangul nõuet kostja vastu. Hagejal on omandatud võimalik nõue kolmanda isiku vastu, kes arvutid müüd ning ta pole omandanud kostja vastu nõuet, mis puudutaks arvutite kui esemete eest väärtuse hüvitamise nõudmist ega ka kostjale väidetavasti makstud ettemaksu tagastamiseks tulenevalt lepingust taganemisest 02.07.2014.a. Rigolet Collect OÜ on kehtivalt taganenud kostja sõlmitud töövõtulepingust, kuid Rigolet Collect OÜ ei ole lepingust tulenevat nõuet üle andnud. 11.09.2014.a. on hageja esitanud kohtule allkirjastamata nõude loovutamise lepingu. Kohtumääruse põhjendus Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 lg 2 p 1 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus leiab, et hagejal ei ole nõuet, mida saaks kostja vastu maksma panna. Kogu menetluse kestel ei ole hageja suutnud kohtule üheselt selgitada, milliseid nõudeid omab OÜ Aabron kostja Meelis Annuse vastu. Hagi juurde on hageja esitanud nõude loovutamise kinnituse, mille kohaselt „OÜ Rigolet Collect (registrikoodiga 12372882) ja OÜ Aabron (registrikoodiga 12237463) kinnitavad, et Oü Rigolet Collect on loovutanud arvetest nr * ja * tuleneva nõude Meelis Annus (isikukoodiga *) vastu OÜ‐le Aabron.“ Eelistungil 18.06.2014.a. on hageja esindaja andnud seletuse, mille järgi oli OÜ Rigolet Collect ja Meelis Annuse vahel töövõtusuhe, sh pidi kostja M. Annus võtma arvutite müüjalt Sülearvutid OÜ-lt arvutid ja installeerima arvutitele töövõtuga ettenähtud programmid. Seega ei olnud kostja kohustatud hagejale arvuteid tarnima, seetõttu ei saa ka kostja M. Annus olla ka Sülearvutid OÜ poolt OÜ-le Rigolet Collect esitatud arvetest nr * ja * tulenevate nõuete adressaat. Eelistungil 18.06.2014.a. on kohus juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et OÜ Rigolet Collect ja OÜ Aabron vahel sõlmitud töövõtulepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, seetõttu on arusaamatu kostjalt arvutite ja väidetava ettemaksu tagastamise nõue. Kohus on hagejale andnud tähtaja esitada põhistatud seisukohad ja tõendid, mis hageja nõudeõigust tõendaksid. Vastuseks kohtu korraldusele on hageja 02.07.2014.a. parandatud ja täiendatud hagiavalduses kohtule teatanud, et 02.07.2014.a. taganes hageja lepingust ja palus tagastada arvutite maksumuse ning raha hiljemalt 10.07.2014.a. Seega on kohtu hinnangul hagetav nõue käesolevas tsiviilasjas tekkinud alles 02.07.2014.a., kui sõlmitud töövõtulepingust oli taganetud. Hageja on seejuures esitanud kohtule kostjale adresseeritud tahteavalduse, millega OÜ Rigolet Collect taganeb lepingust, palub kostjal hüvitada endale arvutite väärtuse rahas ja ning nõuab 2500€ tagastamist. Kohus on 28.08.2014.a. toimunud kohtuistungil nõudnud hagejalt selgitust küsimuses, kas OÜ Rigolet Collect on loovutanud OÜ-le Aabron Meelis Annusega sõlmitud lepingust tuleneva nõude,

2-13-56590

millele hageja esindaja S. Soeson vastas, et kõik dokumendid, mis on olemas on ka kohtule esitatud. Kohus andis tähtaja kuni 11.09.2014.a. hoiatades kohtumenetluse pooli, et pärast seda saab taotlusi ja uusi asjaolusid esitada ainult TsMS § 331 sätestatud korras. 11.09.2014.a. on hageja esitanud kohtule allkirjastamata lepingu, millega OÜ Rigolet Collect loovutab OÜ-le Aabron nõude Meelis Annuse vastu. Esitatud lepingust jääb endiselt arusaamatuks, milline nõue on üle antud, sest loovutatud nõuet ei ole määratletud. Lepingus ei ole märgitud, kui suur on loovutatav nõue rahaliselt ja millisest lepingust nõue tuleneb, seega ei ole arusaadav, milliseid nõudeid on silmas peetud, seetõttu ei ole kohtu hinnangul käsutustehingut nõude üleandmiseks toimunud. Samuti tuleb arvestada lepingu p 7.4., mille järgi jõustub leping selle allakirjutamise hetkest. Hageja esindaja poolt edastatud e-kirja järgi ei ole lepingut allkirjastatud, milles kohus on ka veendunud. Seega ei ole leping kõigele lisaks ka jõustunud. Arvestades eeltoodut ja tuginedes TsMS § 423 lg-le 2 p 1 jätab kohus läbi vaatamata OÜ Aabron hagi Meelis Annuse vastu lepingust tuleneva võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilasjas kogutud tõendid ja menetluse käik näitab seda, et hagejal OÜ-l Aabron ei ole kunagi olnud nõuet kostja Meelis Annuse vastu, seega ei ole hageja õiguste rikkumine OÜ Aabron esitatud tõendite ja esitatud seisukohtade järgi võimalik. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata jätab kohus menetluskulud hageja OÜ Aabron kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 179 lg 1 järgi tuleb menetluskulud, mis tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tsiviilasjas osales koosseisuväline tõlk R. Lainemaa 28.08.2014. a toimunud menetlustoimingul vene keele tõlgina ning nimetatud menetlustoiming kestis 1 tund, so 11.00-12.00. Kohus on rahuldanud tõlgi tasutaotluse, millega on suulise tõlke eest 1 tunni eest välja makstud 25,56 eurot (so 12 * 2,13). Nimetatud tasust kuulusid kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks, mis lisandub tõlgitasule (sotsiaalmaks 33% ja 1% töötukindlustusmakse). Seega tuleb hagejal Eesti Vabariigile hüvitada kokku 34,25 eurot. TsMS § 146 lg 3 kohaselt menetluskulude kandmiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastutab menetluskulude kandmise eest isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Menetluskulud jäävad hageja kanda, seetõttu tuleb tõlgitasu 34,25€ hagejalt välja mõista.

2-13-56590

TsMS § 427 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. TsMS § 179 lg 21 kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus lisab eraldi dokumendi käesolevale kohtumäärusele, millest nähtuvad hagejale kohustuslikud rekvisiidid menetluskulude hüvitamiseks ülekande tegemisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.