S.V. hagi OÜ Rober Grupp vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2012/8
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 06. septembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.V. i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): S.V. (isikukood: XXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tagastada S.V. ile 22. augustil 2014.a ringkonnakohtule esitatud dokumendid: avaldus KÜ Kalda 4 ja 6 pankrotihaldurile (1 lehel), pankrotihaldur H. Villersi 14.01.2014.a teade S.V. ile (1 lehel), 09.09.2013.a KÜ Kalda 4 ja 6 pankrotiteate väljatrükk ja KÜ Kalda 4 ja 6 registriväljatrükk à 1 lehel (kahes eksemplaris).
Vastustaja (hageja): OÜ Rober Grupp (registrikood: 12166987), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko
2.Jätta Viru Maakohtu 6. septembri 2013.a otsus muutmata ja S.V. i apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud S.V. i kanda.
2.Vabastada S.V. apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.S.V. esitas 31. oktoobril 2012 Viru Maakohtule hagi OÜ Rober Grupp vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2012/8. Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejal võlgnevus XXXX, Narva asuva korteri eest, sest mitmete operatsioonide tagajärjel muutus ta 90 % ulatuses töövõimetuks. KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) esimees Tatjana Erikson ei nõustunud sõlmima hagejaga võlgnevuse tasumise graafikut. Augustis 2011 hageja teavitas kavatsusest elada pikemat aega vanemate juures ja teatas korteriühistu esimehele oma telefoni ja uue aadressi. T. Erikson ja tema poeg Marian Erikson kasutasid antud asjaolu ära oma huvides. 26. septembril 2011 registreeriti Rober Grupp OÜ põhikapitaliga 2 500 eurot aadressil Narva, XXX (T. Eriksoni elukoht). Ainukeseks osanikuks on M. Erikson. Samal päeval sõlmiti nõude loovutamise leping, millega korteriühistu loovutas hageja võlgnevuse 4 492,05 eurot ja viivised 2 195,37 eurot tasuta uuele võlausaldajale Robert Grupp OÜ-le. Uus võlausaldaja pöördus kohtusse ja Viru Maakohtu 21. detsembri 2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-11-47944 mõisteti S. V. Rober Grupp OÜ kasuks välja ülaltoodud summad. Otsus on jõustunud. Kõigest eeltoodust sai hageja teada alles juunis-juulis 2012 täitedokumentidest. Hageja leiab, et sissenõudja tegevus täitemenetluses on õigusvastane ja sundtäitmise on lubamatu. Hagejat ei teavitatud nõude loovutamisest. 20 000 krooni ületava nõude loovutamiseks oli vajalik üldkoosoleku heakskiit. Kuna üldkoosolek ei ole hageja võla loovutamise küsimuses otsust vastu võtnud, on nõude loovutamise lepingu sõlmimisel rikutud korteriühistu põhikirja, nõude loovutamine on seadusega vastuolus ja seetõttu tühine. Hageja on esitanud ka hagi lepingu tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-12-33032). Korteriühistu muutus T. Eriksoni tegevuse tõttu maksevõimetuks. Korteriühistu likvideerimise käigus varjas T. Erikson hageja võlgnevuse nõude loovutamise lepingut. Korteriühistu likvideerija Oleg Kuzmitšov sõlmis 19. märtsil 2012 hageja võlgnevuse nõude loovutamise lepingu nr 001 KÜ-ga Narva Punane Maja, kes esitas hagejale nõude võlgnevuse tasumiseks. Hageja hakkas igakuiselt tasuma makseid ja kustutas põhivõlgnevusest 40 %. Seega on hagejal ühe ja sama võlgnevuse suhtes kaks sissenõudjat – KÜ Narva Punane Maja,
kellele hageja tasub võlgnevust, ja OÜ Robert Grupp, kes seadust rikkudes algatas sundtäitmise. Hageja on saanud teada, et T. Eriksoni ja M. Eriksoni suhtes on algatatud kriminaalasi nr l1233000261 seoses korteriühistu vahendite omastamisega. Hageja on esitanud ka avalduse T. Eriksoni ja M. Eriksoni toime pandud kelmuse kohta, mida menetletakse sama kriminaalasja raames. Esitades hagi hagejalt võlgnevuse sissenõudmiseks (tsiviilasi nr 2-11-47944) pettis M. Erikson teadlikult kohut, esitades hagi põhjendusena ja tõendina tühise nõuete loovutamise lepingu. M. Erikson ei teatanud kohtule hageja elukohta, millega takistas hageja ilmumist kohtusse ja teda ei teavitatud kohtuistungi toimumisest. Kohtu petmise eesmärgiks oli takistada hageja poolt tõendite esitamist 26. septembri 2011 nõude loovutamise lepingu tühisuse kohta. Ka täitemenetluse käigus ei ole M. Erikson teatanud kohtutäiturile hageja elukoha aadressi, et hageja ei saaks teada kohtuotsusest ega saaks esitada vastuväiteid. Hageja pangakonto arestiti ja asuti müüma enampakkumisel hageja korterit. Hageja selgitas täiendavalt, et Kalda 6 maja katuse remondi tegemisel tehti vigu, mille tõttu oli hageja korteri lagi rikutud. Hageja pöördus korduvalt T. Eriksoni poole avaldusega vähendada remondile kulutatud summa arvelt võlgnevust korteri eest, kuid T. Erikson keeldus.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi ei ole õiguslikult ega faktiliselt põhjendatud. Hageja väited töövõime kaotuse kohta on paljasõnalised. Väär on hageja väide, et KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) endine juhatus ei võimaldanud tal tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Hagejal on teada korteriühistu arvelduskonto number. Hageja ei ole täitnud majandamiskulude tasumise kohustust juba pikemat aega ka enne KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) asutamist. Hageja ei ole esitanud nõudele TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväiteid ja hagi rahuldamiseks puudub alus. Väited nõude loovutamise lepingu tühisuse kohta on paljasõnalised ja põhjendamata. Hageja nõude puhul ei ole tegemist korteriühistu rahaliste vahendite kasutamisega ja nõude loovutamist ei pidanud otsustama korteriühistu üldkoosolek. Kostjale teadaolevalt ei ole KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) üldkoosolek otsustanud 19. märtsil 2012 nõude loovutamise lepingu sõlmimist KÜ-ga Narva Punane Maja. KÜ Narva Punane Maja loovutas nõude hageja vastu kostjale tingimusel, et nõude loovutamisega tasaarvestatakse korteriühistu kohustus kostja ees 2010. aastal teostatud remonditööde osas summas 4 663,53 eurot, millele lisanduvad viivised. Kostjale teadaolevalt ei ole KÜ-l Kalda 4 ja 6 (kustutatud) ega KÜ-l Narva Punane Maja raha võlgnevuse sissenõudmiseks hagejalt. Väärad on hageja väited selle kohta, et KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) ei ole teavitanud hagejat nõude loovutamisest. Kostja saatis 27. septembril 2011 nõude loovutamise lepingu tähitult hageja elukoha aadressil XXXX, Narva. Hageja on teadlik nõude loovutamisest alates
27.septembrist 2011. Hageja väited sama nõude loovutamise kohta KÜ-le Narva Punane Maja ei anna alust hagi rahuldamiseks. KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) ning KÜ Narva Punane Maja 19. märtsi 2012 nõude loovutamise leping on tühine, sest KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) lõpetamise kanne tehti registrisse alles 27. märtsil 2012. KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) likvideerijal Oleg Kuzmitšovil ei olnud 19. märtsi 2012 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel korteriühistu esindamise õigust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 06. septembri 2013 otsusega jäeti S. V. i hagi rahuldamata. Maakohus vabastas hageja riigilõivu ja riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest.
Maakohus tuvastas, et täiteasjas nr 066/2012/8 on täitedokumendiks jõustunud Viru Maakohtu 21. detsembri 2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-47944 (Rober Grupp OÜ hagis S. V. i vastu võlgnevuse nõudes). Nimetatud otsusega on S. V. Rober Grupp OÜ kasuks välja mõistetud võlgnevus summas 4 492,05 eurot, viivis 2 195,37 eurot ja lisanduv viivis alates 03. septembrist 2011 kuni kohustuse täitmiseni 0,7 % põhivõlgnevusest (4 492,05 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kohtuotsus kuulus viivitamatult täitmisele. Maakohus põhjendas, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamise taotlust iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel. Maakohus leidis, et hageja valis oma õiguste kaitseks ebaõige õiguskaitsevahendi. Hageja esitas tagaseljaotsusele kaja, kuid kohus ei ennistanud kaja esitamise tähtaja. Hagejal oli õigus vaidlustada kaja esitamise tähtaja ennistamata jätmist, kuid ta ei teinud seda. Samuti ei esitanud hageja teistmisavaldust Riigikohtule. Puudub TsMS § 221 lg-st 2 tulenev alus hagi rahuldamiseks. Maakohtu selgituse kohaselt saab hageja kaaluda hagi esitamist õige kostja vastu alusetu rikastumise sätete järgi või kahju hüvitamiseks. Hagi rahuldamiseks aluse puudumise tõttu jättis maakohus analüüsimata kõik hageja poolt hagi alusena toodud asjaolud ja nende tõendamiseks esitatud tõendid.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.S. V. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 06. septembri 2013 otsus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus hinnanud apellandi esitatud tõendeid vastustaja ebaseadusliku tegevuse kohta ega andnud hinnangut vastustaja tegevusele. Vastustaja on teadlikult detsembris 2011 varjanud täitemenetluses ja kohtu eest apellandi tegelikku elukohta. Oma tegevusega näitas vastustaja lugupidamatust nii kohtu kui ka kohtutäituri suhtes, mis viis sundtäitmiseni; 2) jättis kohus tähelepanuta ja uurimata apellandi väited selle kohta, et apellandil on lahendamata jäetud varalised nõuded korteriühistu vastu; 3) jättis kohus põhjendamatult rahuldamata apellandi taotluse liita tsiviilasjad nr 2-12-44199 ja 2-12-33032 ühte menetlusse.
5.Rober Grupp OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Samuti palub vastustaja jätta menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) kordab apellant apellatsioonkaebuses oma varasemaid seisukohti, ei põhjenda maakohtu otsuse ebaõigsust ega esita aluseid selle tühistamiseks või muutmiseks; 2) on alusetud apellandi väited selle kohta, et apellandil on nõue korteriühistu vastu ja et kostja on varjanud täitemenetluse algatamisel hageja elukoha andmeid. Hageja on esitanud hagiavaldusega Narva kohtutäitur Andrei Kreki poolt koostatud kinnisasja arestimisakti, millel on kinnisasja asukohaks märgitud XXXX, Narva. Sama aadress on kirjas ka hageja 10. juuni 2013 menetlusdokumendis; 3) on väär apellandi väide, et nõue loovutati kostjale tasuta. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust apellandi väide, et kostja kanti äriregistrisse 26. septembril 2011, mistõttu ei
toimunud KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) poolt kostja vastu nõude loovutamine hagejale
20.oktoobri 2009 töövõtulepingu järgse võlgnevuse katteks. Kostja selgitas 21. mai 2013 kohtuistungil, et KÜ-l Kalda 4 ja 6 (kustutatud) oli võlgnevus Sirenadi OÜ ees 20. oktoobri 2009 töövõtulepingu järgi teostatud ehitustööde eest. Kuna Sirenadi OÜ loovutas nimetatud nõude KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) vastu kostjale, siis 26. septembri 2003 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) ja kostja vahel loobus kostja nõudest KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) vastu summas 4 663,53 eurot; 4) tuleb TsMS § 652 lg 2 alusel jätta tähelepanuta apellandi poolt alles apellatsioonimenetluses esitatud väide, et tal on nõue korteriühistu vastu; 5) ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, jättes rahuldamata hageja taotluse tsiviilasjade nr 2-12-44199 ja nr 2-12-33032 liitmiseks ühte menetlusse. Hageja poolt tsiviilasjade liitmise taotluse esitamise ja lahendamise ajaks ei olnud tsiviilasjas nr 2-1233032 esitatud hagi menetlusse võtmist veel otsustatud. Samuti ei olnud alust käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-12-33032 esitatud hagi menetlusse võtmise otsustamiseni TsMS § 356 lg 1 järgi. Vastustajale teadaolevalt on hageja poolt tsiviilasjas nr 2-12-33032 esitatud hagi esemeks KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) ja kostja vahel
26.septembril 2003 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamine. Hageja ei ole selle lepingu pool ning ta ei saa nõude loovutamise lepingut vaidlustada VÕS §-st 170 tulenevalt; 6) ei anna hageja väited alust hagi rahuldamiseks, kuna kõik hageja viidatud asjaolud on tekkinud enne kohtulahendi jõustumist ning nad ei saa mõjutada Viru Maakohtu
21.novembri 2011 tagaseljaotsuse kehtivust. TMS § 221 lg 2 tulenevalt ei ole vastuväidete esitamine nõude loovutamise lepingu kehtivuse osas lubatud.
6.22. augustil 2014 teatas S. V. ringkonnakohtule, et välja on kuulutatud KÜ Kalda 4 ja 6 (kustutatud) pankrot. Apellant ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu võlausaldajate üldkoosoleku otsust, millega loeti, et S. V. ei ole nõudeavaldust esitanud ja millega keelduti tema nõude tunnustamisest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Käesoleval juhul on hagi esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2012/8, kusjuures täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend – Viru Maakohtu
21.detsembri 2011.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-47944. Tagaseljaotsusega on hagejalt S.V. ilt kostja (sissenõudja) Rober Grupp OÜ kasuks välja mõistetud põhivõlgnevus 4492,05 eurot ja viivised 2195,37 eurot ning lisanduv viivis.
8.Maakohus on asja lahendades asunud õigesti seisukohale, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik kõrvaldada jõustunud kohtuotsuse kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada eeskätt põhjusel, et nõue on juba rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Lisaks tuleneb TMS § 221 lõikest 11 üheselt, et kui sundtäitmise aluseks on kohtulahend, siis ei ole võlgnikul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis õigust esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus põhjendatult hindamata hageja poolt hagi alusena toodud asjaolud ja nende kohta esitatud tõendid, kuna hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Maakohtul ei tulnudki hinnata apellandi väiteid ja tõendeid seoses vastustaja väidetava ebaseadusliku tegevusega, kuna nendest väidetavatest asjaoludest ei sõltu täitedokumendi ehk tsiviilasjas nr 2-11-47944 tehtud tagaseljaotsuse täidetavus. Käesolevas menetluses ei ole enam võimalik kontrollida, kas tsiviilasjas nr 2-11-47944 olid täidetud asja tagaseljaotsusega lahendamise eeldused või mitte. Seetõttu ei ole asjakohased ka apellandi väited, nagu oleks Rober Grupp OÜ võlgnevuse nõudega S. V. i vastu kohtusse pöördudes varjanud kohtu eest ja hiljem ka täitemenetluses võlgniku (S. V. i) tegelikku elukohta.
9.Maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks ei anna alust apellandi väited selle kohta, et lahendamata on jäetud apellandi varalised nõuded korteriühistu (s.o vastustaja Rober Grupp OÜ õiguseellase) vastu. TMS § 221 lg-te 1 ja 2 koostoimes tulenevalt võib juhul, kui täitedokumendiks on jõustunud kohtuotsus, taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist mh seetõttu, et kohtuotsusega tunnustatud nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, üksnes juhul, kui eelnimetatud asjaolud (nõude lõppemine) on toimunud pärast kohtulahendi jõustumist. Käesoleval juhul aga ei ole hageja tuginenud hagiavalduses ega hilisemates menetlusdokumentides sellele, nagu oleks kostjal endal korteriühistu vastu varalisi nõudeid. Õige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt tuleb apellandi poolt ringkonnakohtus esmakordselt esitatud väited nõuete olemasolu kohta jätta TsMS § 652 alusel tähelepanuta, kuna apellant ei ole põhistanud uue asjaolu esitamise lubatavust. Ringkonnakohus märgib, et ka ainuüksi apellandil võimalike nõuete olemasolu korteriühistu vastu ei annaks iseenesest alust täiteasjas nr 066/2012/8 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtuotsusega tunnustatud nõude puhul tuleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine kõne alla juhul, kui sissenõudja nõue oleks võlgniku poolt pärast kohtulahendi jõustumist tasaarvestatud (sh oleks võlgnikul VÕS § 171 lg 3 eeldustel iseenesest võimalik tasaarvestada ka nõuet, mis tal oli varasema võlausaldaja, s.o korteriühistu vastu). Hageja (apellant) ei ole aga käesolevas menetluses tuginenud tasaarvestusele. Samuti ei ole apellant maakohtus toonud esile asjaolusid, nagu oleks tal sissenõudja vastu nõue, mis annaks talle õiguse sissenõudja suhtes täitmisest keelduda VÕS § 110 või § 111 alusel.
10.Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, nagu oleks maakohus pidanud liitma ühte menetlusse käesoleva tsiviilasja (nr 2-12-44199) ja tsiviilasja nr 2-12-33032. Hagide liitmata jätmine ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. TsMS § 374 kohaselt võib kohus liita mitu hagi ühte menetlusse juhul, kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu ning kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Tsiviilasjades nr 2-12-44199 ja nr 2-12-33032 on küll samad pooled, kuid tsiviilasja nr 2-1233032 menetlusse võtmine on otsustatud alles 13. novembril 2013.a, s.o pärast käesolevas asjas maakohtu otsuse tegemist. Seejuures ei ole tegemist üheliigiliste hagidega, mida oleks TsMS § 374 kohaselt üldse võimalik ühte menetlusse liita (tsiviilasjas nr 2-12-33032 on esitatud hagi tehingu tühiseks tunnistamise nõudes). Samuti on hagide liitmine kohtu diskretsiooniotsustus, mille puhul kohtul tuleb juhinduda menetluslikust otstarbekusest, mitte aga menetlusosaliste taotlustest.
11.Asjassepuutuvad ei ole apellandi poolt ringkonnakohtule 22. augustil 2014.a edastatud dokumendid KÜ Kalda 4 ja 6 pankrotimenetlusega seonduva kohta, kuna KÜ Kalda 4 ja 6 ei ole käesoleva menetluse pooleks. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ja tagastab apellandile järgmised dokumendid: avaldus KÜ Kalda 4 ja 6 pankrotihaldurile (1 lehel), pankrotihaldur H. Villersi 14.01.2014.a teade S.V. ile (1 lehel), 09.09.2013.a KÜ Kalda 4 ja 6 pankrotiteate väljatrükk ja KÜ Kalda 4 ja 6 registriväljatrükk à 1 lehel.
12.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Maakohtu 31.12.2012.a määrusega on hageja menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest summas 300 eurot hagiavalduse esitamisel. Maakohus vabastas oma 06.09.2013.a otsusega hageja riigilõivu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus luges TsMS § 184 lg 4 alusel menetlusabi andmise jätkuvaks ega nõudnud apellatsioonkaebuse esitamisel apellandilt riigilõivu tasumist summas 300 eurot. Kolleegium peab põhjendatuks vabastada apellant TsMS § 190 lg 7 alusel apellatsioonkaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest, lähtudes maakohtu poolt tsiviilasja menetlemise käigus hageja (apellandi) tervisliku seisundi, töövõime puudumise ja varalise seisundi kohta kogutud andmetest.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.