Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2014.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-26655
Tsiviilasi
OÜ XXXhagi OÜ XXX vastu 82 507,08 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
89 313,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts (Advokaadibüroo Talts & Partnerid, Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317; telefon: 6233017; e-post: [email protected]); Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katri Tomson (Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets, Tartu mnt 2, Tallinn 10145; e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 82 507,08 euro ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja astus menetlusse kolmanda isikuna ning esitas iseseisva nõude kolmanda isiku hagi OÜ XXX vastu. Kuivõrd menetluse senised pooled OÜ XXX (põhihagi osas hageja ja vastuhagi osas kostja) ning OÜ XXX(põhihagi osas kostja ning vastuhagi osas hageja) sõlmisid 25.04.2014.a kompromissi, millega nad loobusid käesolevas tsiviilasjas vastastikku esitatud nõuetest ning palusid hagi ja vastuhagi osas menetluse lõpetada, jätkas kohus üksnes XXXOÜ hagi menetlemist OÜ XXX vastu.
2.Hageja palus esmalt oma nõudes asendada kostja XXX OÜ tahteavaldus kohtuotsusega ja tuvastada kostja nõusolek OÜ XXXpoolt 29. novembril 2012.a Tallinna notar Priidu Pärna notarikontole nr XXXXXXXXXXXXX hoiustatud 82 507,08 euro hagejale väljamaksmiseks. Kuivõrd Tallinna notar Priidu Pärna on 29. novembril 2012.a tema notarikontole hoiustatud 82 507,08 eurot kostjale välja maksnud, siis palus hageja kostjalt välja mõista 82 507,08 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhinõudelt summas 82 507,08 eurot alates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest kuni kostja poolt põhinõude täieliku täitmiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt rahuldas kohus 03.09.2013.a tehtud tagaseljaotsusega käesolevas asjas kostja ehk OÜ XXX hagi OÜ XXX vastu, mistõttu Tallinna notar Priidu Pärna, kelle notarikontol oli hoiustatud 82 507,08 eurot, maksis deponeeritud summa kostjale välja.
4.XXX 29. novembri 2012.a hoiustamisavaldus oli sõnastatud järgmiselt: „Hoiustatud rahasumma kuulub notari poolt väljamaksmisele alljärgnevalt: kaheksakümmend kaks tuhat viissada seitse eurot ja 08 senti (82 507,08) makstakse välja OÜ XXX ja OÜ XXX vahelise kompromisskokkuleppe esitamise alusel või jõustunud kohtuotsuse alusel juhul, kui esimest ei sõlmita.” Tagaseljaotsuse tegemise hetkeks ei olnud hageja kaasatud tsiviilasja menetlusse.
5.Hageja taotles, et kohus tunnustaks tema õigust saada 82 507,08 eurot, mis oli XXX OÜ poolt alates 29. novembrist 2012.a kuni selle väljamaksmiseni hoiustatud Tallinna notar Priidu Pärna notarikontol ja on välja makstud kostjale. Hagejal õigus saada endale nimetatud rahasumma, sest töövõtutasu summas 82 507,08 eurot kuulus väljamaksmisele hagejale, mitte XXX OÜ-le. Kuivõrd töövõtutasu ei kuulunud väljamaksmisele XXX OÜ-le, siis ei olnud XXX OÜ-l nõuet, mida loovutada ja hageja ei saanud nõuet omandada. Hageja ei ole andnud mis tahes kujul ja/või ajal nõusolekut XXX OÜ-le nõude loovutamiseks kostjale. Isegi kui eeldada, et XXX OÜ-l oli nõue, mida loovutada, on loovutustehing tühine. Kostja nõuete alusel ei saa kohus tuvastada kostja õigust hoiustatud rahasummale.
6.XXX OÜ ja hageja olid ühispakkujad riigihankes nr XXX „XXX linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd“. 20. juunil 2011.a sõlmiti XXX OÜ ja XXX OÜ ning hageja vahel Lepingukokkulepe nr 4 „XXX linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgija kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd”. Lepingu allkirjastas töövõtjate poolt XXX OÜ juhatuse liige. Ühispakkumise eellepingu ja riigihangete seaduse § 43 lg 3 alusel vastutasid töövõtjad (XXX ) tellija ees solidaarselt. Lepingukokkulepe nr 4 tugines XXX ́u Üldtingimustele.
7.28. juunil 2011.a sõlmisid hageja ja XXX OÜ konsortsiumilepingu, mille punkti 2 kohaselt lasus XXX OÜ-l kui juhtpartneril kohustus teostada/korraldada XXX OÜ-ga 20. juunil 2011.a sõlmitud lepingukokkuleppe nr 4 tõrgeteta ja kohane täitmine. XXX OÜ oli konsortsiumilepingu poolte vahelises sisesuhtes kohustatud teostama kõik lepingukokkuleppe nr 4 alusel teostamisele kuulunud projekteerimis- ja ehitustööd. Hageja ei olnud kohustatud pooltevahelises sisesuhtes
teostama mitte ühtegi tööd. Konsortsiumilepingu punkti 3 alusel kohustus XXX OÜ tööde korraldamisel järgima tellija ja inseneri juhiseid ning vältima oma tegevusega mis tahes kujul ja määral kahju põhjustamist kõigile asjaosalistele. XXX OÜ omapoolset kohustust ei täitnud. 11. juulil 2012.a toimunud kuukoosolekul nr 11 selgus, et XXX OÜ on peatanud tööde teostamise makseraskuste tõttu.
8.XXX OÜ oli kuni juhtivpartneri vahetuseni (s.o kuni 24. septembrini 2012.a) pelgalt töövõtjate esindaja XXXOÜ ees, mitte ainuisikuline töövõtulepingu pool. XXX OÜ ja hageja ning XXXOÜ vaheline suhe oli solidaarvõlasuhe. Alltöövõtulepingud sõlmis XXX OÜ oma nimel, lähtudes konsortsiumilepingus sätestatud kokkuleppest, et XXX OÜ on ainuisikuliselt vastutav tööde korraldamise ja teostamise eest. XXX OÜ ei sõlminud ühtegi alltöövõtu- ega ehitusmaterjalide ostu-müügi lepingut hageja esindajana ja/või konsortsiumi nimel. XXX OÜ ja kostja vahel 13. oktoobril 2011.a sõlmitud alltöövõtulepingu pooleks ei olnud hageja ega XXX OÜ ja hageja seltsing. Samuti ei olnud hageja või XXX OÜ ja hageja vaheline seltsing 01. oktoobri 2012.a nõude loovutamise lepingu pooleks. Kostjaga sõlmis mõlemad lepingud XXX OÜ oma nimel.
9.XXXOÜ ning hageja ja XXX OÜ vahel 20. juunil 2011.a sõlmitud lepingukokkuleppe nr 4 alusel oli töövõtjaks konsortsium, mis koosnes kahest juriidilisest isikust – hageja ja XXX OÜ. Kuivõrd lepingukokkuleppe nr 4 alusel kuulus töövõtutasu väljamaksmisele töövõtjale, siis põhineb hageja õigus saada töövõtutasu lepingukokkuleppel nr 4, sest hageja oli töövõtja. Hageja eeldab, et poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et alates
24.septembrist 2012.a ei olnud XXX OÜ lepingukokkuleppe nr 4 alusel nn juhtivpartneriks, sest eelnimetatud päeval teostati juhtivpartneri vahetus XXXOÜ poolt juhtivpartneri vahetamiseks nõusoleku andmisega (XXXOÜ oli ainus isik, kes sai juhtivpartneri vahetuseks nõusoleku anda ja kelle nõusolek oli ainsana relevantne). Juhtivpartneriks sai hageja. XXX ́u punktide 1.14. ja 14.7. järgi tehakse väljamaksed üksnes ja ainult nn juhtivpartneri poolt osundatud isikutele ja kontodele. Hageja märgib, et nn juhtivpartneri rolli üleminekuga lähevad üle kõik õigused ja kohustused, sh teha ainuisikuliselt läbi töövõtja esindaja otsuseid ja anda korraldusi seoses lepinguga ning saada töövõtutasud tasutud sellisele arvelduskontole, mille nn juhtivpartner on määratlenud.
10.Hageja töövõtutasu maksmise nõue muutus sissenõutavaks 25. septembril 2012.a, kui saabus töövõtutasu maksmise tähtpäev. Samas osundab hageja, et töövõtutasu sissenõutavuse aeg antud vaidluses iseseisvat tähtsust ei oma, sest nõude sissenõutavus ei tähenda seda, et kohustus tuleb täita isikule, kellel nõude sissenõutavaks muutumise ajal oli nõue. Nõue tuleb täita siiski õigustatud isikule, kelleks antud juhul oli (alates 24. septembrist 2012.a) hageja. Järelikult alates
24.septembrist 2012.a ei olnud XXX OÜ-l nõuet, mida loovutada, sest juhtivpartneriks oli saanud hageja, kellel oli õigus otsustada, kellele XXXOÜ töövõtutasu maksmise kohustuse täidab. Hageja otsustas, et kohustus tuleb täita hagejale.
11.Kostja nõue põhineb 1. oktoobril 2012.a sõlmitud nõude loovutamise lepingul ja 20. juunil 2011.a sõlmitud lepingukokkuleppel nr 4 (s.h XXX ́u üldtingimused), s.t kostja väidab, et tal on õigus nõude loovutuse tulemusena saada endale töövõtjale tasumisele kuulunud töövõtutasu summas 82 507,08 eurot. Kuna töövõtutasu nõue saab käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolude kohaselt olla üksnes ja ainult lepingukokkuleppe nr 4 järgsel töövõtjal, saab kostja õigus töövõtutasule tuleneda üksnes ja ainult lepingukokkuleppest nr 4. Hageja ei leidnud käesoleva tsiviilasja materjalide hulgast ühtegi põhjendust, millise lepingukokkuleppe nr 4 sätte alusel saaks kostja nõuda töövõtutasu endale. Sellise sätte olemasolu on kostja nõude vältimatuks eelduseks ja see säte peab andma kostjale (ehk sisuliselt XXX OÜ-le) hageja ees õiguse saada töövõtutasu. Selgusetu on, milline see säte võiks olla, kuivõrd XXX ́u alusel on nn juhtivpartner see, kes määrab kuhu ja kellele raha maksta. Selgusetu on, milline XXX ́u säte välistab hageja eeltoodud õiguse. Hageja leiab, et tema ja kostja omavahelises nö konkurentsis puudub kostjal alus väitmaks, et raha tuleb maksta kostjale.
12.Kostja arvates ei ole hagejal nõuet seetõttu, et XXX OÜ ja hageja olid sõlminud nn sisemise seltsingu lepingu (vaikiva seltsingu leping VÕS § 610 lg 1 tähenduses), milles XXX OÜ oli ettevõtjaks ja hageja oli vaikivaks seltsinglaseks. Kostja väidab, et ühisvara seltsingul ei olnud. Esmalt märgib hageja, et seltsingulepingu sätted ei saa kuidagi mõjutada tema õigusi, mis tulenevad lepingukokkuleppest nr 4. Alates 24. septembrist 2012.a oli hageja juhtivpartnerina õigustatud andma tellijale töövõtja-poolseid tahteavaldusi, sest ta oli nn juhtivpartner. Kostjal ei olnud 24. septembril 2012.a mis tahes teoreetilist õigust töövõtutasule ja XXX OÜ kaotas 24. septembril 2012.a õiguse töövõtjate esindamiseks.
13.Kostja käsitluse kohaselt oli XXX OÜ ettevõtjaks ning hageja vaikivaks seltsinglaseks. Hageja leiab, et XXX OÜ ja hageja vahelise õigussuhte näol ei saa olla tegemist vaikiva seltsingu lepinguga. Esmalt seetõttu, et XXX OÜ ja hageja vaheline leping ei vasta VÕS § 610 lg 1 tunnustele ehk konsortsiumilepingus puudub kokkulepe, millega hagejal oleks õigus saada osa kasumist. Teiseks oluliseks erisuseks on asjaolu, et tulenevalt RHS § 43 lg-st 3 vastutas seltsingu kohustuste täitmise eest XXX OÜ ees solidaarselt XXX OÜ-ga ka hageja. Järelikult on puudu veel üks vaikiva seltsingu iseloomulik tunnus – õiguste ja kohustuste teke üksnes ettevõtjale (VÕS § 610 lg 3). Enamgi, vaikiv seltsinglane vastutab kahjumi katmise eest üksnes oma panuse ulatuses (VÕS § 614 lg 1), kuid tulenevalt XXX OÜ ning XXX OÜ ja hageja vahel sõlmitud lepingust oli hageja samaväärselt XXX OÜ-ga vastutav XXX OÜ ees. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kostja väide, et XXX OÜ ja hageja sõlmisid vaikiva seltsingu lepingu. Samale seisukohale on XXX OÜ ja hageja vahelise õigussuhte asjaolusid hinnates jõudnud Harju Maakohus põhjalikult 28. veebruari 2014.a otsuses tsiviilasjas nr 2-13-14377.
14.Vastavalt VÕS § 593 esindab üks seltsinglane teisi seltsinglasi suhetes kolmandate isikutega. Kuivõrd VÕS § 587 lg 1 sätestab, et seltsingu igapäevase tegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks on vajalik seltsinglaste otsus ning eeldatakse, et otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek, peab esindusõigust omaval seltsinglasel olema igapäevase tegevuse raamest väljuva tehingu tegemiseks teiste seltsinglaste nõusolek. Juhul, kui nõusolekut ei ole, ei ole seltsinglasel esindusõigust igapäevase tegevuse raamest väljuva tehingu tegemiseks. Eeltoodud regulatsioon kohaldub nii välise seltsingu kui ka vaikiva seltsingu puhul. Antud juhul on nõude loovutamise lepingust selgelt nähtav, et selle on sõlminud XXX OÜ oma nimel. Mitte ühestki nõude loovutamise lepingu punktist ei tulene, et see oleks sõlmitud seltsingu nimel ja et sellest võiks tuleneda kohustusi seltsingule. Otse vastupidi, sellest lepingust saab tuleneda kohustusi üksnes XXX OÜ-le, kes sõlmis nõude loovutamise lepingu oma nimel.
15.Kuivõrd XXX OÜ ja hageja vahelise õigussuhte raames sai tulu tekkida üksnes ja ainult töövõtutasu maksmisest tellija poolt, siis loovutas XXX OÜ kostja väiteil kostjale ainsa seltsingu tuluallika. Seltsingu ainsa tuluallika (töövõtutasu) loovutamine on ilmselgelt igapäevasest majandustegevusest väljuv tehing. Eeltoodust tulenevalt pidi XXX OÜ-l olema nõude loovutamiseks hageja nõusolek, sest seltsingu ainsaks tuluallikaks olnud töövõtutasu nõude loovutamine ei ole seltsingusuhtes tavapärane (igapäevane) tehing. Hageja ei ole andnud XXX OÜ-le nõusolekut nõude loovutamiseks. XXX OÜ-l ei olnud esindusõigust nõude loovutamiseks kostjale. XXX OÜ ei olnud töövõtjate esindusõiguslikuks isikuks alates 23. augustist 2012.a.
16.Hageja viitas TsÜS § 129 lõikele 1. Hageja nimel ei ole nõuet loovutatud, sest XXX OÜ on teinud vastava tahteavalduse üksnes enda nimel. Hageja ei ole heaks kiitnud XXX OÜ poolt nõude loovutamist. Kui kostja väidab, et talle loovutati töövõtjate seltsingu nõue, on nõude loovutamine esindusõiguse puudumise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuivõrd XXX OÜ ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping on tühine, ei ole kostja omandanud nõuet.
17.Kostja viited nõude heausksele omandamisele AÕS § 95 alusel ei ole asjakohased, sest antud säte ei reguleeri nõude omandamist. Nõue ei ole asi ning TsÜS § 49 lg 1 järgi on asi kehaline ese. Üksnes seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut (TsÜS § 49 lg 2). Antud juhul ei sätesta seadus, et töövõtutasu nõude kohta kohaldatakse asja kohta sätestatud norme. Kostja poolt väidetud analoogia kohaldamine on välistatud tulenevalt TsÜS § 49 lg-st 2.
18.XXX OÜ on teinud hagejale ja kostjale (ning Tallinna notar Priidu Pärnale) järgmise sisuga tahteavalduse: „Hoiustatud rahasumma kuulub notari poolt väljamaksmisele alljärgnevalt: kaheksakümmend kaks tuhat viissada seitse eurot ja 08 senti (82 507,08) makstakse välja OÜ XXX ja OÜ XXX vahelise kompromisskokkuleppe esitamise alusel või jõustunud kohtuotsuse alusel juhul, kui esimest ei sõlmita.” Tulenevalt eeltoodust saab väita, et XXX on avaldanud tahet täita töövõtutasu maksmise kohustus hoiustamisega, sest kohustuse täitmise adressaat oli XXX OÜ-le ebaselge. Seega käsitles XXX võlausaldajatena nii hagejat kui kostjat ja määratles hoiustamisel, et raha saamise peavad need õigustatud isiku selgitama omavahel kas kokkuleppe või kohtuvaidluse kaudu.
19.Hoiustamisavaldus on kehtiv ja kostja ei ole hoiustamisavaldust vaidlustanud ning kostja ei ole väitnud, et hoiustamisavaldus on tühine. Järelikult on XXX OÜ hoiustamisavaldus kehtiv ja sellest saab ning tuleb juhinduda. Järelikult saab kostjale hoiustatud rahasumma väljamaksmine toimuda üksnes kohtulahendi esitamisel, millega on tuvastatud kostja õigus hoiustatud rahasumma saada. Kostja sellist kohtulahendit taotlenud ei ole, sest esitades hagi XXX OÜ vastu, ei ole kostjal võimalik saavutada hoiustatud rahasumma väljamaksmise õigust.
20.Käesolevaks hetkeks on hoiustatud summa kostjale välja makstud ja see on kostja valduses, kasutuses ja käsutuses. Hagi rahuldamise korral on kostja kohustatud hagejale tasuma 82 507,08 eurot. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja leidis, et tal on võlausaldajana õigus nõuda viivist kui jõustub kohtuotsus, millega kostjalt mõistetakse välja 82 507,08 eurot. TsMS § 367 järgi palus hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja seadusjärgses määras viivise protsendina põhinõudelt (82 507,08 eurot) alates käesolevas tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
21.Hageja täpsustas oma nõuet 07.05.2014.a. Tulenevalt asjaolust, et Tallinna notar Priidu Pärna on 29. novembril 2012.a tema notarikontole hoiustatud 82 507,08 eurot välja maksnud kostjale, palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 82 507,08 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras põhinõudelt summas 82 507,08 eurot alates asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest kuni kostja poolt põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
22.Hageja leidis, et VÕS § 171 antud juhul kohaldamisele ei kuulu, sest kostja (kes on omandanud XXX OÜ nõude) ja hageja ei saa olla käsitletavad võlausaldaja ja võlgnikuna. Hagejale arusaadavalt on nii kostja kui ka hageja võlausaldaja positsioonis ja võlgniku positsioonis oli OÜ XXX . Hageja hinnangul ei ole võimalik VÕS § 171 üle kanda tema ja kostja vahelisse õigussuhtesse, sest tegemist ei ole võlgniku-võlausaldaja suhtega.
23.Hageja selgitas, et esitas hagiavalduse iseseisva nõudega kolmanda isikuna juba käimasolevas tsiviilasjas. Seetõttu ei pidanud hageja mõistlikuks esitada lisaks tsiviilasja toimikus olemasolevatele tõenditele täiendavalt samu tõendeid. Täiendavalt esitas hageja üksnes nn XXX ́u üldtingimused, kuivõrd kohtule ei olnud neid enne 10. aprilli 2014.a hageja ega kostja poolt esitatud. Hageja tugines hagi esitamisel juba esitatud tõenditele. Hageja loetles, et tugineb hagiavalduse lisadele 1, 3, 4-14 ja 15 (hagile on lisatud 3 dokumenti järjekorranumbriga 15, hageja tugineb XXXOÜ vastuskirjale hagihoiatusele), OÜ XXX27. septembri 2013.a vastuse lisadele 3-5, OÜ XXX20. detsembri 2013.a vastuhagi lisadele 1-8 ning hageja enda poolt
esitatud nn XXX ́u üldtingimustele.
24.28.07.2014.a seisukohtades viitas hageja sellele, et kostja andis oma vastuse kohaselt alltöövõtulepingu alusel tööd üle XXX OÜ-le. Samad tööd on XXX OÜ-le üle antud akti nr 11 alusel. Kostja 28. veebruari 2014.a menetlusdokumendile lisatud akti nr 9 rahaliseks mahuks on 46 865,25 eurot, mitte kostja poolt väidetud 117 329,91 eurot. Akt nr 9 kohaselt on kostja poolt tehtud väidetavalt 3 liiki töid - vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, kaameravaatlused 10% ja survestamine 10%. Seejuures ei ole vee- ja kanalisatsioonitorustike mahtu üldse välja toodud ning pole võimalik kontrollida, kui palju kostja väidetavalt vastavaid töid teostas. Hageja asus XXX OÜ asemel töid korraldama olukorras, kus kogu XXX linn oli üles kaevatud ja torustike ehitus oli pooleli. Seejuures XXX OÜ-lt ei saanud hageja mistahes kujul ega määral teavet, kui palju ja milliseid töid on tehtud. XXX OÜ teavitas üksnes sellest, et teostamata on töid orienteeruvalt mahus 2 189 668 eurot, millest 476 710 eurot on maht, mida ei ole XXX OÜ pakkumuses üldse arvestatud ehk minimaalselt eeltoodud summa võrra läksid tööd kallimaks. Hagejal ei ole ka parima tahtmise juures võimalik kontrollida kostja poolt väidetavalt teostatud tööde mahtu.
25.Kostja hagiavalduse lisaks nr 4 olevast OÜ XXX ja XXX OÜ vahelisest aktist nr 11 ei selgu, et selle aktiga oleks üle antud kostja poolt väidetavalt teostatud töid ehk kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja tööd oleksid üldse OÜ-le XXX üle antud. Kostja vastuse punktis 2.7.12 on väidetud: "Sisuliselt hõlmas väljamaksetaotlus tellija poolt ka nende tööde tasustamist, mille Alltöövõtulepingu alusel oli teostanud XXX". Hageja eeltoodud väitega nõustuda ei saa. XXX OÜ esitas akti nr 11 esialgu mahus üle 600 000 euro, mistõttu ei ole millegagi põhjendatud kostja väide, et ta töid teostas ning need anti üle OÜ-le XXX .
26.Alltöövõtulepingu nr XXX ja hinnapakkumise nr XXX/03.10.11 kohaselt on kostja ja XXX OÜ kokku leppinud XXX tn vee- ja kanalisatsioonitorustike ehituses kogumahuga 2924 jm hinnaga 127,74 eurot/jm. Pooled ei ole kokku leppinud sellistes töödes nagu kaameravaatlused ja survestamine. Seega lisaks asjaolule, et kostjal on tõendamata väidetavalt paigaldatud torustiku maht ja koht, kuhu see paigaldati ning torustiku parameetrid, on arveldatud ka töid, mille teostamises ei olnud pooled kokku leppinud. Seega ei saa nõustuda kostja väitega, et ta on tööd teinud ning tööd on OÜ-le XXXüle antud. Enamgi, kostja soovib tasu selliste tööde teostamise eest, mille osas kostjal ja XXX OÜ-l puudus omavaheline teostamis- ja tasustamiskokkulepe.
27.XXX OÜ-l ei ole kunagi olnud õigust hageja esindamiseks alltöövõtjate ees. Konsortsiumilepingu punkti 2 kohane kohustus teostada/korraldada lepingukokkuleppe nr 4 tõrgeteta ja kohane täitmine tähendabki seda, et XXX OÜ oli õigustatud (ja kohustatud) sõlmima võimalikud alltöövõtulepingud oma nimel ja arvel. XXX OÜ seda kohustust ka järgis ja Alltöövõtulepingus nr XXX ei sisaldu mitte ühtegi viidet hagejale või konsortsiumile. Seega ei saanud kostja kuidagi järeldada, et Alltöövõtuleping sõlmitakse temaga konsortsiumi poolt ja nimel.
28.Hageja 23. augusti 2012.a kiri on edastatud Tellijale ja Insenerile. Seetõttu on selles kirjas märgitud, et XXX OÜ-l puudub õigus esindada hagejat suhetes Tellija ja Inseneriga. Kuna XXX OÜ-l ei olnud ühelgi ajahetkel mis tahes õigust esindada hagejat suhetes alltöövõtjatega, ei ole asjakohane viidata sellele, et Tellijale ja Insenerile edastatud kirjas ei ole teavitatud esindusõiguse äravõtmisest kõigi kolmandate isikute ees. Liiati ei olnud see kiri adresseeritud kostjale ehk jääb selgusetuks, kuidas saab sellest kirjast enda jaoks järeldusi teha kostja.
29.Kostjal võib eksisteerida nõue XXX OÜ vastu, kuid mitte hageja ega XXXOÜ vastu. Samuti on hageja jaoks uudne väide, et XXX OÜ midagi juhtivpartneri vahetusest ei teadnud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks ega taotlenud ühegi sellesisulise tõendi kogumist. XXX OÜ-d oli teavitatud juhtivpartneri vahetusest aegsasti. XXX OÜ loobus tööde
teostamisest. Siinkohal tekib igal mõistlikul isikul küsimus, mida XXX OÜ arvas edasi juhtuvat. Kostja väide ei ole loogiline ega eluliselt usutav. Enamgi, loovutada ei saa nõuet, mis isikule ei kuulu või mille käsutamise õigust isikul ei ole. Hageja on juba 23. augustil 2012.a teatanud XXX OÜ-le, et viimasel puudub hageja esindamise õigus.
30.Kostja on senises kohtumenetluses olnud seisukohal, et XXX OÜ ja hageja moodustasid sisemise seltsingu, kuivõrd ühisvara seltsinglastel ei olnud. Sisemise seltsingu osas on hageja viidanud vaikiva seltsingu regulatsioonile ehk VÕS §-dele 610 kuni 618. Kostja arvamuse kohaselt oli XXX OÜ nn ettevõtjaks ning hageja nn vaikivaks seltsinglaseks. Hageja leiab, et konsortsiumilepingu näol ei saa olla tegemist nn vaikiva seltsingu lepinguga. Tulenevalt RHS § 43 lg-st 3 vastutas seltsingu kohustuste täitmise eest OÜ XXXees ka hageja. Järelikult on puudu veel üks vaikiva seltsingu iseloomulik tunnus - õiguste ja kohustuste teke üksnes ettevõtjale (VÕS § 610 lg 3).
31.VÕS § 587 lõike 1 regulatsioon kohaldub nii välise kui ka vaikiva seltsingu kohta. XXX OÜl pidi olema nõude loovutamiseks hageja nõusolek. VÕS § 588, § 590 lg 1 ja § 594 lg 2 on imperatiivsed sätted. VÕS § 590 lg 1 kohaselt ei või seltsinglane käsutada seltsinguvarasse kuuluvaid esemeid ega nõuda seltsinguvara jagamist. Kui on õige kostja väide, et konsortsiumileping vastab välise seltsingu tunnustele, siis pidi XXX OÜ-l olema hageja nõusolek nõude loovutamiseks. Sellist nõusolekut ei ole kostja kohtule esitanud. Samas tugineb kostja asjaolule, et hageja lõpetas esindusõiguse juba 23. augustil 2012.a. Hageja ei ole nõude loovutamist heaks kiitnud ja see on tühine.
32.Hageja ei nõustu kostja väitega, et antud juhul kohalduks nõude loovutamise lepingu osas näivusvolituse regulatsioon. TsÜS § 127 lg 1 sätestab selgelt, et näivusvolituse tekkimise eelduseks on tahteavalduse tegemine kolmandale isikule või avalikkusele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et hageja oleks kas avalikkusele või kostjale teinud tahteavalduse, millest saaks järeldada, et XXX OÜ omas hageja esindusõigust. Kui kostja oli teadlik sellest, et OÜ-ga XXX olid töövõtulepingu sõlminud XXX OÜ ja ühiselt, ei saanud kostjale olla üllatuseks, et ilma hageja nõusolekuta ei saa ta nõudeid omandada.
33.Kostjal ei saa hageja vastu nõuet olla, sest XXX OÜ ei sõlminud alltöövõtulepingut mitte seltsingu, vaid enda nimel. Konsortsiumilepingu punkti 2 kohaselt oli XXX OÜ ainuisikulisena vastutav tööde teostamise ja korraldamise eest, s.t hagejale ei saanud alltöövõtjatega sõlmitud lepingutest tuleneda kohustusi. XXX OÜ ei ole üheski hagejale teadaolevas alltöövõtulepingus märkinud, et leping sõlmitakse seltsingu nimel. XXX OÜ käitus igale mõistlikule kõrvaltvaatajale arusaadavalt ehitustööde teostamisel ja korraldamisel ainult enda nimel. Seltsingu nimel alltöövõtulepingute sõlmimise välistas konsortsiumilepingu punkt 2.
34.Hagejale jääb arusaamatuks kostja nõude suurus (117 329,91 eurot). Kostja tugineb aktile nr 9 summas 49 865,25 eurot, kusjuures hageja on juba ülalpool märkinud, et selles aktis sisalduv summa 27 040 eurot (akti nr 9 read 10 ja 11) jääb talle arusaamatuks, sest nende tööde tegemises ei ole alltöövõtulepingus ei teostamise- ega tasukokkulepet. Samuti ei nähtu aktist, millises mahus on vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustöid tehtud ja kus neid töid tehtud on. Hageja teostas pärast juhtivpartneri saamiseks ise mitmeid töid, mis kostja väiteil kuulusid tema alltöövõttu (nt Mere puiestee taastamistööd). Samuti on kostjale vahemaksetõendi nr 12 alusel teostatud väljamakse, mille saamist on kostja kinnitanud, kuid mida ta tasaarvestuse avalduse esitamisel arvesse pole võtnud.
KOSTJA VASTUVÄITED
35.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. 06.04.2011.a avaldas XXXOÜ hanketeate hankelepingu sõlmimiseks XXX linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi- ja
kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisja ehitustööde teostamiseks (hanke registreerimisnumber XXX ). 25.04.2011.a sõlmisid XXX OÜ ja hageja ühispakkumuse eellepingu kõnealuses riigihankes osalemiseks, milles leppisid kokku,et nad vastutavad solidaarselt hankedokumentidega määratud tingimuste täitmise ning valivad juhtpartneriks XXX OÜ, keda volitati poolte nimel allkirjastama pakkumuse, kvalifitseerimisdokumendid, muud pakkumuse koosseisus esitatavad dokumendid ja hankelepingu. Samuti volitati XXX OÜ juhatuse liiget Priit Hainoja tegema hankelepingu täitmisega seotud toiminguid. Ühtlasi lepiti kokku seltsingulepingu sõlmimises. 25.04.2011.a esitas XXX OÜ riigihankemenetluses XXX OÜ-le enda nimel pakkumusteate. 20.06.2011.a sõlmisid XXX OÜ ja XXXOÜ riigihanke tulemusena töövõtulepingu ehk lepingukokkulepe nr 4 koos selle juurde kuuluvate dokumentidega.
36.Järgmiseks sõlmisid 28.06.2011.a sõlmisid XXX OÜ ja hageja konsortsiumilepingu, mis põhines 25.04.2011.a eellepingul. Pooled leppisid selles kokku, et XXX OÜ kui juhtpartner on kohustatud korraldama 20.06.2011.a sõlmitud töövõtulepingu tõrgeteta ja kohase täitmise ning hageja annab objektile täitmistagatise. Riigihanke projekti rahastamiseks sai XXX OÜ Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetust ning projekti rahastas reaalselt SA XXX . Projekti raames teostatud tööde eest maksis XXX kuni vaidlusaluse makse tegemiseni XXX OÜ taotluse alusel raha välja otse XXX OÜ-le.
37.13.10.2011.a sõlmisid XXX OÜ peatöövõtjana ja kostja alltöövõtjana ehituse töövõtulepingu nr XXX , mille kohaselt kohustus kostja allhanke korras teostama kõnealusel riigihanke objektil vee ja kanalisatsioonitorustike ehitustöid. Kostja teostas tööd vastavalt alltöövõtulepingule ning omandas XXX OÜ vastu nõude tööde eest tasumiseks. XXX OÜ võlgnes kostjale alltöövõtulepingu alusel 117 329,91 eurot, millest 32 397,23 eurot moodustas tagastamisele kuuluv garantiiaja tagatis ning 84 932,68 eurot teostatud tööde eest tasumisele kuuluvad arved nr 12086 ja 12073.
38.23.08.2012.a andis kostja alltöövõtulepingu alusel teostatud tööd XXX OÜ-le üle teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 9 alusel. Alltöövõtulepingust tulenevad tööd andis XXX OÜ omakorda XXX OÜ-le üle teostatud tööd üleandmise-vastuvõtmise akti nr 11 alusel. XXX OÜ poolt XXX OÜ-le adresseeritud ning 28.08.2012.a allkirjastatud toetuse väljamaksetaotlusel on viidatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 11 kuupäevaga 30.07.2012.a, samas XXX OÜ-le adresseeritud vahemaksetõendil nr 11 on viidatud teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktile nr 11 kuupäevaga 31.07.2012.a. Teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktil nr 11 kuupäev puudub.
39.23.08.2012.a teatas hageja XXX OÜ-le, et lõpetab konsortsiumilepingu punkti 5 alusel XXX OÜ esindusõiguse, märkides: „XXX OÜ-l ei ole alates tänasest õigust esindada XXXOÜ-d suhetes Tellija ja Inseneriga“. Nimetatud teates ei teavitanud hageja XXX OÜ-d esindusõiguse äravõtmisest kõikides töövõtulepingu täitmisega seonduvates küsimustes ja/või suhetes mistahes kolmandate isikutega, vaid üksnes suhetes Tellija ja Inseneriga. Konsortsiumilepingu punkt 5 sätestas: “Esindusõiguse tühistamisel partneril õigus nõuda tellijalt enda nimetamist juhtpartneriks“. 23.08.2012.a teates ega ka hiljem ei ole hageja teinud tahteavaldust XXX OÜ-le juhtpartneri vahetamiseks.
40.28.08.2012.a esitas XXXOÜ XXX -le toetuse väljamaksetaotluse nr 45 koos lisadega (sh vahemaksetõend nr 11, teostatud tööde akt nr 11 ja arve nr XXX ). Arvele nr XXX oli märgitud, et 78,71 % kuulub tasumisele LHV Pangale ning summa 82 507,08 eurot tasumisele XXX OÜle. Sisuliselt hõlmas väljamaksetaotlus nr 45 tellija poolt ka nende tööde tasustamist, mille alltöövõtulepingu alusel oli teostanud hageja. Kostja viitas XXX tingimuste punktile 1.14. 24.09.2014.a andis XXXOÜ hagejale nõusoleku hageja juhtivpartneriks asumiseks. XXX OÜ-le juhtivpartneri asendasiseks nõusoleku andmisest ei teatatud.
41.01.10.2012.a sõlmisid XXX OÜ ja kostja alltöövõtulepingust tuleneva nõude loovutamise lepingu, sh selle lisa 1 – kinnituse nõude loovutamise kohta, mille alusel loovutas XXX OÜ kostjale töövõtulepingust tuleneva rahalise nõude XXX OÜ vastu. Nõude loovutamise lepingu kohaselt kinnitas XXX OÜ, et tal on nõue XXX /XXX ’i vastu töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest tasumiseks, mis on akteeritud aktiga nr 11, arve nr XXX summas 82 507,08 eurot, ja aktiga nr 12, arve nr XXX summas 22 078,59 eurot. XXX maksis XXX OÜ taotlusel ja nõusolekul arve nr XXX alusel summa 22 078,59 eurot kostjale välja. Arvele nr XXX vastav summa 82 507,08 eurot jäi maksetähtajaks 24.09.2012.a välja maksmata.
42.02.11.2012.a esitas hageja XXX -le taotluse nõusoleku saamiseks juhtivpartneri XXX OÜ vahetamiseks. XXX OÜ-d sellest ei teavitatud. Kuna XXX OÜ ja XXX ’i jaoks oli ebaselge, kellele tuleb arve nr XXX alusel 82 507,08 eurot tasuda, siis hoiustas XXXOÜ 29.11.2012.a Tallinna notar Priidu Pärna juures rahasumma 235 878,10 eurot oma rahalise kohustuse täitmise tagamiseks hageja, kostja ja AS LHV Pank ees. Muuhulgas sätestati hoiustamisavalduses, et notari poolt kuulub 82 507,08 eurot välja maksmisele hageja ja kostja vahelise kompromissikokkuleppe esitamise alusel või jõustunud kohtuotsuse alusel juhul, kui esimest ei sõlmita.
43.14.11.2012.a esitas kostja XXX OÜ-le maksmata arve nr XXX tasumiseks nõudekirja ning 26.04.2013.a hagihoiatuse. 27.05.2013.a esitas kostja XXX OÜ vastu Harju Maakohtusse hagi, saavutamaks notarikontol hoiustatud raha arvel maksmata arve nr XXX väljamaksmine. Käesoleval juhul vaidlevad selle üle, kas kostja oli õigustatud kõnealuse rahasumma XXX OÜlt saama. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda nimetatud rahasummat välja kostjalt või tuleb tal oma eesmärgi saavutamiseks esitada nõue XXX OÜ vastu, kelle võlausaldajaks ta end tegelikult peab.
44.Kostja hinnangul puudub hagejal nõue XXX OÜ vastu. Vaidlusalune nõue kuulus ainuisikuliselt XXX OÜ-le ning viimaselt omandas selle kehtiva nõude loovutamise lepingu alusel kostja. XXX OÜ-l oli õigus loovutada töövõtulepingust tulenev nõue XXX OÜ vastu, sest töövõtulepingu oli viimasega sõlminud XXX OÜ ainuisikuliselt. Töövõtulepingu on allkirjastas ja sõlmis ainuisikuliselt XXX OÜ, lepingu preambula kohaselt on XXXOÜ aktsepteerinud esitatud pakkumuse ning töövõtulepingu eritingimuste punkti 1.1.2.3 kohaselt on töövõtja samastatud pakkujaga, st XXX OÜ-ga. Pakkumusteate kohaselt on pakkujaks üksnes XXX OÜ.
45.Seega ei olnud hageja töövõtulepingu pooleks ning XXX OÜ-l tekkis ainuisikuliselt nõue XXX OÜ vastu. XXX OÜ-l oli ainuisikuliselt õigus nõuet loovutada. Kuni juhtivpartneri vahetumiseni seisnes hageja panus hankelepingu täitmisel üksnes täitmistagatise andmises. Hageja ei olnud teostanud töövõtulepingu täitmiseks vajalikke toiminguid ega töid, samuti sõlminud või täitnud alltöövõtulepinguid. XXX OÜ oli tööd XXX OÜ-le üle andnud. Alates nõude tekkimisest on vastav nõue loovutatav, sõltumata sellest, millal nõue sissenõutavaks muutus ja millal oli arve maksetähtaeg. Üksnes seltsingu juhtivpartneri vahetus ei toonud õigusliku tagajärjena kaasa nõude üleminekut hagejale.
46.Kui kohtu hinnangul olid XXX OÜ ja hageja olid sõlminud töövõtulepingu täitmiseks seltsingulepingu ja hageja oli samuti töövõtulepingu pooleks, olid XXX OÜ ja hageja kostja arvates moodustanud sisemise seltsingu. Seltsinglastel puudus ühine seltsinguvara ning hagejale loovutatud nõue kuulus vaid XXX OÜ-le. Kui kohtu arvates oli tegu välise seltsinguga ja nõue kuulus seltsinguvarasse, oli XXX OÜ-l juhtivpartnerina õigus seltsinglaste nimel loovutada nõuet hagejale. Kui kohtu arvates tal seda ei olnud, omandas kostja vaidlusaluse nõude AÕS § 95 lg 1 alusel (analoogia korras) nõude heauskse omandajana.
47.Sisemist ja välist seltsingut eristab asjaolu, et sisemise seltsingu puhul seltsinguvara
(seltsinglaste ühisomandit asjadele ja õigustele) ei eksisteeri ning seltsing ei osale õigussuhetes kolmandate isikutega. Sisemise seltsingu puhul teeb tehinguid üks seltsinglane oma nimel, kuid teiste seltsinglaste arvel, ning on ise nimetatud tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste kandjaks. Seega teeb seltsinglane sisemise seltsingu puhul tehinguid ainuisikuliselt teise seltsinglase nõusolekuta ja tehinguga omandatud õigused/kohustused kuuluvad üksnes tehingu teinud seltsinglasele. Välise seltsingu puhul moodustavad osapooled seltsinguvara ning astuvad ühiselt üles suhetes kolmandate isikutega, st kolmandatele isikutele on äratuntav, et konkreetne seltsinglane ei tegutse mitte oma, vaid seltsingu nimel. Kui kolmanda isiku jaoks ei ole ega peagi olema konkreetse vara kuuluvus seltsinguvara hulka äratuntav, ei laiene nimetatud varale seltsinguvara õiguslik režiim. Seltsinglased peavad tagama, et vara kuuluvus seltsingavara hulka on äratuntav.
48.Antud asjas oli tegu sisemise seltsinguga. Riigihankemenetluses esitatud pakkumuse, kvalifitseerimisdokumendid ja muud pakkumuse koosseisus esitatavad dokumendid allkirjastas XXX OÜ ainuisikuliselt oma nimel, kes allkirjastas ise ka töövõtulepingu. Töövõtulepingu täitmise korraldas ning täitmisega seonduvad toimingud teostas XXX OÜ oma nimel. Muuhulgas sõlmis XXX OÜ ainuisikuliselt alltöövõtulepingu kostjaga XXXga. XXX OÜ ja hageja tegevus ei olnud suunatud seltsinguvara tekitamisele. Hageja kui seltsinglase panuseks oli üksnes täitmistagatise andmine. Hageja ei olnud kohustatud pooltevahelises sisesuhtes teostama ühtegi tööd.
49.Kuni vaidlusaluse nõude täitmist puudutava vaidluse tekkimiseni ei käsitlenud ükski asjaosaline XXX OÜ tegevuse tulemusena omandatud raha ega nõudeid seltsinguvarana. Hageja ei esitanud ühtegi pretensiooni XXX -i poolt varem vaid XXX OÜ-le väljamaksete tegemisele. Hageja ei osalenud töövõtulepingu täitmiseks vajalike kulude kandmisel. XXX OÜ ja kostja ühine tegelik tahe oli loovutada/omandada ainuisikuliselt XXX OÜ-le kuuluv nõue. XXX OÜ tegi töövõtulepingu täitmiseks vajalikke toiminguid sõltumata hagejast oma nimel.
50.Eeltoodud seisukohta ei muuda asjaolu, et XXX OÜ ja hageja võisid töövõtulepingu täitmise eest olla solidaarselt vastutavad. Esiteks ei olnud XXX OÜ ja hageja vahel sellisel juhul tegemist tavapärase solidaarvõlasuhte, vaid seltsingusuhtega. Kui kohus tuvastab, et töövõtulepingu poolteks olid XXX OÜ ja hageja seltsinglastele, saaks vaidlusalune nõue kuuluda vaid XXX OÜ-le ainuisikuliselt. Nõude solidaarne kuulumine hagejale on välistatud. Kui VÕS § 595 kohaselt eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt, siis VÕS § 589 lg 1 järgi seltsingu jaoks omandatud vara kuulub seltsinglaste ühisomandisse. Ühisomandisse kuulumine saaks kõne alla tulla üksnes siis, kui tegemist oleks välise seltsingu ja seltsinguvaraga.
51.Juhul, kui kohtu arvates oli tegu välise seltsinguga, oli XXX OÜ-l volitus seltsinglaste nimel nõude loovutamiseks. Juhtivpartneri vahetus seda ei mõjuta. Kostja viitas VÕS § 583 lõikele 1. XXX OÜ esindusõiguse olemasolu on tõendatud eellepingu, konsortsiumi lepingu ja poolte käitumisega. Hageja aktsepteeris varasemalt XXX OÜ volitusi töövõtulepingu täitmisega seotud toimingute tegemiseks. Hageja väited esindusõiguse tagasivõtmisest enne 01.10.2012.a nõude loovutamist on ebaõiged. Õigussuhetes kolmandate isikutega hageja XXX OÜ esindusõigust tagasi võtnud.
52.VÕS § 594 lõike 1 järgi võib esindusõiguse ära võtta üksnes koos juhtimisõiguse äravõtmisega. Töövõtulepingu üldtingimusteks oleva nn „XXX “ punkti 1.14 (c) kohaselt peab juhtivpartneri vahetamise heaks kiitma ka Tellija. 23.08.2012.a teates ega hiljem hageja XXX OÜ-le tahteavaldust juhtpartneri vahetamiseks ei teinud. Hageja poolt juhtivpartneri vahetamiseks XXX OÜ-lt ja XXX -ilt nõusoleku küsimise kohta sai kostja infot alles pärast seda, kui XXXOÜ jättis vaidlusaluse nõude tähtaegselt täitmata.
53.Kostja möönis, et XXX OÜ-lt võis hageja saada heakskiidu juhtivpartneri vahetuseks enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist, kuid see ei mõjuta mingil moel nõude loovutuse kehtivust. XXX OÜ-lt ei olnud hageja esindusõigust kehtivalt ära võtnud, ka ei olnud see lõppenud muul alusel. Kui kohtu hinnangul ei ole XXX OÜ esindusõiguse tõendatud, tuleb VÕS § 593 kohaselt XXX OÜ kui seltsinglaste juhtpartneri esindusõigust eeldada. Kuivõrd XXX OÜ-d ei olnud juhtivpartneri vahetusest teavitatud, siis tuleb XXX OÜ esindusõigust eeldada ning selle puudumise tõendamiskoormis lasub kostjal.
54.Kui kohus eeltooduga ei nõustu, tuleb XXX OÜ lugeda volitatuks seltsinguvaraga tehingut tegema näivusvolituse alusel. Kostja viitas TsÜS § 118 lõikele 2 ja § 127 lõikele 1 ning lõikele 2. Kolmandad isikud ja kostja võisid mõistlikult uskuda, et XXX OÜ-l oli juhtpartneri ja töövõtulepingu täitjana õigus seltsinguvara käsutada. Seega oli XXX OÜ oli volitatud nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks. Seega ei mõjuta näivusvolituse alusel kehtivat nõude üleminekut juhtivpartneri vahetus üldse.
55.Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et esines väline seltsing ja nõue kuulus seltsinguvarasse, omandas kostja vaidlusaluse nõude XXX OÜ-lt heauskse omandajana. Kui XXX OÜ käsutas seltsinguvarasse kuuluvat nõuet enda nimel, olemata selle nõude ainuomanik, sõlmis ta nõude loovutamise lepingu ilma selleks vajalikku käsutusõigust omamata. Kostja viitas AÕS § 95 lõikele 1. Seejuures TsÜS § 139 ja AÕS § 35 kohaselt omandaja heausksust eeldatakse ning pahausksust peab tõendama omandamise vaidlustaja. Vastav käsitlus on esitatud puhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et XXX OÜ on loovutanud kuulunud nõude enda nimel ilma selleks vajalikku käsutusõigust omamata.
56.Hoiustamisavalduse kohaselt kuulus notari poolt 82 507,08 eurot välja maksmisele hageja ja kostja vahelise kompromisskokkuleppe esitamise alusel või jõustunud kohtuotsuse alusel juhul, kui esimest ei sõlmita. Selliselt oli XXXOÜ hoiustamisel seadnud hoiustatu väljaandmise sõltuvusse tingimustest, mis olid ebaselged ja milliseid tingimusi ei olnud ta õigustatud seadma. XXX OÜ poolt täitmisviisina hoiustamise kasutamine ei tekita veel mingil moel mistahes õigussuhteid hageja ja kostja vahel. Hagejal ei ole kostja vastu mingeid nõudeid. Kui hageja peab end õigustatuks XXX OÜ-lt mistahes rahasummat saama, õigus esitada täitmisnõue XXX OÜ (mitte aga kostja) vastu. Kui kostja eeldab, et juhtivpartneri vahetusega toimus nõuete üleminek uuele juhtivpartnerile, möönab hageja, et nõue kuulus enne juhtivpartneri vahetust eelmisele juhtivpartnerile.
57.Kui kohus leiab, et XXX OÜ poolt 01.10.2012.a vaidlusaluse nõude loovutamine on tühine, peaks toimuma tühise tehingu alusel üleantu tagastamine. Sellisel juhul on kostjal nõue seltsingu vastu summas 117 329,91 eurot. Kostja viitas VÕS § 637 lõikele 4. Kostja andis alltöövõtulepingust tulenevad tööd üle XXX OÜ-le teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 9 alusel 23.08.2012.a. Kostjal puuduvad täpsed andmed selle kohta, millal andis XXX OÜ Alltöövõtulepingust tulenevad tööd üle omakorda XXX OÜ-le.
58.Alltöövõtulepingust tulenevad tööd andis XXX OÜ XXX OÜ-le üle üleandmisevastuvõtmise akti nr 11 alusel. XXX OÜ-lt XXX OÜ-le adresseeritud ning 28.08.2012.a allkirjastatud toetuse väljamaksetaotlusel on viidatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 11 kuupäevaga 30.07.2012.a. XXX OÜ-le adresseeritud vahemaksetõendil nr 11 on viidatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 11 kuupäevaga 31.07.2012.a. Teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktil nr 11 kuupäev puudub.
59.Tööde üleandmisega tekkis kostjal XXX OÜ vastu tasunõue. Nõude loovutamise lepingu kohaselt tulenes tasunõue summas 117 329,91 eurot XXX OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust nr XXX . Sellest 32 397,23 eurot moodustas tagastamisele kuuluv ehitusaegne tagatis ning 84 932,68 eurot arvete nr 12086 ja 12073 alusel tasumisele kuuluv makse. Nõude
loovutamise lepingu alusel loeti kostja nõue XXX OÜ vastu sisuliselt kaetuks XXX OÜ nõudega XXX OÜ vastu summas 82 507,08 eurot. Kui nõude loovutus on tühine, on kostjal XXX OÜ vastu alles algne nõue summas 117 329,91 eurot.
60.Kostja viitas VÕS § 197 lõikele 1 ja §-le 198 ning esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse, milles ta tasaarvestas oma solidaarselt seltsinglaste (sh hageja) vastu suunatud tasu nõude (summas 117 329,91 eurot) hagis esitatud nõuetega (põhinõue summas 82 507,08 eurot + viivised), mille tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppevad. Tasaarvestuse avaldus ei tähenda hageja nõude tunnustamist ega omaksvõttu.
61.02.09.2014.a seisukohtades kostja kordas, et hagejal puudus nõue XXX OÜ vastu, sest nõue kuulus üksnes XXX OÜ-le. XXX OÜ-ga alltöövõtulepingu ja nõude loovutamise lepingu sõlmimisel ei teadnud kostja midagi hagejast kui võimalikust lepingu poolest. Ükski tsiviilasja toimikust nähtuv tõend, millele pooled oleksid tuginenud, vastupidist ei tõenda. Kostjale sai vaidlusaluse nõude sissenõudmise käigus teatavaks, et XXX OÜ ja hageja vahel oli sõlmitud eelleping ja konsortsiumileping, samuti võis riigihangete registris olla kättesaadav info ühispakkujate kohta, kuid see ei tähenda, et kostja oleks sellest asjaolust teadnud või pidanud teadma enne alltöövõtulepingu ja/või nõude loovutamise lepingu sõlmimist. Kostja suhtles ainult XXX OÜ-ga.
62.XXX OÜ ja hageja tegevus ei olnud suunatud seltsinguvara tekitamisele. Kuni vaidlusaluse nõude täitmist puudutava vaidluse tekkimiseni ei käsitlenud ükski asjaosaline XXX OÜ tegevuse tulemusena omandatud raha ega nõudeid seltsinguvarana. Kostja ei teadnud ega pidanudki hagejast kui seltsinglasest teadma. Hageja ise kinnitas 28.07.2014.a menetlusdokumendist, et XXX OÜ käitus igale mõistliku kõrvaltvaataja jaoks ainult enda nimel.
63.Kuna lepingulistes suhetes on vastastikused õigused ja kohustused tihedalt omavahel seotud, ei ole mõeldav, et seltsinglastele ühiselt kuuluva seltsinguvara moodustaksid üksnes seltsingu tegevuse käigus omandatud õigused, mitte kohustused. Kui XXX OÜ vastu suunatud nõue kuulus siiski seltsinguvarasse, oleksid seltsingule pidanud kuuluma ka vastava töövõtulepingu täitmise raames võetud kohustused (sh rahaline kohustus kostja ees). Õigluse põhimõttega ei ole kooskõlas lähenemine, mille kohaselt XXX OÜ-le töid teinud kostja jääb töötasust ilma ning tasu makstakse välja hoopis hagejale, kes tegelikult vastavate töödega seotud kulutuste kandmisel ei osalenud.
64.Kui kohus peaks leidma, et nõude loovutamine kostjale oli tühine, peaks toimuma tühise tehingu alusel saadu tagastamine ning sellisel juhul oleks kostjal nõue seltsingu vastu summas 117 329,91 eurot. Nõude loovutamisel lepiti kokku, et vastastikused nõuded puuduvad pooltel üksteise suhtes üksnes lepingu tingimuste täitmisel. Esmakordselt seadis hageja kostja poolt tasaarvestamiseks kasutatud nõude suuruse kahtluse alla oma 28.07.2014 arvamuses, mille kostja poolt kättesaamise ajaks oli kohtu poolt määratud tähtaeg mistahes täiendavate tõendite-taotluste esitamiseks juba möödunud.
65.Varasemas menetluses on kostja viidanud korduvalt asjaolule, et XXX OÜ võlgnes talle lepingu alusel 117 329,91 eurot, millest 32 397,23 eurot moodustas tagastamisele kuuluv garantiiaja tagatis ning 84 932,68 eurot teostatud tööde eest tasumisele kuuluvad arved nr 12086 ja 12073. Nimetatud arveid ei ole kostja tõenditena esitanud põhjusel, et tsiviilkohtumenetluses tuleb tõendada üksnes neid asjaolusid, mille üle pooled vaidlevad, kuid seni poolte vahel selles küsimuses vaidlus puudus (mistõttu võis kostja TsMS § 231 lg 4 alusel eeldada hageja omaksvõttu). Kostja hinnangul tõendavad tema nõuet summas 117 329,91 eurot nõude loovutamise leping ja asjaolu, et ükski menetlusosaline (sh XXX OÜ) ei ole käesoleva kohtumenetluse raames ega kohtumenetlusele eelnevalt kostja nõude olemasolu ega selle suurust sisuliselt vaidlustanud. Hageja on 28.07.2014 arvamuses kostja nõude kahtluse alla seadnud,
viidates nõude summa suuruse ebaselgusele. Kostja palus endale võimaluse korral anda täiendavat aega oma nõude tõendamiseks.
66.Hageja seadis alles 28.07.2014.a kahtluse alla kostja teostatud tööde iseloomu, mahu, nõuetekohasuse ja üleandmise. Seni ei olnud ükski menetlusosaline (sh XXXOÜ) esitanud vastuväidet asjaoludele, et kostja teostas tööd vastavalt alltöövõtulepingule ning andis need XXX OÜ-le üle. Alltöövõtulepingust tulenevad tööd andis XXX OÜ omakorda XXX OÜ-le üle üleandmise vastuvõtmise akti nr 11 alusel, mida tõendab arve nr XXX summas 82 507,08 eurot. Üleandmise-vastuvõtmise akt nr 11 hõlmas kostja tehtud töid, sest kostja ja XXX OÜ vahel puudusid mistahes muud lepingud peale alltöövõtulepingu. Hageja vastuväited kostja teostatud tööde iseloomule, mahule, nõuetekohasusele ja üleandmisele tuleb jätta tähelepanuta, sest hageja ei ole esitanud neid õigeaegselt. Kostja viitas siinkohal VÕS § 644 lõigetele 1, 2 ja 3. Kui alltöövõtulepingust tulenevad õigused kuulusid ainult XXX OÜ-le, puudub hagejal õigus tugineda tööde mittevastavusele. Vastupidisel juhul ei ole aga ligi 2 aastat pärast tööde üleandmist esmakordselt puudustele viitamine toimunud õigeaegselt.
67.Kostja viitas TsÜS § 126 lõikele 1 ja rõhutas, et hageja ei teatanud volituse äravõtmisest ei XXX OÜ-le ega kostjale. Mitteteavitamine on negatiivne asjaolu, mida kostja tõendada ei saa. Teavitamist peab tõendama hageja. XXX OÜ-lt võis hageja saada heakskiidu juhtivpartneri vahetuseks enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist, kuid see ei mõjuta mingil moel nõude loovutuse kehtivust, sest XXX OÜ-lt ei olnud hageja esindusõigust kehtivalt ära võtnud.
68.Kostja vaidles jätkuvalt vastu XXXarvamusele ja palus jätta see tõendina arvestamata. Arvamus on antud hageja esindaja subjektiivseid hinnanguid ja tõlgendusi sisaldava 11.10.2013.a e-kirja pinnalt, mitte objektiivseid asjaolusid arvestades. Hageja püüab tõendiga tõendada asjaolu, kellele kuulus vaidlusalune nõue enne ja pärast juhtivpartneri vahetust, kuid see on õiguslik küsimus, mida asjatundja arvamusega tõendada ei saa. Samuti palus kostja jätta tõendina arvestamata XXX ’u üldtingimused, kuna hageja ei ole üheski oma menetlusdokumendis viidanud, missuguse konkreetse XXX ’u sättega ta missugust konkreetset asjas tähtsust omavat asjaolu tõendada soovib. Lõppastmes leidis kostja, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõue.
KOHTU PÕHJENDUSED
69.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
70.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle 1) 06.04.2011.a avaldas XXX OÜ hanketeate hankelepingu sõlmimiseks XXX linna reoveekogumisala ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks (hanke registreerimisnumber XXX ); 2) 25.04.2011.a sõlmisid XXX OÜ ja hageja ühispakkumuse eellepingu riigihankes osalemiseks, milles valiti juhtpartneriks XXX OÜ, 3) 20.06.2011.a sõlmisid hageja, XXX OÜ ja XXXOÜ riigihanke raames töövõtulepingu ehk lepingukokkulepe nr 4; 4) lepingukokkuleppe nr 4 suhtes kohaldusid nn XXX ́u üldtingimused ehk töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks ning tööde teostamist rahastas XXX e SA; 5) 28.06.2011.a sõlmisid XXX OÜ ja hageja konsortsiumilepingu, mille järgi XXX OÜ oli juhtpartnerina kohustatud korraldama töövõtulepingu tõrgeteta ja kohase täitmise ning hageja pidi andma objektile täitmistagatise;
6) 13.10.2011.a sõlmisid XXX OÜ peatöövõtjana ja kostja alltöövõtjana ehituse töövõtulepingu nr XXX , mille kohaselt kohustus kostja allhanke korras teostama riigihanke objektil vee ja kanalisatsioonitorustike ehitustöid; 7) 23.08.2012.a teatas hageja XXX OÜ-le, et lõpetab konsortsiumilepingu punkti 5 alusel XXX OÜ esindusõiguse suhetes tellija ja inseneriga; 8) 28.08.2012.a esitas XXXOÜ XXX e SA-le toetuse väljamaksetaotluse nr 45 koos arvega nr XXX , millele oli märgitud, et 78,71% arve summast kuulub tasumisele LHV Pank AS-le ning 82 507,08 eurot XXX OÜ-le; 9) 24.09.2014.a andis XXXOÜ hagejale nõusoleku asuda juhtivpartneriks; 10) 01.10.2012.a sõlmisid XXX OÜ ja kostja alltöövõtulepingust tuleneva nõude loovutamise lepingu, millega XXX OÜ loovutas kostjale töövõtulepingust tuleneva rahalise nõude XXX OÜ vastu; 11) XXX OÜ hoiustas 29.11.2012.a Tallinna notar Priidu Pärna juures rahasumma 235 878,10 eurot oma rahalise kohustuse täitmise tagamiseks hageja, kostja ja AS LHV Pank ees ning nägi hoiustamisavalduses ette, et notari poolt kuulub 82 507,08 eurot välja maksmisele hageja ja kostja vahelise kompromissikokkuleppe esitamise alusel või jõustunud kohtuotsuse alusel juhul, kui esimest ei sõlmita; 12) käesoleva tsiviilasja menetluse käigus tegi kohus kostja OÜ XXX esialgse hagi rahuldamiseks 03.09.2013.a tagaseljaotsuse, mille alusel maksis notar OÜ-le XXX välja hoiustatud summast 82 507,08 eurot.
71.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi notari poolt üle kantud 82 507,08 eurot. Pooled vaidlevad samuti selle üle, kas XXX OÜ ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping oli kehtiv ning kas või milline seltsingust tulenev õigussuhe oli hageja ja XXX OÜ vahel.
72.Hageja leidis, et töövõtutasu summas 82 507,08 eurot kuulus väljamaksmisele talle ning mitte XXX OÜ-le, kellel ei olnud õigust nõuet ilma hageja nõusolekuta loovutada. Nõude loovutamistehing on tühine. Alates 24.09.2012.a ei olnud XXX OÜ enam juhtivpartner, sest sellel päeval andis XXX OÜ juhtivpartneri vahetamiseks nõusoleku. XXX ́u punktide 1.14. ja
14.7.järgi tehakse väljamaksed ainult juhtivpartneri poolt osundatud isikutele ja kontodele. Alates 24.09.2012.a oli hagejal õigus otsustada, kellele XXXOÜ töövõtutasu maksmise kohustuse täidab.
73.Hageja leidis, et tema ja XXX OÜ vahel ei saa olla tegemist vaikiva seltsingu lepinguga. Konsortsiumilepingus puudub kokkulepe, mille järgi hagejal oli õigus saada osa kasumist ning hageja vastutas solidaarselt koos XXX OÜ-ga kohustuste täitmise eest XXX OÜ ees. Nõude loovutamise lepingu sõlmis XXX OÜ ainult enda nimel ja sellest seltsingule kohustusi ei tulene. Töövõtutasu nõue XXX OÜ vastu oli seltsingu ainus tuluallikas ning selle nõude loovutamiseks pidi XXX OÜ-l olema hageja nõusolek. Hageja viitas TsÜS § 129 lõikele 1 ning rõhutas, et ta ei ole nõude loovutamist heaks kiitnud. Nõude loovutamine oli esindusõiguse puudumise tõttu tühine ja tehingul ei olnud õiguslikke tagajärgi, millest tulenevalt ei ole kostja nõuet omandanud. Kostja ei saa nõude omandamisel viidata AÕS §-le 95, sest nõue ei ole asi. XXX OÜ ei andnud hagejale teavet selle kohta, millised tööd olid tehtud, mistõttu ei ole kostja ka tõendanud, et tema tehtud tööd oleksid olnud XXX OÜ-le üle antud. Kostja poolt väidetavalt tehtud tööde mahtu hageja kontrollida ei saa ning kostja teostatud tööde maht tõendamata. Kostja väide, et ta ei teadnud juhtivpartneri vahetusest, ei ole tõendatud. Samas oli kostja teadlik sellest, et töövõtulepingu XXX OÜ-ga olid hageja ja XXX sõlminud ühiselt.
74.Kostja vaidles nõudele vastu ja rõhutas, et XXX OÜ võlgnes talle alltöövõtulepingu alusel 117 329,91 eurot, millest 32 397,23 eurot moodustas tagastamisele kuuluv garantiiaja tagatis ning 84 932,68 eurot teostatud tööde eest tasumisele kuuluvad arved nr 12086 ja 12073.
23.08.2012.a andis kostja aktiga nr 9 XXX OÜ-le üle teostatud tööd, millised XXX OÜ andis omakorda üle XXX OÜ-le aktiga nr 11. Kui hageja teatas XXX OÜ-le 23.08.2012.a esindusõiguse lõpetamisest suhetes tellija ja inseneriga, ei teatanud ta esindusõiguse lõpetamisest kolmandate isikute suhtes ning hageja ei esitanud tahteavaldust juhtivpartneri vahetuseks. XXX OÜ loovutas tasunõude kostjale, sest see nõue kuulus ainult XXX OÜ-le. Hageja lepingu täitmiseks töid ei teinud ega sõlminud kellegagi alltöövõtulepinguid. Varasemate väljamaksete osas hageja pretensioone ei esitanud. Kostja leidis, et hageja ja XXX OÜ moodustasid sisemise seltsingu, millel puudus seltsinguvara. Kui kohtu arvates ei olnud XXX OÜ-l õigust nõuet loovutada, on kostja selle omandanud heauskse omandajana AÕS § 95 lg 1 alusel. Kostja sai juhtivpartneri vahetusest teada alles siis, kui XXX OÜ jättis nõude tähtaegselt täitmata.
75.Kostja leidis, et kui XXX OÜ kiitis enne nõude loovutamist heaks juhtivpartneri vahetuse, ei mõjutanud see nõude loovutuse kehtivust, sest XXX OÜ-lt ei olnud hageja kehtivalt esindusõigust ära võtnud. Kui kohus eeltooduga ei nõustu, tuleb XXX OÜ lugeda volitatuks seltsinguvaraga tehingut tegema näivusvolituse alusel TsÜS § 118 lõike 2 ja § 127 lõigete 1 ning 2 järgi. Kui kohus leiab, et nõude loovutamise tehing on tühine, peaks kostjal olema endiselt nõue seltsingu vastu summas 117 329,91 eurot. Kostjale sai nõude sissenõudmisel teatavaks, et XXX OÜ ja hageja vahel oli sõlmitud eelleping ja konsortsiumileping ning riigihangete registris võis olla kättesaadav info ühispakkujate kohta, kuid see ei tähenda, et kostja oleks kõigest pidanud teadma enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist. Kui töövõtutasunõue kuulus seltsinguvarasse, pidid seltsingule kuuluma ka töövõtulepingu täitmise raames võetud kohustused. Hageja vastuväited kostja teostatud tööde iseloomule, mahule, nõuetekohasusele ja üleandmisele tuleb jätta tähelepanuta, sest hageja ei ole esitanud neid õigeaegselt. Seda, et kostjat teavitati XXX OÜ-lt esindusõiguse äravõtmisest, peab tõendama hageja.
76.Käesoleva vaidluse lahendamisel peab kohus esmalt vajalikuks hinnata, kas või milline seltsinguline õigussuhe oli hageja ja XXX OÜ vahel. VÕS § 580 lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 järgi võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Riigikohus on rõhutanud (RK TKo 3-2-1-69-12, p 15), et seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele.
77.Seltsingute puhul on õigusteoorias eristatud nn sisemisi ja välimisi seltsinguid. Sisemine seltsing moodustatakse ilma seltsinguvarata ning seltsinglased ei osale ühiselt õigussuhetes kolmandate isikutega, vaid seda teeb üks seltsinglane enda nimel. Sisemise seltsingu erivorm on vaikiv seltsing. Välise seltsingu puhul aga astuvad seltsingupooled ühiselt üles suhetes kolmandate isikutega ja kolmandatele isikutele on äratuntav, et seltsinglane ei tegutse mitte enda, vaid seltsingu nimel. Vara kuuluvus seltsinguvara hulka peab olema äratuntav.
78.Täpsemalt reguleerib sisemise ehk vaikiva seltsingu mõistet VÕS § 610, mille lõike 1 järgi kohustub vaikiva seltsingu lepinguga vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist. Vastavalt VÕS § 610 lõikele 3 lähevad ettevõtte majandamisel tehtud tehingutest tekivad õigused ja kohustused üksnes ettevõtjale. VÕS § 614 lg 1 kohaselt eeldatakse vaikiva seltsingu puhul, et ettevõtja kasum jaotatakse ja kahjum kaetakse vastavalt ettevõtte väärtuse ja vaikiva seltsinglase panuse suhtele vaikiva seltsingu loomise ajal. Vastavalt VÕS § 614 lõikele 2 on kokkulepe, millega välistatakse vaikiva seltsinglase osalemine kasumi jaotamises, on tühine. VÕS § 614 lg 3 näeb ette, et kui vaikiv seltsinglane osaleb vastavalt vaikiva seltsingu lepingule ettevõtte juhtimises, on tal õigus saada selle eest täiendavalt mõistlik osa kasumist. Ülejäänud kasum tuleb jaotada vastavalt VÕS § 614 lõikes 1 sätestatule.
79.Riigikohus on rõhutanud, et vaikivat seltsingut iseloomustab asjaolu, et kolmandatele isikutele nähtavalt teeb tehinguid ja toiminguid üks isik, kuid sisesuhetes tegutsevad ühise eesmärgi nimel mitu isikut (RK TKo 3-2-1-52-10, p 14). Vaikivat seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on võimalik jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum (samas, p 15).
80.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et XXX OÜ ja XXXOÜ vahel ei olnud sõlmitud sisemise seltsingu lepingut. Sisemise või vaikiva seltsinguga ei saanud olla tegemist seetõttu, et hageja XXXOÜ vastutas samuti töövõtulepingu täitmise eest ning seltsingulepingu poolte vahel puudus kokkulepe, mille alusel oleks hageja saanud osa kasumist. Kohus nõustub hageja väidetega, milliste kohaselt ei vastutanud hageja mitte ainult osaga oma panusest, vaid ta vastutas täielikult seltsingu kohustuste täitmise eest.
81.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 06.04.2011.a avaldati hanketeade XXX linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööde tegemiseks (toimiku 1. kd, lk 14-15), mille kohaselt oli hankijaks XXX OÜ. Hanke tingimused nägid ette, et ühispakkumise esitamisel tuleb lisada ühispakkujate allkirjastatud eelleping või kavatsuste protokoll, mis fikseerib, et kõik ühispakkujad vastutavad lepingu täitmise eest solidaarselt. Ühe nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist tuli esitada konsortsiumi leping, milles on määratud kõikide ühispakkumises osalevate isikute kohustused, õigused ja vastutus. Seega võisid hanke tingimuste järgi esitada pakkumise mitu ettevõtjat ühiselt, kuid sellisel juhul pidid nad mõlemad solidaarselt selle pakkumise eest vastutama.
82.XXX OÜ sõlmis hagejaga 25.04.2011.a ühispakkumuse eellepingu (toimiku 1. kd, lk 69), mille eesmärgiks oli ühispakkumise esitamine riigihankel, juhtpartneri valimine ja juhtpartneri esindajale volituste andmine. Lepingu järgi kohustusid pooled solidaarselt vastutama hankemenetluse käigus hankija poolt esitatud hankedokumentidega määratud tingimuste täitmise eest kuni riigihanke lõpuni. Pooled valisid juhtpartneriks XXX OÜ ning volitasid pakkumust ja hankelepingut allkirjastama XXX OÜ juhatuse liiget. Nimetatud isikut volitati hankelepingu täitmisega seotud toimingute tegemiseks. Seega leppisid XXX OÜ ja hageja kokku riigihankel ühise pakkumise esitamises ja selle eest solidaarse vastutuse võtmises.
83.Eellepingule järgnevalt sõlmiti riigihanke raames 20.06.2011.a töövõtuleping OÜ-ga XXX , millisest lepingust on kohtule esitatud kaks erinevat allkirjastatud versiooni. Kostja OÜ XXX on esitanud kohtule OÜ XXX ja XXX OÜ vahel 20.06.2011.a sõlmitud lepingukokkuleppe nr 4 (toimiku 1. kd, lk 16-35), milles teist seltsinglast ehk hagejat märgitud ei ole. Hageja esitas kohtule omakorda samal kuupäeval allkirjastatud lepingukokkuleppe nr 4 (toimiku 2. kd, lk 6566), mille poolteks on OÜ XXX ning teiselt poolt ühispakkujad XXX OÜ ning XXXOÜ. Muus osas on kohtule esitatud lepingukokkulepped täielikult kattuvad. Lepingu järgi loeti selle üldtingimusteks XXX tingimused.
84.Riigihangete registri väljavõttest (toimiku 2. kd, lk 157-159) nähtub, et alates 21.06.2011.a avaldatud teate kohaselt oli XXX linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise- ja ehitustööde hanke nr XXX pakkujaks XXX OÜ ja kaaspakkujaks XXXOÜ.
85.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et töövõtulepingu ehk lepingukokkuleppe nr 4 sõlmisid OÜ-ga XXXmõlemad seltsinglased ehk hageja ja XXX OÜ. Mõlemad seltsinglased olid varem sõlminud eelkokkuleppe ühispakkumise esitamiseks ning mõlemad seltsinglased olid kantud riigihangete avalikku registrisse pakkujatena. Millistel põhjustel allkirjastati 20.06.2011.a lepingukokkuleppest nr 4 ka selline versioon, milles XXXOÜ pakkujana märgitud ei olnud, ei ole kohtule teada, kuid kostja väited selle kohta, et XXX OÜ sõlmis ainuisikuliselt töövõtulepingu XXX OÜ-ga, ei ole kogumis koos teiste tõenditega
tõendatud. Lisaks nähtub XXX OÜ ja hageja vahel 25.04.2011.a sõlmitud eellepingust selgelt, et mõlemad seltsinglased volitasid XXX OÜ-d neid esindama hankelepingu allkirjastamisel ning lepingu täitmisega seotud toimingute tegemisel.
86.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 28.06.2011.a sõlmis XXX OÜ hagejaga täiendavalt konsortsiumilepingu (toimiku 1. kd, lk 70-71), mille punkti 2 järgi oli XXX OÜ juhtpartnerina kohustatud korraldama ja teostama lepingukokkuleppe nr 4 tõrgeteta ja kohase täitmise. XXXOÜ pidi lepingu punkti 4 järgi andma objektile täitmistagatise. Lepingu punkt 5 nägi ette, et partneril on õigus igal hetkel juhtpartnerile antud esindusõigus tühistada. Esindusõiguse tühistamiseks piisab vastavasisulise teate saatmisest juhtpartnerile. Esindusõiguse tühistamisel on partneril õigus nõuda tellijalt enda nimetamist juhtpartneriks. Vastavalt lepingu punktile 8 oli poolte omavahelises suhtes vastutav see pool, kelle tegevuse või tegevusetuse tagajärjel kahju tekkis. Seega nähtub ka antud tõendist, et seltsinglaste hulgast oli XXX OÜ valitud juhtpartneriks, kes pidi korraldama lepingukokkuleppe nr 4 täitmise.
87.Konsortsiumilepingu pooled leppisid ühtlasi kokku esindaja vahetamise korra. Konsortsiumileping ega varasem eelleping ei näinud ette, et väidetaval vaikival seltsinglasel hagejal oleks õigus saada osa kasumist VÕS § 614 nõuete alusel. Kohus leiab, et kuivõrd mõlemad isikud osalesid selgelt ühispakkumise esitamisel ja töövõtulepingu sõlmimisel ning mõlemad seltsinglased vastutasid solidaarselt lepingu täitmise eest, ei saanud tegemist olla vaikiva või sisemise seltsinguga. Kohus märgib ühtlasi, et kuna alltöövõtuleping kostjaga oli sõlmitud hankelepingu täitmise eesmärgil, vastutas hageja solidaarselt ka sellest lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest koos XXX OÜ-ga, kuigi ta ei olnud ise lepingu poolena lepingus märgitud.
88.XXX OÜ ja hageja vaheline eelleping ning konsortsiumileping ei reguleerinud seltsinguvara moodustamise küsimust. Samas ei nähtu kohtule esitatud lepingutest, et seltsingu osalised oleksid soovinud omavahelistes suhetes välistada seltsinguvara moodustumist ning et nad oleksid seltsinguvara osas kokku leppinud teisiti võrreldes võlaõigusseaduses toodud regulatsiooniga. Pooltevahelistest kokkulepetest nähtub üksnes see, et nad leppisid kokku, kes ja kuidas seltsinglasi juhib. Selline kokkulepe oli vajalik lepingukokkuleppe nr 4 osaks olevate XXX tingimuste järgi. Kuivõrd teistsuguseid kokkuleppeid poolte vahel ei olnud ning mõlemad seltsinglased vastutasid solidaarselt hankelepingu täitmise eest, tuleb seltsinguvara moodustamisel kohtu hinnangul kohaldada VÕS § 589 lõiget 1, mille järgi seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse.
89.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et XXX OÜ sõlmis kostja OÜ-ga XXX 13.10.2011.a ehituse töövõtulepingu nr XXX (toimiku 1. kd, lk 36-50), milles XXX OÜ-d oli nimetatud peatöövõtjaks ning kostjat alltöövõtjaks. Lepingu punkt 1.1. nägi ette, et lepingu objektiks on XXX linna reoveekogumisala XXX tn vee ja kanalisatsioonitorustike ehitus vastavalt alltöövõtja ehitatud pakkumisele selliselt, et tööde teostamise järgselt vastaks objekt heale ehitustavale ja riigihankes XXX linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimistööde- ja ehitustööde nõuetele (viitenumber XXX ). Muid viiteid lepingus riigihankele ei ole. Samas leiab kohus, et antud leping oli suunatud riigihanke täitmisele. Kuivõrd XXX OÜ ülesandeks oli tagada hankelepingu täitmine, tegutses ta alltöövõtulepingu sõlmimisel seltsinglaste ühise eesmärgi täitmise nimel.
90.Alltöövõtulepingu punkti 8.1. järgi oli tööde maksumuseks koos käibemaksuga 448 214,11 eurot. Lepingu punkt 10.1. nägi ette, et kostja pidi tööd, sh tööde etapid, andma peatöövõtjale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Aktis tuli lepingu punkti 10.2 kohaselt fikseerida töö või tööosa kirjeldus ning selle maht ja maksumus. Peatöövõtja oli kohustatud korrektse üleandmisevastuvõtmise akti läbi vaatama 3 tööpäeva jooksul alates akti esitamisest ning allkirjastama selle või esitama sama tähtaja jooksul oma põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta.
91.Kostja esitatud teostatud tööde aktist nr 9 (toimiku 2. kd, lk 138-139) nähtub, et XXX OÜ võttis kostjalt vastu juulis 2012.a teostatud tööd. Aktis olid kajastatud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööd mahus 2924 meetrit ning täiendavad tööd 68 meetri ulatuses. Samuti kajastas akt lisatöid Mere tänaval ning tagasiarvestust tagasitäitematerjali killustiku osas. Viidatud aktiga võeti vastu töid 46 865,25 euro eest ning alates lepingu alusest oli akteeritud töid 300 575,46 euro ulatuses. Akti olid allkirjastanud digitaalselt kostja ning XXX OÜ esindajad 23.08.2012.a kell 10:26.
92.Hankelepingu alusel koostatud toetuse väljamaksetaotlusest nr 45 ja selle lisadest (toimiku
1.kd, lk 51-57) nähtub, et XXX Ehituse OÜ esitas 28.08.2012.a SA-le XXX taotluse maksta välja AS-le LHV Pank 153 371,02 eurot. Taotlusele oli lisatud vahemaksetõend nr 11, mille järgi oli põhjendatud maksta töövõtjale 235 878,10 eurot. Arves nr XXX oli märgitud, et 78,71% arve summast ehk 153 371,02 eurot kuulub tasumisele AS-le LHV Pank ning ülejäänu ehk 82 507,08 eurot tasumisele XXX OÜ-le. Toetuse taotlusele oli samuti lisatud teostatud tööde akt nr 11, mille XXX OÜ esindaja oli allkirjastanud.
93.Eelviidatud tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, kas XXX OÜ poolt XXX OÜ-le aktiga nr 11 üle antud tööd otseselt sisaldasid või ei sisaldanud kostja tehtud töid. Samas võib nimetatud tõenditest tuvastada, et XXX OÜ oli kostjalt tööd vastu võtnud ilma ühegi pretensioonita ning kostjal oli XXX OÜ vastu alltöövõtulepingust tulenev tasunõue. XXX OÜ-l oli omakorda seltsinglasena XXX OÜ vastu töövõtutasunõue summas 82 507,08 eurot.
94.23.08.2012.a saatis hageja XXX OÜ-le kirja (toimiku 1. kd, lk 72-73), milles ta muuhulgas teatas, et lõpetab XXX OÜ esindusõiguse, mistõttu ei ole XXX OÜ-l enam alates kirja koostamise päevast õigust esindada hagejat suhetes tellija ja inseneriga. Kiri on esindaja poolt allkirjastatud 23.08.2012.a kell 18:22. Seega on antud kiri allkirjastatud pärast seda, kui XXX OÜ oli alltöövõtulepingu alusel kostjalt tööd vastu võtnud. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et alltöövõtulepingus ei olnud viidatud hagejale kui teisele seltsinglasele, oli alltöövõtuleping sõlmitud seltsinglaste ühiste eesmärkide saavutamisele ehk hankelepingu täitmisele. Alltöövõtulepingu alusel olid tööd kostjalt nõuetekohaselt vastu võetud ning kostja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks.
95.Kohus leiab, et hageja vastuväited kostja töövõtutasu suurusele ning põhjendatusele ei ole asjakohased. Kohus nõustub kostjaga, et sellised vastuväited esitas hageja alles menetluse käigus ning ilmselgelt hilinenult, mistõttu on hageja VÕS § 644 lg 3 järgi kohtumenetluse ajaks minetanud oma õiguse tugineda aktiga üle antud tööde mittekohasusele. Lisaks ei ole hageja välja toonud, millises osas ei ole kostja töövõtutasu või tagatise tagastamise nõue põhjendatud või miks ei saa kõiki töid lugeda üle antuteks. Hageja esitas kohtule XXX OÜ töötaja Karl Ringenberg 31.08.2012.a e-kirja (toimiku 3. kd, lk 50-51), millega nimetatud isik edastas XXX objekti mahtude suurenemise kirjelduse. Kirjelduse kohaselt oli selle koostamise hetkeks tehtud töid maksumusega 1 550 710 eurot ja ehitada jääva osa maksumus oli 1 712 958 eurot. Kirjelduse kohaselt selgus pärast torustike tööjooniste koostamist, et torustike pikkus oli 25 250 meetrit ehk 1670 meetri võrra enam esialgsega võrreldes. Arvestades torustike mahu suurenemist, peeti kirjelduses ehitada jääva osa maksumuseks 1 874 113 eurot. Ühtlasi on kirjelduses märgitud, et pärast omandisuhete selgumist võib tekkida vajadus ehitada ümberühendused, millisel juhul lepingulised tööd kallinevad veelgi ning ehitada jääva osa maksumus on 2 189 668 eurot. Antud e-kirjas ei ole ühelgi moel viidatud kostja töödele ega sellele, kas või millises osas jättis kostja oma lepingulised kohustused täitmata. Isegi juhul, kui hankelepingu alusel tehtavad tööd kallinesid aja jooksul, ei puuduta see kostja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostjal tekkis alltöövõtulepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasunõue XXX OÜ vastu ning vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kuivõrd töövõtuleping oli sõlmitud hankelepingu täitmiseks, mille eest
vastutasid mõlemad seltsinglased solidaarselt, vastutas ka hageja solidaarselt koos XXX OÜ-ga alltöövõtulepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. VÕS § 595 näeb samuti ette, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased eeldatavalt solidaarselt.
96.Hageja ja XXX OÜ vahelise konsortsiumilepingu (toimiku 1. kd, lk 70-71) punkt 5 andis seltsinglasele igal ajal õiguse tühistada juhtpartnerile antud esindusõiguse, mille puhul piisas teate saatmisest juhtpartnerile. Sellise teate edastaski hageja XXX OÜ-le 23.08.2012.a (toimiku
1.kd, lk 72-73). Kohtule esitatud e-kirjadest (toimiku 1. kd, lk 184-186) nähtub, et hageja saatis 21.09.2012.a XXX OÜ-le allkirjastatud taotluse juhtivpartneri vahetuseks ning 24.09.2012.a saatis XXX OÜ oma allkirjastatud vastuse, milles anti nõusolek hageja juhtivpartneriks asumiseks. Varasemalt oli XXX OÜ saatnud hagejale 18.09.2012.a kirja (toimiku 3. kd, lk 5253), milles ta teatas, et aktsepteerib hagejat juhtivpartnerina. Inseneri esindaja teatas 24.09.2012.a (toimiku 2. kd, lk 91-92) OÜ-le XXX , et töövõtja esindaja kandidaat XXXvastab lepingu tingimustele.
97.02.11.2012.a esitas hageja OÜ SA-le XXX taotluse juhtivpartneri vahetuse heakskiitmiseks (toimiku 1. kd, lk 83-84). Kirjas on märgitud, et XXXOÜ oli SA-le XXX esitanud juba 10.10.2012.a taotluse nõusoleku saamiseks juhtivpartneri vahetuseks.
98.Töövõtulepingu XXX tingimuste punktist 1.14 (väljavõte toimiku 1. kd, lk 75-82 ja terviklikud tingimused toimiku 2. kd, lk 176-252) nähtub, et kui töövõtja on kohaldatava õiguse kohaselt seltsing, konsortsium või mõni muu ühendus, kuhu kuulub kaks või enam isikut, siis peavad need isikud olema ühiselt ja igaüks eraldi tellija ees vastutavad lepingu täitmise eest ning need isikud peavad teatama tellijale oma juhist, kellel on volitus anda töövõtja poolt siduvaid tahteavaldusi kõnealuste isikutega. Töövõtja esindaja nimetamist reguleeris tingimuste punkt 4.3, mille järgi nimetab töövõtja oma esindaja ja annab talle kõik volitused, et tegutseda lepingust tulenevalt töövõtja nimel. Töövõtja ei tohtinud ilma insenerilt nõusolekut saamata tagasi võtta töövõtja esindaja määramist ega nimetada tema asendajat.
99.Hageja esitatud XXXarvamuses (toimiku 2. kd, lk 79-85) on leitud, et XXX tingimuste punkti 14.7 järgi võib töövõtja määratleda suvalise pangaarve, millele tellija peab väljamakse tegema. Tasumise protseduur on reguleeritud tingimuste punktis 14. Esmalt peab töövõtja taotlema insenerilt vahemaksetõendit. Kui puudusi ei ilmne, väljastab insener tõendi. Tasu makstakse töövõtja määratletud arvele. XXXtäiendava ekspertarvamuse järgi (toimiku 2. kd, lk 83-85) on esitatud dokumente hinnates jõutud järeldusele, et alates 25.09.2012.a oli töövõtja esindajaks XXXja varasema juhtivpartneri korraldused ei olnud enam siduvad. Samuti avaldas XXXarvamust, et juhtivpartneri vahetus toimus korrektselt. Kostja vastuväiteid XXXarvamuse kui tõendi nõuetekohasusele ei loe kohus põhjendatuks, sest tegemist on vastava valdkonna spetsialisti arvamusega.
100.Kohus leiab eelviidatud tõendite alusel, et hagejal oli õigus tühistada omapoolse tahteavaldusega XXX OÜ-le antud esindusõigus juhtpartnerina, mida ta 23.08.2012.a tahteavaldusega tegi. Kuigi hageja 23.08.2012.a kirjas ei viidatud soovile asuda ise juhtivpartneriks, ei saanud alates kirja saamisest XXX OÜ ennast pidada juhtivpartneriks ega anda juhtivpartnerina korraldusi seltsinglaste nimel. Pärast juhtivpartneri õiguste äravõtmist ei saanud XXX OÜ enam anda korraldusi selle kohta, kellele või kuhu tuleb töövõtutasu välja maksta. XXX tingimuste (toimiku 2. kd, lk 176-252) punkti 14.7 järgi tuli iga summa kanda töövõtja määratud pangaarvele ning töövõtjana käsitles leping ainult juhtivpartnerit.
101.VÕS § 583 lg 1 näeb ette, et seltsingulepinguga võib seltsingu juhtimise õiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele. Sel juhul ei osale teised seltsinglased seltsingu juhtimises. VÕS § 583 lg 2 näeb ette, et mõjuval põhjusel võib seltsinglasele seltsingulepinguga antud juhtimisõiguse
ära võtta teiste seltsinglaste ühehäälse otsusega, kui seltsingulepinguga ei ole ette nähtud seltsinglaste otsuste tegemine häälteenamusega. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuse oluline rikkumine seltsinglase poolt või seltsinglase võimetus seltsingut juhtida. Antud juhul nägi pooltevaheline konsortsiumileping ette, et hagejal oli õigus ilma mõjuva põhjuseta tühistada hagejale antud esindusõigus ja nõuda enda nimetamist juhtivpartneriks. Seega toimis hageja juhtivpartnerilt esindusõiguse äravõtmisel kooskõlas seaduse ja XXX OÜ-ga sõlmitud lepingutega.
102.VÕS § 589 lg 1 sätestab, et seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). VÕS § 589 lg 2 järgi kuulub seltsinguvarasse ka vara, mis omandatakse seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel. Antud regulatsiooniga võrreldes on seltsinglastel alati õigus teisiti kokku leppida, kuid kohtule esitatud eellepingust ega konsortsiumilepingust ei nähtu, et XXX OÜ ja hageja oleksid soovinud teisiti kokku leppida. Kuivõrd tegemist ei olnud sisemise ega vaikiva seltsinguga, kuulub teistsuguse kokkuleppe puudumise tõttu kohaldamisele VÕS § 589. Seltsinguvara kuulus seltsinglastele ehk hagejale ja XXX OÜ-le ühiselt. Seltsinguvara hulka kuulusid ka töövõtutasunõuded XXX OÜ vastu tulenevalt lepingukokkuleppest nr 4.
103.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 25.09.2012.a on XXX OÜ saatnud e-kirjaga kostjale (toimiku 3. kd, lk 54) vastuse (toimiku 3. kd, lk 55-56), millest nähtub, et XXX OÜ eitas lepingu sõlmimist kostjaga. Seetõttu ei pidanud XXX OÜ võimalikuks katta alltöövõtjate nõudeid OÜ-le XXX veel maksmata rahadega. Kostjal soovitati pretensioonidega pöörduda XXX OÜ poole. Kirjas on samuti märgitud, et töövõtulepingu pooleks oli XXX OÜ ja hageja konsortsium, kuid kirjas ei teavitatud kostjat juhtivpartneri vahetusest selles konsortsiumis ega XXX OÜ juhtivpartneri volituste lõppemisest. Seega pidi kostja selgelt alates 25.09.2012.a olema teadlik, et XXX OÜ ja hageja moodustasid konsortsiumi, kuid asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjat oleks teavitatud XXX OÜ esindusõiguse lõppemisest.
104.01.10.2012.a sõlmisid XXX OÜ ja XXX OÜ nõude loovutamise lepingu (toimiku 1. kd, lk 58-61), milles XXX OÜ kinnitas, et ta võlgneb kostjale XXX OÜ-le töövõtulepingu nr XXX alusel põhivõlgnevusena 117 329,91 eurot, millest 32 397,23 eurot oli tagastamisele kuuluv ehitusaegne tagatis ning 84 932,68 eurot arvete nr 12086 ja 12073 tasumisele kuuluv makse. Samuti kinnitas XXX OÜ, et tal on nõue OÜ XXX vastu akti nr 11 alusel summas 82 507,08 eurot ja akti nr 12 alusel summas 22 078,59 eurot. XXX OÜ loovutas oma nõude kostjale. Pooled kinnitasid kokkuleppes, et nõude loovutamise lepingu tingimuste täitmisel puuduvad neil täiendavad vastastikused nõuded, välja arvatud loovutaja nõue omandaja vastu, mis tuleneb garantiiaja tagatise esitamise kohustusest ning antud kokkuleppega tasumata jäävast loovutaja kohustusest summas 12 744,24 eurot. 01.10.2012.a allkirjastas XXX OÜ ka kinnituse nõude loovutamise kohta.
105.14.11.2012.a esitas kostja XXX OÜ-le nõude 82 507 euro tasumiseks (toimiku 1. kd, lk 6266). Nõudekirjas oli muuhulgas viidatud sellele, et 23.08.2012.a tegi hageja tahteavalduse XXX OÜ-le esindusõiguse lõpetamiseks vastavalt konsortsiumilepingu punktile 5, millest sai kostja teada pärast nõude omandamist. Kirjas on märgitud, et kostjale ei ole teada, kas hageja on teinud XXX OÜ-le tahteavalduse juhtivpartneri vahetuseks või kas XXX OÜ on sellega nõustunud. 26.04.2013.a esitas kostja OÜ-le XXX ka hagihoiatuse (toimiku 1. kd, lk 67-68) 82 507,08 euro nõudes. XXXOÜ vastas hagi hoiatusele 10.05.2013.a (toimiku 1. kd, lk 86-89), milles teatas, et ei tunnista kostja nõuet, sest on nõude hoiustamisega täitnud.
106.29.11.2012.a allkirjastas XXX OÜ esindaja notariaalselt hoiustamisavalduse (toimiku 1. kd, lk 85), millega hoiustati notarikontole 235 878,10 eurot XXX OÜ kohustuste täitmiseks hageja, kostja ja AS LHV Pank ees. Hoiustamisavalduses märgiti, et 82 507,08 eurot makstakse välja hageja ja kostja vahelise kompromisskokkuleppe esitamise alusel või jõustunud
kohtuotsuse alusel, kui esimest ei sõlmita.
107.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et XXX OÜ sõlmis kostjaga nõude loovutamise tehingu ajal, mil tal ei olnud enam juhtivpartnerina õigust seltsinglasi esindada. VÕS § 587 lg 1 näeb ette, et seltsingu igapäevase tegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks on vajalik seltsinglaste otsus. Eeldatakse, et otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek. Kohus nõustub hageja väidetega, et saadaolev töövõtutasu moodustas olulise osa seltsinguvarast ning töövõtutasu nõude loovutamise tehingu sõlmimine oleks igal juhul eeldanud kõigi seltsinglaste, sh hageja nõusolekut. Sellist nõusolekut hageja ei andnud.
108.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et ta omandas nõude heauskse omanikuna AÕS § 95 lg 1 alusel, sest ta ei teadnud nõude loovutamise lepingu sõlmimisel XXX OÜ juhtivpartneri volituste lõppemisest. Käesolevas asjas kogutud tõenditest ei nähtu tõepoolest, et keegi oleks kostjat enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist teavitanud XXX OÜ juhtivpartneri rolli lõppemisest ja tema esindusõiguse puudumisest seltsingu esindamisel. Samas sätestab TsÜS § 49 lg 1, et asi on kehaline ese. AÕS § 95 lg 1 näeb ette, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Antud juhul ei omandanud kostja mitte asja, vaid rahalise nõude ning nõude loovutamise tehingu suhtes AÕS § 95 lg 1 ei kohaldu.
109.TsÜS § 76 lg 2 sätestab, et kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude. Tehingulised kokkulepped kindla eseme teatud viisil käsutamisest hoidumise kohta on iseenesest lubatavad ja seadusega kooskõlas. Sellise tehingulise käsutuskeelu vastane tehing on aga kehtiv ning isik, kelle kasuks käsutus tehti, omandab käsutuse eseme vaatamata tehinguga seatud käsutuspiirangule ning sõltumata tema hea- või pahausksusest kokkuleppelise käsutuspiirangu osas. Nõuete loovutamise tehingulist piiramist reguleeritakse VÕS § 166 lõigetes 2 ja 3, kuid nõude loovutamise välistamise kokkuleppel on ainult võlaõiguslikud tagajärjed kokkuleppe poolte vahelistes suhetes. Kuigi antud juhul ei olnud hageja ja XXX OÜ teine-teise suhtes võlausaldajateks VÕS § 166 lg 2 mõistes, on TsÜS § 76 lg 2 kohaldatav vaidlusalusele nõude loovutamise tehingule.
110.Kohus leiab, et hageja ning XXX OÜ vahelistes suhetes otsustasid seltsingu liikmed ise kokkuleppeliselt, kes on nende hulgast juhtivpartner ning kellel on õigus teist seltsinglast esindada nõude loovutamise lepingu sõlmimisel. XXX OÜ keeld mitte loovutada nõuet kostjale ei tulenenud seadusest, vaid XXX OÜ ning hageja vahelisest tehingulisest seltsingusuhtest. Kohtu hinnangul oli tegemist tehingulise hageja ja XXX OÜ kokkuleppega selle kohta, kes neist ja kuidas võis või ei võinud nõude loovutamise tehingut sõlmida. Kui XXX OÜ rikkus hageja ees seltsingulisest õigussuhtest tulenevaid kohustusi, saab hageja esitada nõude XXX OÜ vastu, kuid see ei too kaasa nõude loovutamise tehingu tühisust.
111.Hageja viited TsÜS § 129 lõikele 1 ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Antud sätte kohaldamiseks oleks XXX OÜ pidanud sõlmima nõude loovutamise lepingu hageja nimel ehk hageja esindajana, omamata selleks esindusõigust. Hageja ise on käesolevas menetluses korduvalt rõhutanud, et XXX OÜ ei teinud tehingut hageja nimel, vaid enda nimel. 01.10.2012.a sõlmitud XXX OÜ ja XXX OÜ nõude loovutamise lepingust (toimiku
1.kd, lk 58-61) ei tulene, et XXX OÜ oleks selle sõlminud hageja esindajana. Seltsinguvarasse kuuluva töövõtutasunõude üks omanikest oli XXX OÜ ning see nõue ei kuulunud ka pärast juhtivpartneri vahetust ainuisikuliselt hagejale. XXX OÜ loovutas tehinguga seltsinguvara hulka kuuluva nõude, mille võõrandamiseks ta ei olnud üksinda õigustatud hagejaga sõlmitud
eellepingu ja konsortsiumi lepingu alusel. Seega oli XXX OÜ-l tehingust tulenev keeld võõrandada ilma hageja nõusolekuta seltsinguvara hulka kuuluv nõue, millist kohustust ta rikkus, kuid see ei mõjuta nõude loovutamise tehingu kehtivust. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Ükski õigusakt ei näe ette, et kui üks seltsinglane võõrandab ilma teise seltsinglase nõusolekuta seltsinguvarasse kuuluva nõude, on nõude loovutamise tehing vastuolu tõttu seadusega tühine.
112.Kuivõrd XXX OÜ ei sõlminud nõude loovutamise lepingut hageja esindajana, ei ole asjakohased ka kostja viited TsÜS § 118 lõikele 2 ning § 127 lõikele 1. Vaatamata XXX OÜ poolt hageja kui seltsinglase õiguste rikkumisele ei ole nõude loovutamise leping kostjaga tühine.
113.Kohus selgitab hagejale, et isegi juhul, kui nõude loovutamise leping oleks tühine, ei oleks sellest tulenevalt võimalik rahuldada hageja rahalist nõuet kostja vastu. TsÜS § 84 lg 1 näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on rõhutanud, et tehingu tühisuse korral toimub tagasitäitmine vaid juhul, kui esinevad VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud eeldused (RK TKo 3-2-1-95-11, p 15). Hageja ei olnud väidetavalt tühise nõude loovutamise tehingu pooleks ega isikuks, kes on kostjale välja maksnud vaidlusaluse töövõtutasu summa ehk kes on midagi kostjale alusetult üle andnud.
114.VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja ei ole suhetes kostjaga olnud see üleandja, kes saab saadut saajalt tagasi nõuda. VÕS § 1029 sätestab, et kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Eeltoodust tuleneb, et kui üleandja XXX OÜ täitis ka kohustuse ekslikult või ilma õigusliku aluseta kostjale, ei saa ta kostja vastu alusetu rikastumise nõuet esitada. Hageja ei saa aga kostja vastu alusetu rikastumise nõuet esitada, sest hageja ei ole suhetes kostjaga olnud selleks üleandjaks, kes on midagi alusetult kostjale üle andnud.
115.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu 82 507,08 euro nõudes on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Ühtlasi peab kohus asjakohatuteks hageja viiteid selle kohta, et XXX OÜ notariaalselt tõestatud hoiustamisavalduse järgi puudus kostjal õigus välja makstud summat saada. Käesolevas asjas tehtav sisuline kohtulahend kinnitab väljamakse tegemise õigsust. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue.
116.Hageja palus oma hagiavalduses lisaks 82 507,08 eurole mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates asjas tehtava otsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. TsMS § 363 lg 1 p 5 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi hind. TsMS 136 lg 1 järgi määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Antud juhul ei olnud hageja hagiavalduses märgitud hagi hinda. TsMS § 133 lg 1 sätestab, et hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Vastavalt TsMS § 133 lõikele 2 liidetakse TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude puhul hagi esitamise päeva seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja nõude puhul on ühe aasta eest arvestatav seadusjärgse viivise summa on 82507,08 x 8,25/100 = 6806,83 eurot. Seega on käesoleva tsiviilasja hind 82 507,08 + 6806,83 eurot = 89 313,91 eurot.
117.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.