Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TN määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Belesta Grupi OÜ (registrikood 10325468), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja: TN (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29. aprilli 2014 määrus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 05.07.2013 otsusega Belesta Grupi OÜ hagi TN vastu ja jättis menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ning 90% ulatuses kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 28.02.2014.
2.
Hageja esitas 27.03.2014 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja palus kostjalt välja mõista 4188,60 eurot ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 1438,01 eurot ja lepingulise esindaja tasust 3216 eurot, kokku 4654,01 eurot. Kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti kostja kanda 90% menetluskuludest, palub hageja kostjalt
välja mõista 4188,60 eurot. Hageja kinnitas, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja vastuväited
4.Kostja nõustus hageja taotletud menetluskulude väljamõistmisega osaliselt.
5.Tasutud riigilõivust 1438,01 eurot moodustab hüvitatav 90% 1294,20 eurot.
6.Hageja esitas kindlaksmääramiseks summeeritud aja enda taotluse kuluaruandes A120210-093505-82277 kokku 0,5 h ja kuluaruandes A130417-132244-74199 kokku 1,5 h, 1,0 h ja 2,8 h – kokku on seega hageja esitanud kindlaksmääramiseks õigusabile väidetavalt kulunud aega summeerituna 5,8 h eest, mida ei saa hinnata ega kindlaks määrata. Seega ei kuulu hageja esitatud õigusabikulu suurus kindlaks määramisele 5,8 h eest kokku summas 696 eurot. Hageja avalduse kohaselt on hageja esitanud hüvitamiseks kantud õigusabikulu hagi esitamisega seonduvalt 3,3 h + 1,3 h+ 0,5 h + nõude täiendamiseks 3,0 h, seega on hageja lepingulisel esindajal kulunud hagi esitamisele aega kokku 8,4 h. Hagiavaldus ei ole esitatud õiguslikult raskel teemal ja on sisult pigem aritmeetiliste tehete summa koos arvutuskäiguga, mis ei eelda erilisi õigusteadmisi. Seega on hagi esitamisele kulunud aeg kokku 8,4 h ebamõistlik ja mittevajalik. Mõistlikuks ja vajalikuks saab pidada hagiavalduse koostamisele kulunud aega 3,0 h ja seega tuleks vähendada hageja taotletavat summat 5,4 h võrra ehk 646 euro ulatuses.
7.Hageja taotles ka ajakulu 2,4 h, selgitusega „Riigikohtu praktika analüüs“, hüvitamist summas 288 eurot, kuluaruanne A130805-122151-74406, kuid viidatud kulu kandmine seoses käesoleva menetlusega ei ole tõendatud ja ei ole vajalik. Hageja esindaja on vandeadvokaat, kes omab erialaseid õigusteadmisi ja enam kui 20-aastast praktikat kohtuadvokaadina, kellelt põhjendatult eeldatakse vajalike teadmiste olemasolu kohtus kliendi esindamiseks. Hageja kuluaruannete koondist selgub, et asjas on hagejale teenuse osutamisega seotud olnud veel advokaadibüroo VARUL vandeadvokaadid Ants Mailend, Sander Kärson, Dmitri Jegorov, Dmitri Teplõhh, Anti Kodar. Olukorras, kus advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Ants Mailend on 2009. aastal avaldanud publikatsiooni teemal „Riigikohtu praktika intressi ja viivise määratlemisel“ ei ole hageja poolt hüvitamiseks taotletud ajakulu 2,4 h põhjendatud, kuivõrd kolleegil oli võimalus kasutada vabalt saadaval olevat analüüsi. Seetõttu tuleb 2,4 h eest nõutav summa 288 eurot jätta hüvitamata. Eeltoodu põhjal tuleb määrata hageja taotletud hüvitatavaks riigilõivu summaks 1294,20 eurot ja rahuldada hageja esitatud avaldus lepingulise esindaja tasude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, määrates põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks summa 1586 eurot (hageja taotletud summa 3216-696-646-288, kokku 1586) ja määrata selle hüvitamiseks 90% ehk 1427,4 eurot. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Maakohus rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3706,93 eurot. Kohus jättis avalduse rahuldamata 481,67 euro suuruses summas. Samuti kohustas maakohus kostjat tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt kasutas kostja õigusteenust kokku 27,2 h, mis kulus mh hagi koostamiseks, nõude suurendamise avalduse koostamiseks, menetlusdokumentide koostamiseks, kostja taotlusele vastuse koostamiseks, kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ja kohtuistungitel osalemiseks, kostja poolt esitatud dokumentidega tutvumiseks ja kirjaliku seisukoha koostamiseks,
Riigikohtu praktika analüüsimiseks, kohtumäärusega tutvumiseks ja täiendava kirjaliku seisukoha koostamiseks.
11.Põhjendatuks ei saa pidada 10.02.2012 kulude aruandes kajastatud ajakulu 5 tundi ja 50 minutit hagiavalduse koostamiseks, lõplikuks vormistamiseks ja kohtule edastamiseks. Hagiavalduse, pikkusega 4,5 lehekülge, koostamise, lõpliku vormistamise ja kohtule edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on maksimaalselt 4,30 h.
12.Põhjendatuks ei saa pidada 17.04.2013 kulude aruandes märgitud ajakulu 1,40 tundi maakohtu 28.11.2012 kohtuistungil osalemiseks. Viidatud istungi protokollist nähtuvalt kestis istung 1 tund ja 04 minutit. Seega on mõistlik ja põhjendatud ajakulu kohtuistungil osalemiseks 1,05 tundi. Ülejäänud 17.04.2013 kulude aruandes kajastatud toimingute kestvus on põhjendatud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas 4 tunni ja 35 minuti ulatuses.
13.Täies ulatuses ei saa põhjendatuks pidada 05.08.2013 kulude aruandes märgitud ajakulu 0,50 tundi, mis kulus 17.06.2013 kohtuistungil osalemiseks. Kõnealusest kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 19 minutit. Seega on istungil osalemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,19 tundi. Kokku on kõnealuses kulude aruandes märgitud ajakulu põhjendatud ja tsiviilasja keerukusega kooskõlas olev 8 tunni ja 19 minuti ulatuses.
14.Ülejäänud hageja esindaja poolt osutatud toimingute kestvuse luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 22,34 tundi.
15.Mõistlik on osutatud õigusabi tunnitasu määr 120 eurot. Seega on hageja põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 2680,80 eurot (22,34 x 120). Hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest.
16.Vastavalt maakohtu 05.07.2013 otsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotusele on kostja on kohustatud hüvitama hagejale 90% lepingulise esindaja tasust, s.o 2412,72 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 3706,93 eurot (2412,72 + 1294,21).
17.TsMS § 177 lg-le 2 viidates märkis kohus avaldaja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
18.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata hageja menetluskulu suuruseks kokku 2721,60 eurot.
19.Vaidlustatud määrus on vastuolus Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-112-09 väljendatud seisukohtadega, et summeeritud aja näitamisest õigusabile kostja arvetel või arvete spetsifikatsioonides ei piisa ja sellisel juhul ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Maakohus ei selgita, kuidas ja mis meetodiga ta summeerituna märgitud õigusabiteenusele kulunud ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hindas.
20.Viivise nõudega esitatud hagi on sisult aritmeetiliste tehete summa ja sellise hagiavalduse koostamisele ei saa kuluda 4,3 h ehk 4 tundi ja 18 minutit. Kostja jääb maakohtule esitatud seisukoha juurde hagiavalduse koostamisele kuluva mõistliku aja osas.
21.Kohus on ekslikult arvestanud 17.04.2013 kuluaruandes märgitu alusel õigusabile kulunud ajaks 4 h ja 35 minutit. Samuti arvestas kohus aritmeetiliselt ebaõigesti
05.08.2013 aruande kohaselt istungile kulunud ajaks 0,19 h, mis on ümardatult 11 minutit, seevastu protokolli kohaselt kestis istung 19 minutit. Kohus pidas põhjendatud õigusabikuluks 22,34 h ehk 22 h ja 20 minutit, kuid maakohtu määruses esitatud arvutuskäigud sellise tulemuseni ei vii. Vastus määruskaebusele
22.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames detailse ülevaate õigusabikulude koosnemisest advokaadibüroole antud tööülesannete lõikes.
23.Advokaadibüroo on jaotanud 1 töötunni 10 võrdseks osaks ja 0,1 suurune ühik on võrdne 6 minutiga. Vaidlustatud määruses on maakohus toonud esile ajakulu minutilise täpsusega. Hageja nõustub maakohtu seisukohaga, et 10.02.2012 kulude aruande põhjal tuleb lugeda põhjendatud ajakuluks 4 tundi ja 30 minutit; 17.04.2013 kulude aruande põhjal 4 tundi ja 35 minutit. Tõepoolest on maakohus 05.08.2013 kulude aruande arvestamisel eksinud, kuid see ei mõjuta otsustuse lõpptulemust. 05.08.2013 kulude aruande alusel tuleks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda 7 h ja 55 minutit (8 h ja 6 minutit miinus 11 minutit võrdub 7 h ja 55 minutit). Seega on maakohtu poolt põhjendatuks ajakuluks peetud 1350 minutit ehk 22 tunni ja 30 minuti eest tunnitasu hinda 120 eurot arvestades 2700 eurot. Maakohus luges vaidlustatud määruses vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kui kohtuvälise kulu suuruseks 2680,80 eurot. Edasine menetluse käik
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt määruse põhjendusi.
26.Kostja leiab ebaõigesti, nagu ei saaks hageja esitatud dokumentide alusel õigusabikulusid välja mõista. Hageja esitas maakohtule viis arvet ja igaühele neist oli lisatud ka kulude aruanne, millel on täpselt märgitud teenuse kirjeldus ja selle osutamiseks kulunud esindaja aeg. Seega oli maakohtul võimalik esitatud dokumentide alusel hinnata hagejale osutatud õigusabile kulunud aega ja selle põhjendatust. Kostja on ka oma vastuväidetes hageja avaldusele analüüsinud kuluaruannete põhjal detailselt hageja esindaja toimingute ja ajakulu põhjendatust. Seega on alusetu kostja väide, et näidatud on üksnes summeeritud aega, mille alusel ei ole võimalik õigusabikulusid kindlaks määrata.
27.Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses oli õigusabikulu vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Sellise hinnangu on maakohus andnud. Kohus käsitles menetluskulude väljamõistmise eeldusi ja selgitas määruses piisava põhjalikkusega, miks tuleb hageja avaldus maakohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses rahuldada.
28.Põhjendatud on aga määruskaebuse väide, et maakohtu arvutuskäigus on eksimusi, kuid need ei anna iseenesest alust maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud osas, kuna maakohus eksis õigusabikulude määramisel kostja kasuks.
29.Hageja esitas menetluskulude väljamõistmise taotlusega maakohtule viis arvet koos kulude aruannetega, mille järgi osutas hageja esindaja 26,8 h õigusabi kogumaksumusega 3216 eurot. Samuti on hageja tasunud hagilt riigilõivu 1438,01 eurot, so kokku on taotluse järgi menetluskulud 4654,01 eurot. Kohtuotsuse järgi peab
kostja hüvitama hagejale menetluskuludest 90%. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et riigilõivu osas on hüvitatavaks summaks 1294,21 eurot.
30.Õigusabikulude osas esitas hageja kohtule järgmised arved: I arve 17.02.2012, millele lisatud kulude aruande kohaselt on vandeadvokaadil kulunud hagi koostamiseks 5,1 h (5,1 x 120 = 612 eurot); II arve 31.10.2012, millele lisatud aruande kohaselt on vandeadvokaadil kulunud nõude suurendamise avalduse koostamiseks 3 h (3 x 120 = 360 eurot); III arve 28.11.2012, millele lisatud aruande kohaselt on vandeadvokaadil kulunud kostja taotlusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks tagatise andmise taotlusele 2,5 h (2,5 x 120 = 300 eurot); IV arve 19.04.2013, millele lisatud aruande kohaselt on vandeadvokaadil kulunud kaheks kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja nendel osalemiseks ning kostja protsessidokumentidega tutvumiseks ja kirjaliku seisukoha koostamiseks, samuti nõupidamisele 8,1 h (8,1 x 120 = 972 eurot); V arve 21.08.2013, millele lisatud aruande kohaselt on vandeadvokaadil kulunud riigikohtu praktika analüüsimiseks, maakohtu määrusega tutvumiseks, täiendava kirjaliku seisukoha koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks 8,1 h (8,1 x 120 = 972 eurot).
31.Hageja kulude aruannetes on kajastatud minuteid ühikutena, kusjuures 0,1 suurune ühik vastab 6 minutile (tund on jagatud 10 võrdseks osas). Maakohus arvestas vajalikku ja põhjendatud ajakulu tundides ja minutites. Selguse huvides käsitleb ringkonnakohus ajakulu sarnaselt maakohtuga. Maakohus leidis põhjendatult, et I arve ja sellele lisatud kuluaruande alusel tuleb lugeda põhjendatuks ajakuluks 4 h 30 minutit. II ja III arvet ja nendele lisatud kuluaruandeid kohus eraldi ei käsitlenud, kuid määruse põhjendustest nähtuvalt pidas kohus selles osas ajakulu 5 h 30 minutit põhjendatud ja vajalikuks. Eeltooduga nõustub ka ringkonnakohus.
32.IV arvele lisatud aruande kohaselt oli õigusabile osutatud ajakulu 8,1 h. Maakohus leidis, et vähendada tuleb esindaja märgitud ajakulu kohtuistungile kulunud aja osas ja luges selles osas mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks õigesti 1 tunni 05 minutit. Kohus leidis selles osas, et arvele lisatud kulude aruandel kajastatud toimingute kestvus on põhjendatud kokku 4 h ja 35 minuti ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
33.V arve osas leidis maakohus, et kokku on põhjendatud ajakulu 8 tundi ja 19 minutit. Viimane arvutus ületab taotluses esitatud ajakulu suurust 8,3 h. Hageja nõustus vastuses määruskaebusele sellega, et 05.08.2013 kulude aruande alusel tuleks lugeda põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 7 h 55 minutit, arvestades kohtuistungi aega 19 minutit. Seega tuleb maakohtu määruse põhjendusi arvutuskäigu osas muuta järgmiselt.
34.Maakohus oleks pidanud saama aritmeetiliste tehete tulemusel hageja esindaja põhjendatud ajakuluks õigusabi osutamisel kokku 22 tundi 30 minutit (4 tundi 30 minutit+5 tundi 30 minutit+4 tundi 35 minutit+7 tundi 55 minutit). Tunnitasu 120 eurot arvestades on vajalikuks ja põhjendatuks peetud õigusabi suuruseks rahas seega 2700 eurot, millest kostja oleks pidanud hagejale hüvitama 90%, so 2430 eurot. Seega koos 90% riigilõivuga kokku 3724,21 eurot (1294,21 eurot + 2430 eurot). Kuna maakohus eksis arvutuskäigus hageja kahjuks, kuid hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud, puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.
35.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.