lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-7841/21

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-7841/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1239
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Belesta10118688(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7841

Kohtuasi

XX hagi Osaühingu Belesta vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 194/2014/1573

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. juuni 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja Osaühing Belesta (registrikood 10118688), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Lepmets Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 10. juuni 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.XX (hageja) esitas 29.05.2020 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Belesta (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2014/1573. Hagi asjaolude kohaselt on Harju Maakohtu 05.07.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-6955 mõistetud hagejalt kostja kasuks muuhulgas välja viivis. Sundtäitmine on lubamatu osas, mis puudutab ebamõistlikult suurt viivist. Maakohtu otsuses ei ole viivis välja mõistetud kindla summana ja selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav. 02.06.2020 hagi täpsustuses märkis hageja, et sundtäitmine on lubamatu Harju Maakohtu 05.07.2013 otsuse resolutsiooni punktide 3 ja 5 osas.
2.Maakohus küsis kostjalt hagi menetlusse võtmise osas seisukohta. Kostja vaidles hagi menetlusse võtmisele vastu.
3.Harju Maakohus keeldus 10.06.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulud määratakse kindlaks pärast lahendi jõustumist. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 punktile 2 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lõigetele 1 ja 2. Maakohus selgitas, et kui täitedokumendiks on kohtulahend, on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalused oluliselt piiratud ning vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud TMS § 221 lg 2 järgi üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Lisaks saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda siis, kui alus selleks tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna. Üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks TMS § 221 lg 1 alusel esitatava hagi põhjendamiseks võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes. Muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani) (vt Riigikohtu 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6409, p 9). Maakohus leidis, et hageja eesmärgiks käesoleval juhul ei ole mitte täitedokumendi täidetavuse, vaid täitedokumendi enda kehtivuse ja õigusjõu kõrvaldamine. Hagejal oli võimalik esitada viivise osas vastuväited tsiviilasjas nr 2-12-6955. Lahendist tulenev viivis on ka välja arvutatav. Seega on hagi ilmselgelt perspektiivitu. Kuivõrd hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagi TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda.
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale 26.06.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetlusse võtmiseks maakohtule tagasi. Määruskaebuse kohaselt ei ole hagi perspektiivitu. Maakohus eksib selles, et hageja soovib kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-12-6955 muuta. Hageja soovib sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ebamõistlikult suure viivise osas. Viivis ei ole kohtuotsusega välja mõistetud konkreetse summana ega lahendist tulenevalt välja arvutatav. Riigikohus on korduvalt kinnitanud hageja õigust toodud asjaoludel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, st nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist.
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
8.Hagiavaldusest nähtub, et sundtäitmisele esitatud täitedokumendiks on Harju Maakohtu 05.07.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-6955, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis ning edasiulatuv viivis. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamist on võimalik nõuda ebamõistlikult suure viivise osas.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus kohaldas õigesti TMS §-i 221. Riigikohus on 17.06.2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 p-s 9 märkinud, et muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). Ringkonnakohus märgib, et käesoleva tsiviilasja asjaolud on sarnased asjaoludega, mis olid küsimuse all Riigikohtu 21.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17. Viidatud tsiviilasjas taotles selle tsiviilasja hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist viivise ebamõistliku suuruse tõttu. Täitemenetluse aluseks olnud kohtuotsusega oli hagejalt muuhulgas välja mõistetud viivis 0,1 % päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Riigikohus leidis 21.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17 p-s 10, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivise vähendamist aja eest pärast kohtulahendi jõustumist, sest täitedokumendiks oleva kohtulahendi järgi on viivise suurus välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast). See, et väljamõistetud viivis on pärast kohtuotsuse jõustumist täitemenetluse ajaks ületanud põhinõude, ei ole asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist. Riigikohus asus seisukohale, et hagejal tulnuks oma viivise vähendamise taotlus esitada põhimenetluses. Kui hageja jättis põhimenetluses selle taotluse esitamata ning jõustunud kohtulahendiga on temalt võlausaldaja kasuks viivis välja mõistetud, on hageja viivise vaidlustamise võimalused minetanud.
10.Arvestades ülaltoodut ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega, mille kohaselt ei ole täitedokumendi aluseks olevas kohtuotsuses viivist väljamõistetud kindla summana. Samuti ei nõustu kolleegium määruskaebuse esitajaga selles, et edasiulatuv viivis pole väljaarvutatav. Harju Maakohtu 05.07.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-6955 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud viivised kindla summana – 709 eurot ja 4396 eurot resolutsiooni punkti 2 kohaselt, 5550,04 eurot resolutsiooni punkti 4 kohaselt, 1814,92 eurot resolutsiooni punkti 6 kohaselt ning 35 eurot resolutsiooni punkti 8 kohaselt. Resolutsiooni punktis 3 on viivis välja mõistetud määras 7 eurot päevas alates 17.02.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Resolutsiooni punktides 5, 7 ja 9 on viivis välja mõistetud alates 17.02.2012 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Resolutsioonis on märgitud ka põhivõla summad, millelt viivist arvestatakse. Seega on resolutsiooni punktides 2, 4, 6 ja 8 viivis

välja mõistetud kindla summana ning resolutsiooni punktides 3, 5, 7 ja 9 on viivise suurus välja arvutatav (7 eurot päevas või seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni), mistõttu ei saa viivise suurus olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks.

11.Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult hagi perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
12.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohtu määruse kohaselt määratakse hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel. Seega ei määra ringkonnakohus käesoleval juhul menetluskulusid kindlaks, vaid seda teeb maakohus pärast määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium